Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon Arutlus Kirjandus kajastab maailmas väga paljusid asju. Sealt võid leida peaaegu et kõike, mida otsid. Kirjanduse liike on palju: proosa, eepos, romaan, novell, jutustus jne. Tihipeale leidub kirjanduses provokatsiooni. See võib olla suunatud ühele inimesele või tervele ühiskonnale. Tavaliselt siiski väiksemat sorti ühiskonnale. Kirjandus provokatsioonis võib tähendada
Marge Veskemaa Kirjandus kui ühiskondlik või keeleline provokatsioon Kirjandus on kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus rikastab inimest. Mida rohkem loed, seda paremini loed. Lapsed, noored, täiskasvanud haaravad aina vähem raamatu järele. Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Lõhed ühiskonnas suurenevad
tekitada. Venelased olid igatahes vihased. 2006. pronkssõdur värviti siniseks. Järgmine vene lipu värv. Tundub nüüd, et venelased ise provotseerivad eestlasi. Vene riigil on midagi Eesti riigi vastu. Pronkssõduri juurde toodi väikseid lapsi, lastel on väga patriootlik kasvatus, neile räägiti ainult head Nõukogude Venemaast ja nende valitsejatest ja sõduritest. Venelased tekitasid meelega stseeni. Laste lillede jagamine ja sealviibimine oli väga tähtis provokatsioon. Samal aastal lehvisid Aljoša juures punalipud. See oli juba otsene rünnak Eesti rahva vastu. Võibolla oli tegu lihtsalt veidi liiale läinud pahameelega Aljoša rüüstamise suhtes või austus sõdurite vastu, kuid eestlastele jättis see mulje, et venelased on neist üle. Eestlased tõid kohale ka Eesti lipu, tekkis otsene kontakt naabrite vahel. Politsei käskis ära viia Eesti lipu ning see tekitas väga suurt pahameelt. Eestlastele jäi mulje, et politsei hoiab venelaste poole
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola
Irene Woodward oli 19. sajandil Läänemaailmas kõige kuulsam tätoveeritud naine Komertslik tätoveerimine Kosmeetiline tattoo kulub ka sinna alla 19.-20. saj vahetusel oli väga popp inglise ülemklasside hulgas Siis kui alamklass avastas enda jaoks meigi, tegeles ülemklass püsimegi kasutamisega Hoolikalt välditi sõna ,,tätoveerima´´ kasutamist Uskumused Jaapanis: yakuza-kultuuriga tugev seos ning tätoveerimine on selge provokatsioon Mohave indiaanlased Alam-Coloraadost leiutasid lõuatätoveeringu mõlemale soole, kuna usuti, et igatühte valvab selline Kohtunik, kes tuleb Sil`aidi (surnute maale) ja kui inimesel puudub märk näol, siis saadab Ta inimese alla, kus on kõrberotid. NSVL-i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid
keeled) grammatika, retoorika, loogika, astronoomia, matemaatika, muusika ladina ja kreeka keel, vaja selleks, et lugeda tähtsate filosoofide teoseid algkeeles ülikooli maiguga ülikool kasvas välja sealt gümnaasiumist tartu gümnaasiumi käivitas samuti skytte kindralkuberner: talupojad on oodatud kuulutas seda avalikult provokatsioon aadlike suunas, sest aadlikud polnud kuigi huvitatud sellest, et talupojad haritud oleks, see tõmbas nad põllult ära kooli ja selle tõttu kannatasid saagid jne kui inimene vähegi targemaks saab, seda keerulisem on seletada talle, miks ta peaks looma kombel isandat orjama 1631 Tallinna gümnaasium ei arene ülikooliks erinevad tartu ja tallinna õppeained
üks pealtnäha mõistlik ja terve pereisa, kel on tublid pojad, korralik kodu ja töötav firma, järsku nii mõistusevastaselt käitus. Valdeku kaitsja, vandeadvokaat Aadu Lubergi sõnul ei olnud mehel varem konflikte hukkunud noormehega, vaid mõned arusaamatused ja konfliktid naabritega. Valdeku poeg väitis uurijale, et naabermajas käinud noored kiusasid tema isa: hoovi visati pudeleid ja loobiti lumepalle. Valdek ise väitis, et maja ees pildistamine oli poiste järjekordne provokatsioon, millega üritati ta õue meelitada, et talle kallale tulla. Seetõttu haaras ta ka kööginoa ja läks end õue kaitsma. Naabermajas elav Priit Muskat peab aga jutte narrimisest ilmseks liialdusteks. Nii Karmo isa Heino Pajuse kui ka Priit Muskati sõnul oli Valdek vähemalt varem rahulik mees, kes ei olnud vägivaldne. Heino ja tema pojalt elu röövinud Valdek on lapsepõlve tuttavad, koolivennad ühest Pärnumaa alevist, hiljem kolisid nad koos Sinti
b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek
irooniliselt ühendas objekte "massikultuuri" stereotüübidega ja "kõrge" maalikunsti näidistega. Tema disaini baasis asub hämmastav kontrast - värve ja kujundete kontrast. Ja nagu tulemus - "visuaalne provokatsioon." Värvide ja elementide hulk on suurem nagu võiski arvata. Liechtensteinile tänu pärast lihtsad asjad näitasid oma loomingulist väärtust: ajakirja reklaamid, koomiksid ja närimiskummi vahelehed.
12-toonimuusika tekib nt. Dissonantsid. Tunne, et sõda on midagi vabastavat. Peseb vana minema, saabub uus. Sõja ajal aga nähti, et see polegi nii hea mürgigaasid, kaevikud, miljonid surnud 2. peale sõda patsifism, igatsus parema maailma järele ja uue inimlikkuse järele. Teemad suurlinn negatiivsed teemad: hullumeelsus, enesetapud, haigused, surm, allakäik, maailmalõpp koledad ja hirmsad sisuelemendid sokk ja provokatsioon kaasaegse kultuuri kriitikana. Hirmus tegelikkus valetatakse mitte nii hulluks selle vastu protesteeriti. Vormid Alguses eelistati lüürikat, peale sõda draamat. Romaane eriti palju ei ole. Eepilised lühivormid, neid oli. Lüürika Darstellungsmittel Reihungsstil der Lyrik (ridadestiil): Simultaansus. Gleichzeitigkeit der nicht zusammengehörigen, in der raschen Folge wechselnder Bilder.
Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“ Vene telegraafiaagentuur Modernismi voolud Sümbolism- inimese siseelu, metafoorsus Futurism- tulevik, kiirus, tehnika areng Sürrealism- „mina“ sügavused, alateadvus, unenäod, olek „reaalsuse peal“ Ekspressionism- inimese siseelu, kujundid, katastroofieeline seisund Eksistentsialism- filosoofiline mina, tundmused ja sobitumine maailma Dadaism- mängulisus, agressiivsus, provokatsioon, loogika eitamine Sürrealism Euroopas ja Eestis Unenäod sama olulised kui tegelikkus Guillaume Apollinaire (sürrealismi mõiste esmakordselt) Sürrealismi eelkäija on dadaism Andre Breton „Sürrealismi manifest“ Priit Pärn (1946 Eesti) Töö tekstiga: 1. Mis iseloomustas 19.saj levinud realismi, naturalismi, romantismi? Realism- vastandus romantismile, tõepärane tegelikkus, täpne, usutav, elutruu, objektiivne
Kennedy mõistis olukorra tõsidust ning kaalus vastavalt oma strateegiale mitmeid variante – räägiti nii sissetungist kui jõulisest hoiatusest Moskvale. Rünnak aga oleks võinud kaasa tuua vastuaktsioonid Berliinis, mis oli tollal kahe vaenutseva suurvõimu üks tulisemaid konfliktipunkte. Kennedy pidi aga midagi tegema, kuna ka opositsioon ehk vabariiklased kritiseerisid administratsiooni tegevusetuses.22 Lõppude lõpuks olid Nõukogude raketid Kuubal enneolematu provokatsioon - tõeline oht ameerika riiklikule julgeolekule, mis ähvardas kaasa tuua tuumasõja. ja kui kasutada triviaalsemat, aga ikkagi kaalukat argumenti, siis - kui Kennedyl ei lähe korda neid rakette läbirääkimiste teel või jõul kõrvaldada - pidi ta arvestama sellega, et tema järeltulija pääseb võimule just tänu lubadusele, et tema seda teeb. 23 19 Kristjan Luts. Horisont. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kriisi algus. Horisont 5, 2007. 20 Robert Dallek. JFK: John F
Putin tänas Musta mere laevastiku komandöre ja sõjaväelasid ning ka teise Krimmi poolsaarele paigutatud üksusi enesevalitsuse ning mehisuse eest. «Praegu seisab ees tõsine töö Krimmi sõjaväeliste struktuuride moderniseerimiseks.» Vene kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas 5. märtsil, et tal pole aimugi, kust on pärit Krimmis olevad nüüdisaegsed soomukid Tigr ja Rõs. Ta nimetas provokatsiooniks internetti riputatud fotosid Vene sõjaväetehnikast. «See on loomulikult provokatsioon,» kinnitas ta. Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2743168/putin-krimmi- sundmused-naitasid-vene-sojavae-korget-taset 2. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Venemaa ähvardas «peegeldada» lääne sanktsioone 21. märts 2014 15:17 Venemaa kavatseb «peegeldada» lääneriikide kehtestatud sanktsioone, kuid soovib sellest hoolimata Läänega koostööd edendada, ähvardas täna president Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov.
Novembril kell 15.45 meie vägede pihta, kes asuvad Mainilast kilomeetri võrra loodes, Soome territooriumilt ootamatult suurtükituli. Kokku tulistasid soomlased seitse suurtükilasku. Tapetud on kolm punaarmeelast ning üks nooremkomandör., haavatud seitse punaarmeelast, üks nooremkomandör ja üks nooremleitnant. Juurdluse läbiviimiseks on kohale saadetud ringkonnastaabi esimese osakonna ülem polkovnik Tihhomirov. Soome suurtükirünnaku piirkonnas paiknevates väeosades kutsus provokatsioon esile tohutu nördimuse. Pravda 27,nov.1939. Millise sõja ajendiks sai kirjeldatud sündmus? TALVESÕJA Mis aastatel see sõda toimus? 39-40 Milline on teie suhtumine kirjeldatud sündmustesse? ARVAN, et see oli provokatsioon. Esiteks, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi eesmärk ei ole laieneda ei territoriaalselt ega muul viisil.Teiseks, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik soovivad, et nende kodanike vaba tahte vastaselt ei tehtaks mingeid territoriaalseid muutusi.
Lääne propaganda tohutu surve laostas nõukogude ühiskonna moraalselt- psühholoogiliselt ja ideeliselt. Selle vastu puudus nõukogude inimestel immu- niteet. Kommunism Nõukogude Liidus hävis mitte seetõttu, et lääne ühiskondlik organisatsioon oli parem, vaid konkreetsete ajalooliste tegurite, sh “vaenlase üle- kaalu, võimuesindajate rumaluse ja argpükslikkuse, massilise reetmise” jms tõttu. 1991. aasta augustiputš oli “kahekeelse ja reeturliku” Gorbatšovi ettekavatsetud provokatsioon lüüa kord majja võõraste kätega, mis aga andis kavandatule vastu- pidise tulemuse.39 Ühes oma intervjuus kahetses Zinovjev kommunismi kritiseeri- mist oma varasemates teostes, kuna see olevat kahjustanud Venemaad.40 KGB-LASTE VANDENÕUTEOORIA Välisvandenõuteooriat esindab kõige ehedamal ja äärmuslikumal kujul KGB erukindralmajor Vjatšeslav Šironin oma intrigeeriva pealkirjaga raamatus “KGB – LKV. Perestroika salajased tõukejõud” seerias “20
mitmekordsel lugemisel. Retseptsioon Teose tähenduse / tõlgenduse loomisel mängivad olulist rolli: Lugeja Konkreetne situatsioon Ajastu Igal ajajärgul on oma sõnakunstist arusaamise viis; retseptsiooniuurimine vaatleb erinevaid tõlgendusi, püüab mõista ja selgitada teose retseptsioonis toimunud muutusi (vt. võrdlev kirjandusteadus). Hans Robert Jauß (1921-1997) Kirjanduslugu kui provokatsioon (1974)Esteetiline kogemus ja kirjanduslik hermeneutika (1991) Lugeja dialoog tekstiga erinevatel ajastutel Uurima peab mitte niivõrd kirjanduslikku pärandit, kuivõrd selle üha uut vastuvõttu erinevatel ajajärkudel: uus kirjanduslugu Teoses ilmnevad lugeja ootused, kombed, tavad: küsimused, mille vastuseks oleks antud teos. Näiteid: Juhan Smuuli looming Romeo ja Julia (Shakespeare Kivirähk) Lavastamine Tõlkimine Kirjanduskriitika Wolfgang Iser (1926-2007)
- Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused Ebameeldivad tingimused ja sündmused - Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust - Halva tuju „ventileerimine“ suurendab agressiivsust – inimene arvab et halb tuju kaob ära kui selle endast välja saab - Relvade kohalolu suurendab agressiivsust - Anonüümsus ja deindividualisatsioon – anonüümsuse korral käitub inimene agressiivsemalt - Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist
62 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver 60 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 61 Helve Kase. (2004). Vaikijate hääled. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, lk 268. 62 - . (2008). -: . [http://wwwoman.ru/s.php/5055.htm]. 7. Märts 2009 a. 27 Provokatiivsed ründed ei ole üldsegi harvad: otsene provokatsioon, verbaalne või füüsiline, kutsub sageli esile agressiivse reaktsiooni.63 Provokatsiooni tugev mõju agressiooni aktualiseerimisele leidis formaalse tõestuse reas laboratoorsetes eksperimentides. Näiteks reas uurimustes, mida teostas Taylor oma kolleegidega (Borden, Bowen & Taylor, Dengerink & Bertilson, Dengerink & Myers, Taylor), oli välja selgitatud, et enamus inimesi reageerib provokatsioonile otsustava vasturünnakuga.64
29.07. Saksamaa nõudis, et Venemaa mobilisatsiooni peataks. Kuna Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni, siis kuulutas Saksamaa 01.08. Venemaale sõja. Järgmisel päeval esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale: avagu piirid Saksa vägedele, et Prantsusmaa ei saaks sealtkaudu Saksamaad rünnata. Belgia ei vastanud ultimaatumile, kuid palus abi Suurbritannialt. 03.08. kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja, nõudes oma piirikindlustuste üleandmist Saksamaale. See oli provokatsioon, mida Prantsusmaa ei saanud täita. 04.08. nõudis Suurbritannia, et Saksamaa tunnustaks Belgia neutraliteeti, kuid Saksamaa ei vastanud ja Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale. Sellega olidki suurriigid tõmmatud sõjategevusse. 1914 sügisel kuulutas Jaapan Saksamaale sõja, saatmata sealjuures oma vägesid Euroopasse. Samal ajal kuulutas Saksamaale sõja ka Hiina. Oktoobris asus Türgi sõtta Saksamaa poolel, rünnates Vene alasid Taga-Kaukaasias ning
seisus); tema ametlik tiitel sellel ametikohal oli directeur général des Finances; tema suurimaks teeneks oli Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille' vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Sveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d'Orléans'i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid pr. k. les États Généraux [lezetaa zene´roo] kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda
(SDP juht, rahandusminister). NL´´i nõudmised: abiandmislepingu sõlmimine, Hanko-neeme rentimine NL sõjaväebaasi jaoks, piiri korrigeerimine NL kasuks Karjala kannasel ja Petsamos, Soome lahe saarte loovutamine. Soomlaste seisukoht: ebaseaduslikud ja ebaõiglased nõudmised, millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20.11): NL provokatsioon ja katkestas diplomaatilised suhted 29.11.(NL laskis enda suurtükkidest omaenda väeosade pihta ja väitis, et seda tegid soomlased. Soomlaste suurtükid olid aga laskeulatusest väljas.) 30.11.1939 NL alustas rünnakusõda kogu idapiiri ulatuses ja rajas vallutatud piirile ,,Terijoki rahvavalitsuse" (O. V. Kuusineni nukuvalitsus). ,,Talvesõja vaim": täielik rahvuslik ühtsus. Soomel puudus relvadest ja rindel kuni 400 000 sõdurit /NL´l miljon meest ja ülekaal relvastuses.
-iit kr a) aine: dünamiit, grafiit; b) haigus (eriti põletik) bronhiit, pleuriit, apenditsiit; c) rahva või seltsi liige: semiit, eremiit, jesuiit -iiv ld pms abstraktmõiste, kuid ka isik, ühing: aktiiv, passiiv, negatiiv, illatiiv, motiiv, korrektiiv, direktiiv, detektiiv, konservatiiv, kollektiiv, kooperatiiv; esineb sageli liitse omadussõnaliite -iivne koosseisus: passiivne, negatiivne, deskriptiivne -ioon, -jon ld tegevus, tegevuse tulemus: operatsioon, demonstratsioon, provokatsioon, tsivilisatsioon, divisjon, kautsjon, misjon, oksjon, komisjon, revisjon -ism kr suund või vool: sotsialism, freudism, realism, pluralism, humanism, separatism -iss pr naisisik: direktriss, abtiss -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument,
seisus); tema ametlik tiitel sellel ametikohal oli directeur général des Finances; tema suurimaks teeneks oli Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille’ vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Šveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d’Orléans’i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid – pr. k. les États Généraux [lezetaa žene´roo] – kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda
MEES Ma tahan valimistest midagi teada. NIKOLAI Ma esitangi teile nüüd kandidaadi. Teie kandidaadi, kes peaks vastu pidama ka kõige keerulisemates tingimustes. Ei tea, kas tast on asja. Seltsimees Lumi, palun esitage oma programm. Lumi lükkab tüdruku lauale, viskab seeliku üles ja torkab porgandi tagumikku. Tüdruk minestab. Isa jookseb kirvega lavale ja Nikolai laseb ta maha Ta ründas mind, kõik nägid, jah. See oli enesekaitse. Vabandust, ma ei tahtnud nii. See oli provokatsioon. See väike värdjas tahtis mind tappa. Vabandust, tõesti vabandan. Tööõnnetus, seltsimehed. Oli tore mees, aga väike ja vihane koletis. LUMI Vat see oli tõeline näidend. Mitte nagu need haledad Liivi jutustused. Mõjus, jah. Milvi… Kas nägid…? Vaata, kui sa nägid, siis soovitan sul tunnistuste andmisel meelde jätta, et su tütar kukkus teatrit tehes ise porgandi otsa ja revolver tulistas kuuli ta isa pähe siis, kui ta komistas. See ongi reaalsus. Mis sa vabised
Haigused (eelnevad haigused): milliseid haiguseid patsient põeb? Allergiad: milliseid allergiaid esineb? Milliseid ravimiallergiaid esineb? Ravimid: milliseid ravimeid patsient tarvitab? Millal ta neid viimati võttis? Enne erakorralise abi vajamist (kiirabi kutsumist) juhtunu: mis juhtus enne kiirabi kutsumist? Viimane söömine (joomine), viimane menstruatsioon? 219 Kui patsient ütleb, et tal on valud, käsitletakse PIRTA-skeemi järgi. PIRTA Provokatsioon/palliatsioon: mis kutsub valu esile või mis seda leevendab? Iseloom: millise iseloomuga on valu? Tuim, terav-torkav, hootine? Radiatsioon (kiirgumine): kas valu kiirgub kuhugi? Tugevus: 1–10 punkti skaalal: kui 10 on tugevaim seni kogetud valu, mitu punkti on praegusel valul? Aeg (algus): millal valu algas? Kas see arenes kiiresti või järk-järgult? Hootine või püsiv? Kogu keha uuring Kogu keha uuring on süstemaatiline uuring kraniaalselt kaudaalsele, see tähendab pealaest
annaabi.ee 
