Lk 110-Meioos 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. 5. Milline on meioosi esimese jagunemise tulemus? Kaks identset rakku (tütarrakku) 6. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest?
edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga. 5) Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. (entroopia) Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne 1)Le Chatelier'i printsiip: kui keemilise tasakaalu korral muutub mingi osapoole kontsentratsioon, temperatuur, ruumala või (kogu)rõhk, siis keemilise reaktsiooni tasakaal on vastassuunaline selle teguri muutusele.
Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Karedapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L) Kardapinnalisel paiknevad valge sünteesivad organellid Mööda kanalikesi toimub ribosoomid. Sp see võrgustik ainete rakusisene liikumine, ongi kare. lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete
Kuressaare Ametikool Toitlustus MEHAANIKA referaat Marite Vendel TTP-10 Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANIKA Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: · Tahkete kehade mehaanikaks · Vedelike mehaanikaks · Gaaside mehaanikaks
biopolümeer. Milliseid nendest mõistetest ja kus on teile juba räägitud. Bakterist ja DNA’st olin enne kuulnud põhikooli bioloogia tundides. Kuidas on mikrobioloogia seotud teie õpitava erialaga? Kuna mikrobioloogias õppisime erinevate bakterite ja seente paljunemist, siis on seda kasulik teada kuna toidus leidub ka baktereid ja muid mikroorganisme. Milliseid mikroorganisme sa tead? Protistid, baktreid, loomad ja seened. Nimeta milliste mikrobioloogiliste protsessidega sa oled kokku puutunud. Näiteks pärmseene paljunemine, minu erialal teeme pärmitainast. Mida oled kuulnud normaalsest mikrofloorast (kuidas kannad hoolt enda mikrofloora eest)? Mikrofloora on mikroorganismide kogum mingis paigas.
Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu.
............................................................................... 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 4 Pinnamoe mõju majandustegevusele.................................................................................. 4 Maavarad............................................................................................................................. 4 Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused............................................................... 4 Kliima...................................................................................................................................... 5 Kliima võrreldes Eestiga...................................................................................................... 5 Õhusaaste......................................................................................................................
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19
d) tõstmine, kandmine e) äkilised pingutused Ergonoomia jaguneb: Füüsiline ergonoomia on seotud inimese anatoomiliste, antropoloogiliste ja füsioloogiliste tunnustega ning füüsilise aktiivsusega. Füüsiline ergonoomia tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega. Kognitiivne (tunnetuslik) ergonoomia on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga. Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur,
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3
füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust. Anatoomia all mõistetakse tavaliselt palja silmaga nähtavat ehitust käsitlevat teadusharu (makroanatoomia), mikroskoopilise anatoomiaga tegeleb histoloogia (mikroanatoomia).Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka sõnast anatom 'lahtilõikamine või väljalõikamine'
torudes.Kapillaarsus-peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnas anumas. Üks ja sama aine võib olla ühes agregaatolekus erinevate omadustega. See tuleneb osakeste paigutuse ja soojusliikumise erinevustest.Faasiks nimetatakse ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aineolekut. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim.faasi siirdeks, Selle käigus muutub aineosakeste paigutus ja liikumise liik. Selliste protsessidega võib kaasenda soojusneeldumine ja vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks.Kolmikpunkt- teatud temp. ja rõhu väärtustel võivad aine eriolekud olla tasakaalus.Kriitiline punkt-Iga aine jaoks on olemas mingi temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes enam vedlikuks muuta.Sulamsiel kristallvõre laguneb, aineosad eemalduvad üksteisest ja nende vaheline keskmine kaugus suureneb. Küllastunud aur
Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad Oksana Beregova, KÕ II AÜ. Õppimisteooriaid on mitu. See on tingitud sellest, et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele:
VÄLISKESKKONNAGA, SEOVAD RAKKU ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST ERINEVAID MOLEKULE, VALLANDAVAD RAKUSISESEID BIOKEEMILISI REAKTSIOONE. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK: EHITUS KAREDA- JA SILEDAPINNALINE; KAREDAL PINNAL PAIKNEVAD RIBOSOOMID, SILEDAL PINNAL ENSÜÜMID; TALITLUS RIBOSOOMID VÕTAVAD OSA LIPIIDIDE JA SAHHARIIDIDE SÜNTEESIST; ENSÜÜMID SÜNTEESIVAD VALKE; MÖÖDA TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU KANALEID TOIMUB AINETE RAKUSISENE LIIKUMINE; VÕRGUSTIK ON SEOTUD AINEVAHETUSLIKE PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID
kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh säilitusained, mitte et ülejäänud on puhas ja säilitusained "puhas keemia", kõik on seotud keemiliste protsessidega. Kui hambad on oma füüsilise tegevuse lõpetanud, jätkavad süljenäärmed aluselise süljega toidu niisutamist ning algab sahhariidide lagunemine. Seda saab imelihtsalt testida, kui hoida leiba mõnda aega suus, varsti on tunda glükoosi maitset. Aga toit sisaldab suurt osa perioodilisusetabelist. Sealhulgas metalle, mis reguleerivad meie elu ja mille puudusel tunneme väsimust, kahvatust, isutust jne. Keemilised ühendid mis on meie ühiskonnas enim tuntud on näiteks :
8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. 5. Milline on meioosi esimese jagunemise tulemus? Kaks identset rakku (tütarrakku) 6. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest?
tegemiseks mitmekülgset infot. Et eristada ettevõtte jaoks olulist ebaolulisest, tuleb igas konkreetses ettevõttes läbi viia analüüs, mis aitaks ühendada eri allikatest saadava juhtimisinfo ühtsesse töötavasse tervikusse ning võimaldaks saada ülevaadet õigetest teguritest õigel ajal. Selline süsteem ehk controlling aitab saavutada ettevõtte eesmärke, vältida ootamatusi ja õigeaegselt leida vastuabinõud ähvardavatele ohtudele. protsessidega. Controlling peab kooskõlastama juhtimise osasüsteemide tööd (süsteemis seoseid loov funktsioon), sealhulgas planeerimise ja kontrolli koostööd. Õige valiku tegemiseks peab olema käsutada võimalikult palju adekvaatset ja olulist informatsiooni. Sellise informatsiooni saamiseks tuleb ettevõttes üles ehitada informatsiooni süsteem, mis annab õigeaegselt ja täpselt edasi juhtimisotsusteks vajaliku teavet
os, pinotsütoos. Tsütoplas- Eristatakse sileda-ja karedapinnalist tsütoplas- Mööda kanalikesi toimub ainete mavõrgustik mavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad val- rakusisene liikumine. Lisaks trans- ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe
närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning
Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tung millegi/kellegi vastu. 5. Freudi jaoks oli tähtis psühhoseksuaalne areng. Ta jagas needki kolmeks:
sünteesivad anorgaanilistest ainetest orgaanilisi aineid. · Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes.
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Heiko Kiis Tallinna Sikupilli Keskkool 9A klass Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Seega juhivad organismi talitlust nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismi enese toimuvate protsessidega. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks:Kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaaju juhib inimorganismi Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust.
Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3.Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed
Pirnis geenide arv 42 812 Suurus 118.8 Mb Pirn ja õun Pirn ja õun lahknesid üksteisest 5,4 21,5 milj. aastat tagasi Õuna ja pirni genoomid erinevad suuruses Peamine põhjus korduvate jadade olemasolu Geensed alad siiski mõlemas liigis sarnased The genome of the pear (Pyrus bretschneideri Rehd.) Pirni genoomi järjestus annab väärtusliku ressursi Pyruse bioloogilistes uuringutes Käesolevas artiklis töötati pirni genoomi ning sellega seonduvate transkriptsiooni protsessidega Teadustöös avastati uut tähtsat informatsiooni kivisrakkude ning nende moodustumise kohta Veel leiti informatsiooni suhkrute kogunemise ning aroomide moodustumise ning nende vabanemise kohta Viljade kvaliteet Haiguste vastupanu Uuriti geene, mis võitlevad erinevate taimehaigustega Õuna ja pirni sarnasuste uurimine Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Pirnisortide_loend https://et.wikipedia.org/wiki/Pirn http://data.kew.org/cvalues/ http://www.plantrdnadatabase
arvutamine Metall hävib/lahustub/korrodeerub alati anoodireaktsioonis. Metalli ja keskkonna vahelise reaktsiooni intensiivsuse määrab korrosioonivool I. Korrosioonivool: I = (Ek Ea ) / R Tegelikult I (Ek Ea ) / R Korrosioon on maksimaalne, kui R=0 Anoodi- ja katoodipolarisatsioon: E k < E k p , E a > E a p, kus Ep- elektroodi pööratav potentsiaal Efektiivsed Ek ja Ea sõltuvad voolutihedusest Polarisatsioonidiagrammid ohjeldavate protsessidega 1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest. 2) Katoodiohjeldus peamiselt O2 difusioonitakistusest. Elektroodil reageerinud lähteaine mass on võrdelises sõltuvuses elektroodil läbinud vooluhulgaga. , kus n- on ainehulk [mol], m-mass [g], M-molaarmass [g/mol], - elektronide arv osareaktsioonis, I-voolutugevus [A], T-aeg [s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise
transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes Tsütoskelett Märksõnad;tsütoskelett, tsentrosoom, viburid, ripsmed Tsütoskelett - koosned niitjatest valkudest
7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel: a) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur (terastel kuni 1800 ºC), b) väikesemahuline sula keevisvann, mis ümbritsetud külma metalliga, c) sula keevisvanni lühike kestus, terastel 4...40 s, d) sulanud elektroodivarda metalli siirdega keevisvanni kaasnevad
nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER 1)Varusüsivesikute (glükogeeni) süntees 2)Lipiidide süntees 3)Bioaktiivsete ainete süntees 4)Ca2+ ioonid depoo lihasrakudes *Karedapinnaline ER 1) Kanalitel ribosoomid 2)Valkude süntees =>polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum. 3)Ribosoomides membraane pole *Sisaldavad rRna ja valgumolekule Golgikompleks *Koosneb membraaniga ümbritsetud okaathatest tsusternidest ja
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad inimkonna kogemustest tehtud järeldustel. Meie argielu on ümbritsetud selliste protsessidega, kuigi me võib-olla neid ei tajugi ja võtame kui tavalisi igapäevaseid asju nagu näiteks ahjust tulenev soojus või toidu lõhn. Kuigi nüüdisajaks ole veel selle printsiibi üldist ja kõikehõlmavat sõnastust on mitmed teadlased seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus kehtib vaid soojuslike protsesside jaoks
NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese
· vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet. Erütopoietiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka meessuguhormoon meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem. Neerude hapnikutarve ja ainevahetus Neerude hapnikutarve on kõrge. Na ja Kioonide imendumine (Henle'i lingus) on seotud suurt energiat vajavate protsessidega seega on ka neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist
Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala.
lagunemisel tekkiv soojusenergia. Globaliseerumine e üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Import kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Industriaalühiskond e tööstusühiskond töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Industrialiseerumine üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Infoühiskond ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine nn uus majandus. Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisalase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid
Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle, kust laine tuleb) absoluutsesse v1 c n1 n2 murdumisnäitajasse ns = v = = c n2 n1 2 4.Kuidas muutub lainepikkus ja sagedus murdumisel? Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate protsessidega ja see ei olene, millises keskkonnas valgus levib. Murdumisel muutub valguse lainepikkus, üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. 5.Mis on dispersioon? Selle seaduspära? Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on lainepikkus. 6.Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 7
armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid. Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust. Bhepatiit on tõsine haigus, sest umbes 25% hepatiidiviiruse kandjatest sureb hiljem maksavähki. Bhepatiit on ülemaailmne kartsinogeen. Bhepatiidi vastu saab vaktsineerida. Chepatiit Chepatiit on Chepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim ja on ülejäänud organismis asetleidvate protsessidega tihedalt seotud. Ilma maksata ei ole võimalik elada. On inimesi, kellel areneb Chepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 5-20 aastat, enne kui maks tõsist muret tegema hakkab. Chepatiidi vormid Chepatiidi viirusel on kuus põhivormi, mida nimetatakse genotüüpideks. Genotüüp ei mõjuta haiguse raskust, kuid mõjutab seda, kuidas haigust ravitakse. Genotüüp tehakse kindlaks vereanalüüsi põhjal enne ravi alustamist.
tunneme me teda süües paljudes toiduainetes,sest ta annab sideainet ja põhiosa süsivesikutest. · Nt kartul, leib-sai, makaronid, banaanid on põhilised söögid kust võib leida tärkliseosakesi. Säilitamine · Tärkliseid tuleb säilitada kuivas kohas et niiskus ei pääseks sisse pakendisse. Tärklis · 1)Looduslik tärklis-eraldatakse toorainest tema looduslikul kujul. · 2)Modifitseeritud tärklis-mõjutatud erinevate protsessidega,ei ole nii puhtakujuline kui looduslik.Siia gruppi kuulub ka asendatud tärklis. · 3)Hüdrolüüsitud tärklis(magusained) Kasutamine kulinaarias · Oluliseks omaduseks on tal geelistumisvõime,sest keetmisel talub ta niiskust.Kasutatakse peamiselt paksendajate ja tarrendajatena. · Kasutatakse peamiselt kartulitärklist,kuna see moodustab selge geeli ja on sobiv puuviljadst kissellide valmistamiseks,et oleks näha puuviljatükke ja värvi.
Vana maakoor hävib, maavärinad, vulkaanid, moondekivimite teke. e.) kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnad Kaks litosfääri laama liiguvad üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all toimub magma teke tänu vahevöö materjali osalisele ülessulamisele.Seetõttu on kontinentaalsed riftid seotud vulkanismiga. Kuuma täpi vulkanism ei ole seotud laamade piiridel toimuvate protsessidega. Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuuma täpi vulkanismi tagajärjel on tekkinud Hawaii saared. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Vulkaanide tekkepõhjused ja levikud.
regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. 11. HISTOLOOGIA teadus, mis uurib kudesid. 12. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. 13. HUMORAALNE REGULATSIOON veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuv regulatsioon. 14. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. 15. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. 16. MÜKOLOOGIA teadus, mis uurib seeni. 17. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. 18. ORGAN E. ELUND kudede kogum, mis täidab mingit kindlat
näiteks voolav või ülivoolav jne. Ainult gaasilises olekus ei eksisteeri ainel erinevaid faase. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Meie piirdume selliste faasisiirete käsitlemisega, mida nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks.
X-inaktivatsioon Miks? Doosikompensatsioon Embrüogenees! „We all start off as female in the womb.“ Not true. SRY e. sex determining region Y Suguliitelised haigused X-liiteline Avaldub XY genotüübiga isikutel Miks XX genotüübil ei avaldu? Hemofiilia, daltonism Y-liiteline Avaldub ainult XY genotüübi korral Harv, seotud enamasti meessoole omaste protsessidega Azoospermia Ülesanded! Hemofiiliat kandev naine saab lapse terve mehega. Kui suur on tõenäosus, et neil sünnib hemofiiliahaige laps? 0.25 Duchenne’i lihasdüstroofiat kandev naine ja daltonismi põdev mees saavad erimunakaksikud. Kui suur on tõenäosus, et üks neist kannab edasi daltonismi ja teine põeb lihasdüstroofiat? 0.125 Geenide aheldumine Geenide kalduvus koos päranduda, kui nad on
Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga); 3) Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja
2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ning eristamisega. Gardner analüüsis igat intelligentsustüüpi eraldi, lähtus sellest, et inimene, kes on andekas ühel alal, ei pruugi olla seda teisel alal. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria( Robert Sternberg) 1.Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega. Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2.Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele. Me peame probleemi analüüsima hoolikalt, enne kui leiame sobiva lahenduse. Korduvad situatsioonis saame oma teadmisi ja kogemusi automaatselt uuesti kasutada. 3.Seotus väliskeskkonnaga on intelligentsuse avalik külg. Erikultuurid seavad
naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1. Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine, probleemi käsitluse plaanimine, teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega- teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel. 3. Praktiline intelligentsus seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast. EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS
Valkude süntees Asub raku tuumast eemal Toodetakse rakule vajalikud valgud On ühenduses rakumembraaniga 13. Ribosoomid 1) Koosnevad rRna molekulidest ning valkudest 2) Tekivad rakutuumas ja paiknevad tuumakeses 3) Ribosoomi ülesandeks on valgusüntees 4) Ei ole ümbritsetud membraaniga 14. Lüsosoomid 1) Seotud rakus toimuvate lagundamis protsessidega (lagundatakse vananenud raku osi, lagundatakse raku siseseseid aineid) (fagotsütoos) Primaarsed Ühine Sekundaarsed Sisaldavad Ühekordse Sisaldavad ensüüme membraaniga ensüüme ja põiekesed lagundatavaid aineid 15
Keerukamad on need protsessid mida määravad füüsika ja keemia seadused difusioon, lahustumine, väljasettimine, sorptsioon, desorptsioon jne. Neil juhtudel on tegemist füüsikalis-keemilise migratsiooniga. Veelgi keerulisem on biogeenne migratsioon. Organismid elavad erilises infoväljas, kus on omased juhtimis- ja infotöötlusprotsessid. Kõige keerukam tehnogeenne migratsioon, mis on seotud ühiskondlike protsessidega. 12. 3 maastikutüüpi migratsiooni vormi järgi. Migratsiooni vormist sõltuvalt eristatakse kolme tüüpi elementaar- ja geokeemilisi maastikke: 1. Abiogeensetele maastikele on iseloomulik mehhaaniline migratsioon. 2. Biogeensetel maastikel on juhtiv osa biogeensel ja ka füüsikalis-keemilisel migratsioonil. 3. Tehnogeensetel- antropogeensetel- või kultuurmaastikel on oluline tehnogeenne migratsioon, mis
* biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud käitumisviisid. Kõiki vaimseid mõisteid saab ümber sõnastada väideteks, mis enam ei sisalda vaimseid mõisteid nt. malle ei salli korralagedust- ta koristab tihti Identsusteooria: Seisukoht- vaimseid protsessid on sarnased neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. On olemas vaid materiaalne maailm mida saab kirjeldada loodusteaduste abil Kriitika: * Ma tean et mul on tunded, aga ma ei tea milline on mu ainevahetus- mitte teadmine ei vabasta tegelikust teadmisest * Tunnetega kaasneb teatavat liiki miimika tekkimine Materialism: Seisukoht- vaimuseisundid pole midagi muud kui vaimuseisundid. Need on mateeria protsessid, sest leiavad aset ajustruktuurides, otsivad vaimu bioloogilist olemust
väljunud. Majandusbuum-majanduskriis. Reparatsioon-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Komintern-oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Maffia-sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. Isolatsioonipoliitika- Industrialiseerimine-üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Vapsid-olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. "vaikiv ajastu"-ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks riigipöördeks,kojarevolutsiooniks.Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult NEP-uus majanduspoliitika. Hüperinflatsioon on situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud
maakoor põrkub maakoor põrkub mandrilise ookeanilise maakoorega maakoorega Laamad põrkuvad, sest vahevöö ainese ringvoolud liiguvad üksteise suunas. Vaata Põrkumisel toimuvad protsessid 6 5 1 7 2 3 4 Mis protsessid või nähtused on numbriga tähistatud? Kuidas leiad looduskaardil taoliste protsessidega ala? Too näiteid. Ookean kaob ... HIMAALA JA TIIBETI KILTMAA ~ 10 milj aastat tagasi liitus Hindustani poolsaar Euraasia mandriga. INDIA- EURAAS AUSTRAALIA IA LAAM Kahe mandrilise LAAM maakoore põrkumisel toimub kurrutumine ja
TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule
annaabi.ee 
