.......................... evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgematetaksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning väljasuremist. 9. Teadusliku käsitlust eluslooduse evolutsioonist nimetatakse .............................. . (9 ja 10 on koos. Teksti poolest.) 10. See mõiste on üldisem kui ............................... ajaloolise protsessi kohta ei pruugigi mitmete bioloogide (näiteks Henni Kallaku) meelest üldine teooria võimalik ollagi. 11. Evolutsiooniline bioloogia kui teadus sai alguse 24. novembril 1859, kui ilmus Charles ......................... teos "Liikide tekkimine". ANDREAS ÕUN 9A 2013 2. 9. 10. 5. 11. 8. 1.
Kes on edukas inimene? Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Põhimõtteliselt võib edukaks saada iga inimene, kuid me oleme siiski erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast on edukaks saamine meie kõigi jaoks individuaalne teekond. Aga kui me kõik võiksime olla edukad, siis miks reaalsus on vastupidine? Ilmselt on edukaks saamise puhul oluline miski, mida tavalisel inimesel pole ning kuigi see omapära ei pruugigi teda eriti eristada, siis on see täpselt selline eripära, et ma saame öelda talle: ,,Sa oled edukas". Edukatel inimestel on eesmärgid, mis neid motiveerivad. Eesmärgid aitavad realiseerida meie tulevikuvisiooni ning kõrge motiveeritus aitab omakorda eesmärke teostada. Kindlasti on just motivatsioon üks tähtsatest faktoritest, mis inimest siin elus edasi viib. Küll aga erineb edukas inimene selle poolest, et ta ei
olevikus. Samas Kierkegaard väidab, et pole ühtki inimest, kes poleks natukenegi meeleheitel, kelles ei pesitseks rahutus, konflikt, ebakõla, äng millegi tundmatu eest, äng olemasolemise võimalikkuse või iseenda ees. Tuleb temaga nõustuda. Inimese käitumise põhiline ajend on mure homse pärast. On inimesi, kes ütlevad, et elavad üks päev korraga. Nad tõlgendavad seda, et homset ei pruugigi tulla ja võtavad elust järjepidevalt iga päev viimast. Samas mingil määral tegutsetakse ikkagi homse nimel: Õpitakse tuleviku nimel, käiakse tööl, et kindlustada söök ja peavari. Mure homse pärast võib inimese elutempo nii kiireks ajada, et ta ei pruugigi elu absurdi tajumiseni jõuda, kui, siis ainult vanaduspõlves, enne surma. Inimene ei suuda tajuda kõiki maailma objektiivseid seaduspärasusi, sest tal on kõigest
v Inimene nakatub HIV-nakkusesse, kui see satub tema veresüsteemi. KUIDAS RAVIDA? v HIV- nakkust ja AIDS-i EI SAA VÄLJA RAVIDA! v Olemasolevad ravimid leevendavad haigustunnuseid, tugevdavad immuunsüsteemi vastupidavust, pikendavad inimese eluiga ja töövõimet. MIDA VEEL TEADA? v HIV- nakkuse vastu ei saa ennast vaktsineerida, seda saab ennetada! v Nakatunud inimesed võivad tunda end tervetena. Nad ei pruugigi teada, et neil on viirus ning nad võivad teadmatuses teisi nakatada. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
1944-1949 töötas ENSV Raudteevalitsuses 1949 süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja ta arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966 ,,Olematus võiks ka ju olemata olla" 1968 ,,Luule" 1976 ,,Päikesepillaja" 1997 ,,Väike luuleraamat-Artur Alliksaar" 1984
Aja muutumine ei ole meie poolt kontrollitav,aeg muutub iseenesest. Tihti tiksub aeg väga kiiresti ,niiet me arugi ei saa . Võib jääda mulje ,et oleme oma aega valesti kasutanud,kuid nii see ei ole .Ei tohiks mõleda tagasi ,vaid elada praeguses ajas ja hetkes. Ühe näite selle kohta tooks Artur Alliksaare luuletusest ,,Aeg". Ei ole paremaid,halvemaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. On ainult hetk,milles viibime praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Mis kord on alanud,lõppu sel pole. Vähemat,rohkemat olla ei võinuks. Kestma jääb kaunis,kestma jääb kole. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Nende kahe salmi kohta arvan ma, et luuletaja ülistab hetke ja rõhutab, et aeg on väga väärtuslik ja liigub aina edasi. Teiseks näiteks selle kohta, et aeg tiksub aina edasi ja võtab kõik,mis võtta annab, tooksin ma näite Andres Heina luuletusest ,,Aeg".
edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb romaanis konflikt? 5. Millised on romaanis olulised stseenid või kõige olulisem stseen? Miks see stseen on oluline? 6. Analüüsi romaani põhitegelasi. 7. Milliseid küsimusi romaan esitab? 8. Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele? Iga romaan ei pruugigi enda poolt esitatud küsimustele vastata romaani taotluseks võibki olla küsimine, mitte vastamine. MITMEHÄÄLNE romaan ÜHEHÄÄLNE romaan
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11
See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi keel ning enda emakeele kasutus ajapiku üha väheneb ja osadel ka sootuks hääbub. Paljudes riikides on enda emakeele kasutamine minimaalne ning piiratud ja seda saab teha vaid interneti vahendusel. Kui perekondadel on ka pisipere, kes on alles üsna väikesed ei pruugigi lapsed oma vanemate emakeelt ära õppida. Samas on ka perekondi, kes on aasta aastalt patriootilisemad ning üritavad oma lastele õpetada võimalikult palju ka eesti keelt. Rajatakse välismaale eesti koole ning kogukondi ja õpetatakse välismaalastele siinset kultuuri ja traditsioone. Kuni Eesti iive tõuseb on meil siiski lootust, et me räägime oma kodumaal enda keeles ning seda laiendatakse ka mujale maailma.
Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga
Paljud tema luuletused on pühendatud ajale ja tema enda kohale antud ajamomendil. Ta on mõtisklenud väga sügavalt eluliste väärtuste üle . Üks tema tuntumaid luuletusi on ,,Aeg" mille ta kirjutas mõni aasta enne oma surma. Eriti sügavat muljet jätab selles luuletuses ühe ajahetke väärtustamine, kus autor leiab,et ,,ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu. " Veel leiab poeet ,et ,,ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu." Tema ajakäsitlus on väga sügavamõtteline ning ta mõtiskleb aja jäävuse üle. Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga
Kas truudus on juhuse puudus? Olen mõnikord kuulnud nii väidetavat ja mõelnud, mida see tähendab. Kas seda, et truudus ei pruugigi tuleneda austusest teise inimese vastu? Et partnerit ei peta üksnes need, kel selleks võimalus puudub (kes on kõrvalsuhte loomiseks liiga laisad, mugavad, kartlikud või pole piisavalt ihaldusväärsed)? Oleks väga kurb, kui see ka päriselt nii oleks. Mina usun, et truudus või selle puudumine sõltub inimesest endast, tema vaadetest ja tõekspidamistest. Juhuseid tuleb elus ette ikka ja alati, aga vaid meie ise otsustame, kas ja kuidas neid kasutada. Miks üldse petetakse
Heaolu ei põhine kohe kindölasti mitte ainult rahal ja esemetel.. Selleks, et olla õnnelik, piisab tihtipeale ka ainult õigetest sõpradest ja hoolivast perekonnast. Ei saa iial aimata, missuguseid komistuskive elu meie ette veeretab. Võib juhtuda, et ühel saab sinust miljonär ning siiis äkki nagu välk selgest taevast kukud pankroti äärele. Seepärast tulebki nautida just seda aega, milles hetkel viibime ning mitte mõelda tulevikule, mis ei pruugigi niivõrd lilleline olla., kuid siiski on meil kõigil omad arvamused ja tõekspidamised, mida muuta on peaaegu võimatu. Tegelikult ei eksisteerigi piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Igaüks on omamoodi eriline, omagu ta siis raha nagu raba või olgu paljas kui püksinööp. Tõsiasi on see, et me kõik oleme läbi pidanud elama tõuse ja mõõne, nii rikkamaid kui ka vaesemaid, halbu ning häid aegu. Siiski tundub see kõik sageli nagu kassihiiremäng,
või koguni terve raamat. Vaevalt hakkaks kirjanik õnnejoovastuses mõnda kurba teost kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga
kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. J.Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult Eestile omaseid väljendeid, kuid samas on ta luule väga sügavamõtteline. Selle pärast ei pruugigi kohe aru saada mis on iga tema luuletuse sõnum, kui lõpuks peaks see kohale jõudma kõigini. OMA SAAR Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres,
on terve elu pühendanud üksnes oma ametile. Kuid tavaliselt selle inimese lähedased sellest nii vaimustuses ei ole. Kui kogu elu ainult tööd rabada, ei jää tavaliselt eriti aega tegeleda oma pere, sõprade ja sugulastega ning kaotatud aega ei kompenseeri isegi suured palganumbrid. Seega olles liiga innukas oma teenistuse suhtes, võib juhtuda, et eemaldutakse endale tähtsatest inimestest. Mina olen arvamusel, et armastuse leidmiseks tuleb vaeva näha. Alalõpmata kontoris olles ei pruugigi seda õiget kunagi leida. Seda juhtub väga harva, et armastus iseenest tuleb, seega ei tohi seda lihtsalt ootama jääda, vaid tuleb asi käsile võtta.
On ju osa inimesi, kes mõtlevad iga asja enda jaoks positiivseks, isegi siis, kui tegelikult on tegu negatiivse juhtumiga. Samuti on teine osa inimesi, kes mõtlevad iga asja negatiivseks, nad näevad alati asjades ainult halba, ka siis kui keegi proovib neid südamest õnnelikumaks teha. Ja on veel osa inimesi, kes võtavad siis asja nii ja naa, Kui neile tundub, et tegu on halva asjaga, teeb see neid õnnetuks või siis vastupidi. Inimeste suhtlemisviisid on nii erinevad, nad alati ei pruugigi nii mõelda, kui see sõnadesse pandult võib tunduda. Samuti võib teise inimese hingeseisund sel hetkel olla veidi teine ja ta tajub kuuldut karmimalt, kui väljaütleja seda mõtleb. Sa võid ju olla ise nii positiivne ja õnnelik, võid suheldes olla ainult rõõmus ja õnnelik, kui aga teine on hingest haige, ei aita sinu positiivne suhtlemine asja paremaks muuta. Mina arvan, et õnn on peidus ikkagi mõtlemises ega vanarahvas siis muidu ütle, et
hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru. Suitsetamine ja rasedus Last ootav naine kahjustab suitsetamisega nii enda kui oma sündiva lapse tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni. Probleemid võivad ilmneda nii raseduse ajal kui lapse sündides. Suitsetaja välimus. Suitsetaja probleemid ei seisne vaid nendes haigustes, mis peituvad sageli inimese organismis sees ja mida ei pruugigi esmapilgul märgata. Lisaks tõsistele tervisehädadele, tasub mõelda selle peale, et suitsetaja tunneb sageli ära ka välimuse järgi. Mis juhtub suitsetajaga : Suitsetaja näonahk on hallikas ja halva jumega. Suitsetajal tekivad kiiremini kortsud. Samuti on tema näonahk tundlikum ja probleemsem. Suitsetaja hambad on sageli kollakad ja tema hingeõhk on ebameeldiv. Samuti hakkavad suitsetaja hambad kiiremini lagunema.
neid enam meile ei jätku. Massiivne fossiilkütuste kasutamine maailmas on tekitanud meile küllaltki palju probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20
Kui on head võimalused jõuda tarbijani, võib turundusest väga kiiresti saada investeering. Investeeringud olenevad tugevalt ka ettevõttest endast. Kui ettevõtted julgevad kasvatada oma turunduskulusid, siis see võib kasvatada kapitali tootlikust. Turundusega ongi see probleem, et peab mõistma kuna ja kuidas sellesse panustada, et tekiks hea investeering. Turunduse kulu sõltub täiesti firma/ettevõtte eesmärkidest. Kui eesmärgid on püstitatud ja tulemused mõõdetud, siis ei pruugigi turundus väga kulukas olla. Kõik teavad kui raske on inimesteni viia uut toodet. Eriti kui sellel on juba mitmeid konkurente ega pole tehtud piisavalt turu-uuringuid. Seega, mina leian, et turundus on samal ajal nii kulu kui investeering. Kõik oleneb sellest, kuidas oma võimalusi kasutada. Pikapeale võiks sellest küll kujuneda välja pigem ainult investeering, kuid see oleneb tõesti ainult sellest, kuidas tarbija võtab selle vastu, kuidas hakkavad kulgema kulutused ning muud asjad.
Mälestused ongi need, mis teevad meist terviku. Teevad meist selle kes me praegu oleme ja kelleks tahame tulevikus saada. Oma elus olen rõõmu tundnud peaaegu kõigest, sest elu ise on juba kingitust, mis peaks igaühele rõõmu tooma. Iial ei tea mida toob homne päev ja tuleb tunda rõõmu sellest, mis sul on ja sellest kõvasti kinni hoida. Alati on usutud ka ütlemist, et rõõm ja mured on kaksikvennad. Ilma mureta poleks rõõmu ja ilma rõõmuta poleks muresid. Inimesed ei pruugigi aru saada, miks on ka muresid vaja. Nad aitavad meil leida argipäeva tegemistes ja elus rohkem rõõmu, sest igas pisiasjas tuleb leida negatiivse kõrvalt ka positiivseid jooni, nii me väärtustame ka elut ise rohkem. Kui rõõm elus kaob, tuleb oma tegemistele tagasi vaadata ning aru saada, kus on tehtud viga. Viga tuleb leida ja siis naaseb ka õnn ellu, sest minevikku, jah, muuta ei saa aga alati saab tulevikku helgemaks teha, õppides endistes vigatest. Rõõm paikeneb kõikjal meie
Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et see on tegelikult väga kuulsa helilooja kirjutatud teos. Klassikaline muusika sobib sellisesse reklaami, mis on maitsekas ja stiilselt tehtud. Muusika peab sinna sobima ja kõlama sellisena nagu ta loodud on. Päriselt sellist muusikat kuulates kusagil ooperimajas, kus on muusika esitamiseks õige atmosfäär ja akustika, kõlab muusika hoopis teisiti ja annab mõnusa elamuse. Klassikalise muusika katkeid kuulen igapäevaelus ka telefonihelinates. Vastupidiselt
kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seepärast tõlgendamegi virtuaalset kui kujuteldavat, teistmoodi kokkupandud tegelikkusena, ülenormaalse ja mittetavalise ruumina. Selles ruumis saame me kõik olla need kes me tahame. Seetõttu ei pruugigi alati internetikeskondades tekkinud sõprus reaalselt toimida. Kuna on olemas erinevad programmid, millega saame muuta end paremaks. Seetõttu ongi inimsuhted internetis ainulaadsed, ehkki esmapilgul see nii ei tundu. Sest puudub alateadlikult edasiantav teade, kuid sama kehtib ka telefonivestlusel. Puhtalt teksitiline on samuti traditsionaalne kirjavahetus. Vormilisi, ainulaadseid tahke pole võimalik välja tuua, kuid erinevus peitub uutes kombinatsioonides
6. Tunnis tehakse koostöös õpetajaga kokkuvõte ning arutatakse nähtu üle Õpetaja peab eelnevalt ise õppekäigul ära käima, et tutvuda olukorraga, ning koostada õpilastele tööleht. Õppekäigu õnnestumiseks on oluline, et õpetaja on jaganud lastele juhendid ja ka juhised, kuidas õppekäigul käituda. Juhendi koostamisel peab õpetaja veenduma, et juhend oleks selge, sest õpilane ei pruugigi olulisi asju märgata. Oluline on ka õpetaja juhendamine ka õppekäigul olles, sest õpilaste tähelepanu võib väljaspool klassiruumi kergesti kaduda. Õpetaja peab tegema õppekäigust kokkuvõtte. Kokkuvõttev arutelu peab olema õpetaja ja õpilaste jaoks tähtis. Lapsed peavad õppekäiku suhtuma kui tõsisesse õppetöösse, sest seda mitte tehes võivad lapsed arvata, et õppekäik on meelelahutus ning ei seosta seda tõsise õppimisega.
Lähemalt kirjutan kaasaegse ühiskonna mehe ja naise tähtsustest. Lisaks bioloogilisele soole on inimesel ka sotsiaalne sugu, ehk ühiskonna poolne ootus, milline peaks olema naine või mees. Tavaliselt nähtakse naist abikaasa või ema rollis. Naine kasvatab kodus lapsi ja hoolitseb mehe eest. Soolise võrdõiglusluse revolutsiooni tagajärjel on naiste olukord dramaatiliselt muutunud. Kontorites või suurtes firmades akspteeritakse naisi rohkem, kus neid varem harva nägi. Enam naised ei pruugigi lapsi tahta ega meest, vaid hoiavad ennast ise üleval. Isegi rollide vahetust on juba näha. Majapidamistööd ei ole enam ainus naise vastutus, need jagatakse meeleldi ära mõlema soo vahel. Mehe positsioon ühiskonnas on samuti väga oluline. Üldjuhul peetakse meest pere ülalpidajaks, käib tööl ja veendub, et perel kõik olemas oleks. Tänapäeval on rollides suured muutused toimunud. Mehed võtavad üle naiste traditsoonid ja vastutuse lapse hoolitsemise eest
tõenäoline et nende järglasel on ka sinised silmad. Pärilikkuse edasikandumine ei tähenda aga sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad. Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja
ning palju muudki. Kohati kummaline aja kulgemine tekitab taas mõtterännaku või unelemise tundmuse. Romaani lõpuks saab aga minategelane aru, et ka tema igapäevane maailm on huvitav , täis põnevaid ja maagilisi juhtumeid nagu salapärases majaski. Võib arvata, et kummalisest hoonest väljudes on peategelane tavapärasele maailmale rohkem avatum ja vabam ning ta naaseb oma harjumuspärase elu juurde. Iga päev juhtub inimeste elus midagi müstilist või kummalist, mida ei pruugigi tähele panna. ,,Hingede öö" minategelane hakkas ka maailma teistsuguse pilguga vaatama, kui ta oli läbinud salapärase retke Surnud Mehe majas, kuigi see võis olla ainult unenägu, huvitav mõtterännak või siiski tegelik elu.
Põhikooli ühiskonnaõpetuse kursusest peaks õpilane oskama väärtustada demokraatiat, tundma riiki ja peab omandama majandusliku mõtlemise põhitõed. Ühiskonnaõpetuse ühes peamiseks eesmärgiks on teha selgeks õpilastele, et igal inimesel peab olema oma arvamus ühiskonnaelu puudutavates küsimustes. Arvan, et ühiskonnaõpetusel on suur roll laste informeerimises ühiskonnast. Kodudes räägitakse majandusest ja poliitikast niivõrd vähe, et õpilane ei pruugigi aru saada, millega need seotud on ja mis on nende mõte. Kõikide päevakajaliste teemade kohta saavad õpilased tunnis esitada enda arvamust ning saavad osaleda ka aruteludes. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem arvamusi ja nõnda saavadki kõikide faktide erinevad küljed esitatud ja läbi arutatud. Sellisel viisil saavad paljud asjad selgemaks ja kergemini mõistetavaks. Ühiskonnaõpetuse tundide raames tutvutakse põhjalikult Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Mis teeb inimese õnnelikuks? Nii mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas,on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine,neile on eesmärgi poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise.See teebki neid õnnelikuks, kuigi nad ise ei pruugigi sellest aru saada. Võimatu on kõiki inimesi maailmas õnnelikuks teha, kuna paljud ei teagi, mis nad õnnelikuks teeks või kui teavad, siis ei oska nad seda tegelikult hinnata. Mina soovitaks igal juhul täiel rinnal elu nautida, kuniks seda on!
Usun, see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord karem: Millal me teame , mil aeg ajast parem? Sina ju aegasid mõõta ei saa, Osa sa oled ju temasta Aeg aga on sinu kaaluja!(1. lk 222) Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat , rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud , enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju.(1. lk 186) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Eluluule" Peep Ilmet 2. ,,Jäälilled" Mats Traat 3
Kõik pole kuld, mis hiilgab On asju, mille esmasel vaatlusel märkame kõike muud, kui halba. Põhjalikumal uurimisel võime avastada, et kõik ei pruugigi olla nii roosiline ja kuldne, kui algul paistis. Eelnev kehtib nii inimeste, kui ka erinevate esemete ja olukordade kohta. Kõik pole kuld, mis hiilgab, hoiatab meid petliku välimise poole eest. Eelkõige peetakse siin silmas seda, et me ei usuks ainult välist pilti, vaid veenduksime ka kõige muu õigsuses. Ka „Isa Goriot’s“ tuli ette kergeusklikust ja välise taju usaldamist. Kui Isa Goriot proua Vauqueri pansionaati läks, oli ta jõuka, mõjuka ja väljapeetud välimusega mees
„Aeg“ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume preagu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. „Kahekesi“ Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. See on väga sügava mõttega, ning igaüks loeb sealt välja seda mida ta ise soovid
nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad taotlevad seda võimalust, aga välismaal on suuremad. Järgmiseks asjaks miks inimesed lahkuvad on see, et Eestis ei pruugi olla õppeimis-või töövõimalusi neile kes seda soovivad. Asi selles, et eestis on jube palju inimesi, kes on kõrgharidusega ja kes on kodus kuna neil ei ole tööd ja neil ei pruugigi olla Eestis näiteks tööd. Võrdluseks tööks näiteks Taani või Inglismaa Seal on hästi palju erinevaid valdkondi, inimesed saavad minna õppida seda mida neil hing ihaldab ja seal on kindlasti rohkem töökohti kui seda on Eestis. Jätgmiseks miks inimesed lahkuvad on huvi, huvi teise keskonna vastu, huvi inimeste tavade vastu ja ka inimeste endi vastu. Lähevad ka selle pärast, et teada saada kas saavad võõras keskkonnas hakkama, et kuidas elu käib seal ja kuidas käib nt siin
Nagu teada on demokraatia ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskondlike küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Esialgu tundus, et demokraatia on vaja vaid toimima panna ning kõik on alles aja küsimus. Siiski tasa pisi hakati jõudma selgusele, et ühiskonna organisatsioonivorm, kus otsuste tegemisel osalevad kõik ning arvestada tuleb kõigi õiguste ja kohustustega, ei pruugigi nii kerge olla. Raskelt läinud demokraatia jaluleseadmisel ei tundunud olevat perspektiivi. Üsna pea ründas suur majanduskriis, raha väärtus langes, tekkis töökohtade puudus. Sääresed suured probleemid ei näidanud demokraatiat just parimast küljest. Vähehaaval hakati lootust kaotama demokraatiasse ning loodeti, et tuleb keegi, kes teeb otsused kogu riigi eest oskab juhtida kogu rahvast. Heideti kõrvale suured
väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika. Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg käinud ühes klassis. 15-aastased erinevad täiskasvanutega paljuski. 15-aastastel on teistsugune iseloom ja riietumisstiil. Täiskasvanute iseloom ei ole nii muutlik, kui viieteist aastastel. Teismelistel on alles murdeiga, kuid täiskasvanutel on see juba läbi. Teismelised solvuvad kiiresti ja nende tuju võib kiiresti muutuda. Täiskasvanute käitumine on palju viisakam kui noorukitel ja nende
tahame, et meie lapselapsed ja omakorda nende lapsed peaksid kannatame elus meie tehtud vigade pärast. Tänapäeval kasutatakse ohtralt maavarasid, raiutakse metsi ja rikutakse veel paljugi muud moodi loodust. Kõigele sellele ei paista veel lõppu nii pea. Kõigel on kord elus lõpp ja ka samuti saavad otsa maavarad, metsad ja ka loodus hävib, kuid sellele ei mõtle taaskordselt keegi, et tulevikus, neid enam nii eksisteerida ei pruugigi. Kogu see loodus mängib meie elus väga suurt ja tähtsat rolli, seda teab igaüks, aga igaüks ei mõtle sellele, et see ka mängib meie järgnevates põlvedest sama suurt rolli. Raiume puid, põletame metsi põldude tarbeks, kaevandame maavarasid ja kõike teeme me seda maksimaalses koguses ja enda heaolu tarbeks. Kui me jätkame samamoodi, siis ei jätku ju tulevikus inimestele eluks vajalikku midagi. Kas me tõesti tahame, et nad elaksid hädas ja viletsuses ja kannataksid meie pärast?
laimata ja enamasti on kõnealused kunstiinimesed. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist. Lugedes romantilist romaani, soovib lugeja tihtipeale läbi elada samasuguseid situatsioone ning võib masenduda, sest päriselus ei pruugi nii lihtsalt ja ilusasti minna. Samamoodi on mõndedki kuriteod sissemurdmised ja pangaröövid justkui inspireeritud mõnest kriminaalromaanist või põnevusfilmist. Lapsed võivad luua illusiooni oma võluvõimetest ning ei pruugigi hiljem endale teadvustada, et see on vaid kellegi väljamõeldis, näiteks palju on juhtumeid kuidas nooruk on lugenud J.K.Rowlingu kirjutatud romaanisarja Harry Potter, ning hiljem proovinud lennata kuskilt alla ning selle tõttu vigastada või surma saanud. Sellega võib öelda, et kirjandus inspireerib meie arusaamisi maailmast. Kunsti mõju inimesele on väga suur ning see ümbritseb meid igal pool. Peaasi, et me teadvustaks endale selle piire ja suudaks leida endale nauditavama
makstavate toetustega ära elada püüdes virelema. Üheks teiseks raskuseks meie kodumaal on inimeste elama asumine välismaale. See toob endaga kaasa tööjõu väljarände ning võõrkeelse tööjõu kasutuselevõtu. Muukeelsete töötajate Eestisse elama asumisega rikastame küll kultuuri ja ühiskonda, kuid samas siiskil mingil määral õõnestame enda keelt ja kultuuri. Ühiskond muutub väga kirjuks ning varsti tänavatel liikudes ei pruugigi enam väga palju kaasrahvuslasi kohata. Veel väheneb kohalike palk ja inimesed võivad isegi töökohad kaotada, kuna võõrtöölistele makstakse üldjuhul vähem ning nende töölpidamine on kergem. Töökoha kaotamine soodustab jällegi välismaale paremat elujärge otsima minemist. Et siiski oma rahvast kodumaal hoida, tuleks viia läbi mõned muutused. Tuleks parandada inimeste elujärge ning muuta inimestel Eestis elamine meeldivaks
veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning hakkasid tootma uusi naharakke , et armkudet kinni katta . meie , tavainimesed , kutsume seda haava paranemiseks . Pole harvad juhtumid , kus kooliajal tagakiusatud prillidega poisist on tulevikus saanud maailmakuulsa ettevõtte juhataja . Algklasside paks tüdruk on aga hoopis prestiizika moeajakirja kaanel . see aeg , mis on jäänud kooli ja karjääri tipphetke vahele , ei pruugigi olla üüratult pikk . pigem on asi selles , et selle ajaga on nii palju muutunud : tüdruk on jõudnud kaotada üle poole oma tolleaegsest vööümbermõõdust ning selle alt koorus tõeline modell , poiss on oma suure palgaga teinud läbi silma laseroperatsiooni ning on nüüd nii mõnegi oma endise koolivenna ülemus . Tähtis pole niivõrd aeg , vaid see , kuidas seda sisustatakse . Heidame pilgu kahte kodusse : ühes on keskealine naisterahvas , paar nädalat tagasi
Meie elu värvid Elus on õnne ja rõõmu, kuid on paratamatu, et mitte alati pole kõik nii nagu soovime. Me vajame oma ellu värvilisi muinasjutte, mis meid igal sammul saadavad. Neid tuleb vaid tähele panna elu rasketes rabelustes. Tuleb silmad lahti teha ning mitte ainult enda ümber olevat maailma silmitseda must-valgelt. Oskus unistada, on fantastiline oskus, mis on meiega koos üksinduses. Unistused teevad meie elu värviliseks ehk toovad meiega kaasa uusi mõtteid ning ellu uusi inimesi. Sellest ainuüksi ei piisa, et üksindus kaoks. Selleks on vaja jõuda ka tegudeni, mida me millegipärast väga ei armasta teha. Miks küll? Kui me paneksime kõik oma mõtted, unistused paberile kirja, et iga päev mõni uus idee täide viia, siis ehk me elaksimegi meile kõigile sobivas maailmas, kus on igal inimesel oma värv, mille ümber ta saab tiirelda. Meie igapäevases elus juhtub palju õnnetused, õnnitlused, pah...
Mis teeb inimese õnnelikuks? Nii mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on eesmärgi poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. See teebki neid õnnelikuks, kuigi nad ise ei pruugigi sellest aru saada. Leidsin ühe huvitava mõistujutu India sadhust ja limusiiniga Briti ärimehest, mis kirjeldab väga hästi õnne olemust ja erinevaid tahke. Ärimees peatab oma auto, nähes askeeti palmi all istumas ja küsib miks too seal istub ja midagi ei tee. ,,Miks ma peaksin midagi tegema?" ei mõista sadhu. ,,Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha," selgitas ärimees. ,,Ja mida ma siis teen, kui mul on palju raha?" küsis askeet vastu
Siis võib abi leida kunstlikust viljastamisest, mis on muutumas üha populaarsemaks. Oluline on lihtsalt see, et keegi vaimselt ja füüsiliselt terve isik oleks siis eelnevalt loovutanud kas sugu- või munarakke. Doonoritel on kindlasti hea meel, kui tänu neile sünnib mõnda teise perre uus ilmakodanik. Lapse ,,andmine" on ju eriti suur rõõm. Tihti nad ise seda aga ei teagi, kas nende rakkudest on keegi rasestunud või ei. On sõlmitud ka lepinguid, mille kohaselt nad ei pruugigi seda kunagi teada saada ja kui ka saavad, siis ei tohi hakata last endale nõudma. Teinekord võib ju juhtuda küll, et mõni vanem tahab oma doonorraku kaudu viljastatud beebit endale. Ainult enda keha kasutades ehk siis mitmel erineval viisil doonor olles võib rõõmu teha nii teistele kui ka endale. Kui suudetakse päästa kellegi elu, tekitab see tõesti hea enesetunde. Olen ka ise mitmel korral verd loovutamas käinud. Ei oska küll öelda, kas keegi minust abi on
protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus Ja küll ta on tühine. Anna mulle tagasi mu kekspäev ja hommik. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk , milles viibime praegu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Ei ole mõttetuid aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Ei ole kaduvaid , kõduvaid aegu. Alles jääb hetk , milles asume praegu.
mahasurumist ning teiste peale mõtlemist, mis inimese isekust arvestades võib osutuda raskemaks, kui oodata osati. Nii kaotatakse osa enda omapärast ja identiteedist. Eks nii sõltumatuse kui seotuse jaoks tuleb midagi selja taha jätta. Kindlat kuldset keskteed sellele ei leidu ning tihti ei olegi inimestel võimalust otsustada, millist elu endale soovitakse. Vabadus toob endaga kaasa üksilduse, kuid sellega vallandub täielikult enda isiksus, mis ei pruugigi seltsi vajada. Seotus on lihtsam ja mugavam, kuid selle tõttu kahaneb enda isiksus ning ei saa elada ainult endast lähtudes. Tuleb lihtsalt enda jaoks välja selgitada, kas sõltumatuse mahl on pigistamist väärt või ei.
Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud laste intelligentsitase muutub hilisemas elus kõrge sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega peredest pärit lastel, eriti poistel, kõrgemaks; madalama staatuse ja haridusega vanemate lastel, eelkõige tüdrukutel aga madalamaks. Teadlased on pikalt arutanud pärilikkuse küsimust intelligentsuse suhtes
? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid. Sellega ei taha ma mitte seda öelda, et vanasti inimestel polnud valikuid, vaid pigem seda, et nende valikud olid keerulisemad ja otsuste tagajärjed võisid olla rängemad. Kui nüüd raamatu juurde tagasi tulla, siis olin tegelikult imestunud, et Schwarz oma naise Heleni juurde siiski jõudis. Ja meeldivalt üllatunud olin, kui naine otsustas koos oma armastatud mehega põgeneda. Ta riskis armastuse pärast oma vabadusega. Kõik inimesed ei pruugigi kohata oma eluarmastust ning on ilmselge, et kui sa selle siiski leiad, siis järgned talle kasvõi maailma lõppu, lihtsalt selleks, et temaga koos oma elu veeta. .Peale seda kui nad koos põgenesid, elasid nad hetk korraga. See oli nende enda valik ning usun, et ka hea valik, sest ei tekkinud igavat rutiini. Kahjuks nende õnn lõppes siis, kui algas sõda ning Helen ja Schwarz arreteeriti. Minu jaoks oli raamatu lõpp vägagi ootamatu. Neil oli plaanis peale laagrist põgenemist
need on vältimatud ning püüavad neid lahendada ja ära hoida. Probleemide puhul kasutatakse selgitamise ja arutlemise mitte vägivalla ja jõu taktikat. Selles vaatepuntis on poliitikud heas valguses ning kodanikuühiskond peaks olema rahul oma valitsusega kuna üldmulje näitab, et nendest hoolitakse. Kuid tegelikkuses selline asi ei toimiks, tekkivad pikad vaidlused konsensuse leidmise teemadel ning kokkuvõttes ei pruugigi kõik probleemid oma lahendust leida. Ütleksin, et selline käitumine on Eestile väga omane, poliitikud näivad rahvast hoolivat kuid tegelikult on neil juba omapoolne otsus tehtud või probleemide puhul need kajastatakse aga hiljem enam ei teata mis nende lahenduseks sai. Viimane vaatepunk näitab poliitikuid kui võimuorganid. Mehed on domineerivamad valutsuses, naisi eriti ei austata. Kate Millett on öelnud, et poliitika on võimustruktuuri
Teose sõnum Raamat pani mind mõtlema, et kui sellisel ajal oli võimalik armastada ja olla armastatud siis, mida me tänapäeval hädaldame? Praegused "mured" tunduvad nii lihtsad ja väljamõeldud. Tol ajal tuli piire ületada, valetada ja varastada, et ellu jääda ning siiski elati ja armastati. Ja miks tänapäeval kõike nii iseenesestmõistetavana võetakse? Justkui me peaks saama kõik ilma vaeva nägemata. Inimesed ei taipa, et kõik ei pruugigi armastust leida ja kui oled selle leidnud, tuleks ka seda hoida. Kasutatud allikad http://www.google.ee http://et.wikipedia.org/ Erinevad kirjandusblogid
Olgu siinkohal öeldud, et Eesti-suguse väikese rahvaarvuga riigi jaoks oleks presidentaalse riigivõimu süsteemi kehtestamine ohtlik. Eelkõige seetõttu, et inimesed on poliitilisel tasandil väheharitud ja nende valimiseelistusi on lihtne manipuleerida. Lisaks puudub meil toimiva presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu kulutab enamuse oma ajast ,,niisama istumisele" samal ajal kui palk tiksub, ent just parlament on see, mis rahva esindusena reguleerib ja tasakaalustab teisi võimuorganeid. Parlament ei ole üheski riigis odav asi. Kuid iseseisvus ja vabadus ei saagi odav olla.
annaabi.ee 
