- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega üldse muusikat teatri tarbeks. Suu rt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid (nt. 5 aastat järj est igal nädalal üks vaimulik kooriteos) ja vajalikku õppematerjali. Bach kirjutas peamiselt nendele instrumentidele, mida ta ise väga hästi mängida oskas (orel. klavessiin, klavikord), nii et ükski kaasaegne temaga v& otilde;istelda ei suutnud ega julgenudki. Armastas ka viiulit
Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada. Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata. 1815. aastat tugevnes Inglismaal sisepoliitiline käärimine. Halvenes rahva majanduslik olukord. Iirimaa Inglismaa vahekord Iirimaaga oli äärmiselt keeruline. Iiri katoliiklased ei tohtinud abielluda protestantidega. Inglismaa ja Iirimaa vastuolud seisnesid selles, et inglismaa oli vaene ning maa oli enamasti Inglise aadlike käes. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu aga Iirimaa ühendati Inglismaaga. 1929. aastal tühistatigi kitsendused, mis takistasid katoliiklastel riigiameteid pidada, kuid Iirlased ei leppinud sellega. Iirlaste väljarändamist põhjustas kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. (1840. aastal)
kuninga toetus. Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille tulemusena viimane lõpuks riigireeturi ja abielurikkujana hukati, kuningas aga Jane Seymouriga abiellus. Pärast viimase surma asus Cromwell kiiresti planeerima poliitilist abielu Kleve Annaga, mis oleks Euroopas isolatsiooni jääda kippuvat Inglismaad lähendanud Saksa protestantidega. 1540. aasta alguses sai abielu teoks, kuid kuningale ei meeldinud oma uus abikaasa ning pealegi olid poliitilised olud muutunud ning liit Klevega muutus mõttetuks. Nii sattus Cromwell kuninga silmis halba valgusesse ning tema aadlikest oponendid tõttasid seda ära kasutama. Just essexi krahviks saanud Cromwell vangistati ootamatult, süüdistatuna riigireetmises ning hukati pärast kuuajalist vangistust Toweri kindluses.
Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.Eriti tuntud on "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat). Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Miks on J. S. Bach tähtis helilooja? : Suurt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Ta eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". Bach oli esimene, kes viis praktiliselt läbi tempereeritud süsteemi, mis on jäänud muusikalise mõtlemise aluseks tänapäevani. J. S. Bachi kogumikul "Hästitempereeritud klaver"
Leedu Suurvürstiriigi vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Tartus põhjustas usupuhastuse vastuvõtmine suure tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeldus esialgu uueusulistele väiksemaidki järeleandmisi tegemast. Narvas ja Pärnus möödus reformatsioon rahulikumalt, orduvõimud otseselt jutlustajate tegevusele takistusi ei teinud, ehkki ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis karmilt hukka pildirüüsted kirikutes. Väiksemates linnades, mis olid katoliiklike maaisandate
inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab mõistust, õigustab armastuse loomulikkust. Martin Luther - 1517 lõi Wittenbergi peakiriku uksele oma 95 teesi -> reformatsioon -> protestantlik kirik. Kirjandus muutus emakeelseks (esimesena Saksamaal), soodustas laiade rahvahulkade haridustaseme üldist tõusu; pandi alus kirjakeelele. Erasmus Rotterdamist - Euroopa kuulsaim humanist, katoliku kiriku kriitik, aga ei liitunud protestantidega. See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude
tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks Schmalkaldeni liiga. Kuid et Karlil oli soov minna pühasse sõtta türklaste vastu, siis oli ta sunnitud ajutiselt protestantidega leppima. 1530. aasta Augsburgi riigipäev oli lõppenud sisuliselt kompromissiga, luterlikud vürstid võisid kuni kirikukoguni uue usu juurde jääda. Siiski ei rahuldanud see kokkulepe kedagi ja protestandid muutusid keisri suhtes üha jultunumaks ning seda enam, mida kaugemal Karl oli. Kohati hakkasid nad rüüstama katoliiklaste alasid ning nood vastasid samaga. Nii tekkisid sisekonfliktid, kuid ametlikku sõda keisri ja protestantide vahel ei tulnud veel 15 aasta jooksul.
13. Vastureformatsioon: Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon Aeg – 16.saj Põhjused: Katoliku kirik soovis taastada oma kaotatud positsioon Mõjud: Tekkisid uued vaimulikud ordud Katoliku kirik taastas osaliselt oma võimu Tugevnes paavsti võim Loodi jesuiitide ordu Loodi vaimulikele koolid Hakati koostööd tegema protestantidega 14. Absolutistlik Prantsusmaa: Louis XIV õukonnaelu. 17.saj lõpp - 18.saj. Louis XIV koondab võimu enda kätte ning kujuneb välja suur õukond. Versaille'i loss on tema esindusloss, seal elas u. 20 000 inimest ja 2000 ruumi ning loss oli suur ja luksuslik. Sealt kujunes välja vahuveini joomine ning tähtsaks sai mood, kogu õukond hakkas jälgima, mis Louis XIV kannab. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Balletietenduses esines ka Louis XIV ise
unser Gott”) ja “Ma tulen taevast ülevalt” (“Von Himmel hoch, da komm ich her”). M. Lutheri koraal “Ein Feste Burg …” Lucas Cranach seenior. “Martin Luther” (16. saj.) Reformatisooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastreformatsiooni. Aastatel 1545- 1563 toimus Põhja- Itaalia linnas Trentos pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu. Vaatamata katsetele protestantidega leppida, jäi peale reformatsioonivastane suund. Trento kirikukogu algatas kirikus reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positisoone. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistettavust. Kirikukogu pidas sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Giovanni Pierluigi da
· Müntzer vangistati ja hukati. · Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". 4. Augsburgi usurahu 1555 a) Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: · Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. · Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. b) Augsburgi usurahu: · Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. · Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. c) Tagajärjed: · Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. · Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik.
Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. 8. Nimeta kaks renessansiaja kuulsamat heliloojat. Orlandus Lassus ja Josquin Desprez 9. Barokk. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste.
ta oli oma aja haritud inimene, oskas 9 keelt, tundis ja tõlkis humanistlikke luulekogusid tema luulekogu oli teadlikult komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema jutlustustes ja protestantidega vaidlevates kirjutistes hakkas ungari kirjakeele tänapäeva vorm ja kõrgstiil kujunema. Baroki proosakirjanduse üks levinuim ja armastatuim zanr olid memuaarid, (Miklós Bethlen , Ferencz Rákóczi II . Barokkeepos . Luuletaja ei moonutanud tegelikkust, aga ta kirjeldab sündmusi baroki vaatenurgast: ta näeb oma vaarisa Kristuse sõdurina, ja füüsilisest kaotusest palju tugevamalt on esile toodud moraalne võit 18-19 sajand: valgustus ja klassitsism:
saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen taevast ülevalt“). Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata laulda tekste, mis pole Piiblist pärit. Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja ebapuhast. Rooma koolkond Rooma koolkond kujunes kirikukogu juhiste järgijatest. Kõige tähtsam esindaja oli G.P da Palestrina. Teda tuntakse eelkõige missatsüklite põhjal, neid on säilinud 104, neis kuulsaim on paavst Macellus II pühendatud missa
katoliku kiriku enda uuendused. See oli edukas seal, kus feodaalkord oli tugev ja tekkiv kodanlus nõrk. Sest reformatsiooni käigus tõsteti esile töökus ja kodanlusele see sobis. Vastureformatsioonist võib rääkida alates 1540ndatest. Selle kõrgaeg oli 1550-1575. Vastureformatsiooni käigus reformiti katoliku kirikut: Kutsuti kokku Trento kirikukogu, mis käis koos 1546-1563, kuid mitte täpselt 17a järjest kogu aeg. Selle eesmärk oli leida kompromiss protestantidega. Tekkis 2 seisukohta: 1. paavstivõimu piiramine 2. mitte mingeid järeleandmisi protestantlusele Peale jäi otsus mitte anda järele protestantidele. Selle asemel toodi sisse muudatusi katoliku kiriku korraldusse: · Indulgentside müügi lõpetamine (1559) Kõik indulgentse sisaldavad raamatud lisati keelatud raamatute nimekirja. Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi"
aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Trento kirikukogu otsused oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti 16 ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Jesuiitide osa vastureformatsioonis Eriline koht oli jesuiitide ordul 1540. aastail.
(suur osa Ungarit oli tegelikult türklaste käes). Karl V eesmärgiks oli Üle-Euroopalise monarhia loomine ning kristluse ühtsuse taastamine katoliiklikul kujul. See viis ta paratamatult konflikti oma iseseisvust säilitada püüdvate riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, ja protestantlike saksa vürstidega). Konflikt Prantsusmaaga avaldus kõige tervamalt Itaalia sõdades (mis algasid küll juba enne Karl V võimuletulekut). Konflikt protestantidega aga peamiselt keisririigisisestes ususõdades. Lisaks sattus Karl V paratamtult konflikti pealetungiva Osmanite (Türgi) impeeriumiga, mis vastustas ühtse kristliku Euroopa impeeriumi teket; lisaks pretendeerisid Habsburgid ja Osmanid samadele aldele idas (Balkan ja Doonau alad). 2. Itaalia sõjad 1494 - 1559 Itaalia sõjad on olulisim sündmus XVI sajandi I poole rahvusvahelistes suhetes. Peamisteks vaenupoolteks olid Pranstumaa ja Habsburgid (esimesel etapil Hispaania
Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne.
Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte" kelle võim, selle usk", alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne.
1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele”. Augsburgi usurahu 1555 Saksamaa lõhestatus usuküsimusest: Uuendusi taotlevad protestandid – protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi. Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi relvakokkupõrgetesse. Augsburgi usurahu: Mõlemale leerile tagati võrdsed õigused. Kehtis põhimõte” kelle võim, selle usk”, alamate usuvaliku määras nende valitseja. Tagajärjed: Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja protestantlik Põhja-Saksamaa. Luterluse seadustamine – katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui enne.
Adolf sai surmavalt haavata. Keisri korraldatud vandenõus Wallenstein 1634. aastal tapeti. 6. septembril 1634 said rootslased Nördlingeni lahingus valusa kaotuse katoliiklasi toetavatelt Hispaania vägedelt. See oli ka viimane võit, millega hispaanlased võisid varauusajal uhkustada. Rootslased olid sunnitud Lõuna- Saksamaalt taanduma. 1635. aastal sõlmiti Prahas kokkulepe, millega keiser loobus restitutsiooniedikti läbiviimisest valdavalt protestantidega asustatud vürstkondades (Saksimaa, Brandenburg, Mecklenburg). Kokkuleppega liitus enamus Saksa vürste, mis võimaldanuks sõja lõpetada. Selle vastu seisid aga Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsuse sõda. Sõja neljas ja viimane periood (163548) kannab Prantsuse sõja nime. Prantsusmaa, kes oli kogu sõja vältel protestante rahaliselt toetanud, astus nüüd nende poolel avalikult sõtta. Ühtlasi tähendas see uue Prantsuse-Hispaania sõja (163559) vallandumist. 1636.
kära: proua de Vernet kihutati minema, Putange saadeti maalt välja, proua de Chevreuse sattus ebasoosingusse ja kui teie tahtsite saadikuna Prantsusmaale tagasi tulla, siis oli kuningas ise -- pidage meeles -- kuningas ise selle vastu.» «Jah. oma kuninga keeldumise eest maksab Prantsusmaa sõjaga. Ma ei või teid enam näha, madame. Olgu! Ma tahan, et kuuleksite minust iga päev kõneldavat. Missugune eesmärk on teie arvates Re ekspeditsioonil ja liidul La Rochelle'i protestantidega. Rõõm teid näha! Ma tean häs+i, et mul po'e lootust, relv käes. Pariisi tungida. Sõda aga toob endaga kaasa rahu, rahu vajab vahetalitajat ja see vahetalitaja olen mina. Siis ei öelda mulle enam ära, ma tulen tagasi Pariisi, näen teid ja olen hetkeks õnnelik. Tõsi, tuhanded inimesed maksavad minu õnne eest eluga, aga mis läheb see mulle ko^da, peaasi kui teid jälle näha saan! Kõik see on võib-olla meeletu, mõttetu, aga ütelge mulle, missugusel
annaabi.ee 
