staatuse tõusmise ajend oleks liialt tugev. Lisanduvat vaba aega ei väärtustata, kui kõrge positsiooniga kaasneks automaatselt ka palju vaba aega." Ühesõnaga ei too võrdeline tulumaks mittemingisugust kasu rikastele, võttes neilt oluliselt rohkem tulumaksu kui väiksema sissetulekuga inimestelt. Eestis pooldab astmelist tulumaks erakondadest Keskerakond, kuigi tegelikult on maailm teise suunda minemas: progressiivselt proportsionaalsele. Igal aastal läheb riike astmeliselt üle võrdelisele tulumaksusüsteemile. Hiljuti tegi seda Makedoonia ( 2007). Mart Laar on öelnud : ,,Progressiivne tulumaks on välja toodud vaid lihtsameelsete valijate peibutamiseks, seda ei võta tõsiselt ka Keskerakond ise. Eesti mainele ja usaldusväärsusele toob selline tsirkus aga kahju- sest ka maailmas teatakse, et maksudega ei mängita." Maksud maailmas liiguvad võrdelise süsteemi suunas. Soomes on
Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Selle arv tuleneb sellest, kus ringkonnas on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Riigikogu valimistel keskmiselt 8 mandaati. Kokku saab mandaate olla nii palju, kui on valitavas kogus saadikukohti. (Riigikogus 101) Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. Valijatel 2 häält- üks majoritaarsele, teine proportsionaalsele põhimõttele. (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari). Eelisteks loetakse paremat tasakaalu regionaalsete ja erakondlike huvide vahel. Valimiskäitumine ja selle mõjutamine valijate käitumist mõjutavad tegurid on *massimeedia, *klassikuuluvus, *erakondade programmid ja suhtumine erinevatesse konkreetsetesse probleemidesse. Erakond - kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on 1)oma liikmete
kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000
Presidentalism Parlamentarism 1. Valitsuse püsimine sõltub X parlameni toetusest 2. President on nii riigipea kui X valitsusjuht 3. Riigipea on tihedalt seotud X täidesaatva võimuga 4. Tähtsaim võimuinstitutsioon on X parlament 5. Presidendil on vetoõigus X 4. Märkige ristiga, kas iseloomulik joon on omane proportsionaalsele või majoritaarsele valimissüsteemile. Iseloomulik tunnus Proportsionaalne Majoritaarne Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude X nimekirjades Mandaadi saamiseks piisab lihthäälteenamusest X
Eesti maksupoliitika on lihtne, läbipaistev ning rikkust maksiveeriv. Kuid taoline maksimeerimine mõjub negatiivselt riigi üldisele jõukusele. Eestis on süvenevaks probleemiks tekkinud jõukuse ebavõrdne jaotumine. Sellele aitab kaasa suuresti Eestis käibel olev proportsionaalne füüsilise isiku tulumaks. Madalapalgalised peavad maksma kõrgemapalgalistega sama protsendi oma tuludest. Alternatiivsena proportsionaalsele tulumaksule on referaadis välja toodud progressiivne ehk astmeline tulumaks, kui ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Astmeline tulumaks mõjub suuremapalgaliste töömotivatsioonile negatiivselt: ei taheta pingutada, kui peab teistest rohkem ära andma. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise puhul tuleb leida vahendid eelarvesse laekumata jäänud tulu katmiseks. Mõningad sammud füüsilise isiku tulumaksu alandamiseks on astutud. Nimelt võeti 2014
asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Lisaks sellele nimetatakse proportsionaalse süsteemi plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud. Seda häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need
kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsünaline erakondlik positsioon. Teisest küljest jälle ei lähe hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul läksid. Lisaks nimetatakse plussina veel parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. EESTI VALIMISSÜSTEEM Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, riigikogu kui ka vlikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Et osutada valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli kui kvoot ette näeb. Kvoot seadusest tulenevalt kehtestatud häälte miinimumnorm Need hääled mis kandidaat kogub üle kvoodi kantakse tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse valimissüsteemi tunnus. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad kes ületavad valimiskünnise
pääseb. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Näiteks võib parlamenti pääeseda iniene, kes on saanud vähe hääli. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir, mille kandidaat peab saavutama. Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaalilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanuke arvust ringkonnas. Kus on ohkem valijaid, seal on ka rohkem mandate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud ka üksikkandidaadid. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu on seadusest tulenevalt kehtestatud. Need hääled, mis kandidaat kogub
Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. - Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3
· 4 juhtsignaal liiasusklapilt; · Andurite toide. Väljundid: · Lülitussignaal (sõidupiduri rakendumine) juhtplokile; · Pingesignaal (pedaali käik) juhtplokile; · 21 liiasusklapile (tagasilla pidurdamine EBS rikke korral); · 22 proportsionaalsele releeklapile (esisilla pidurdamine EBS rikke korral). Pedaali mõõdetud käiku tõlgendatakse juhi poolt soovitud sõiduki aeglustuse nimiväärtusena ja see muundatakse EBS juhtplokis esisilla, tagasilla ja haagise rõhkude nimiväärtusteks. Rõhu määramisel arvestatakse pidurihalduse lisafunktsioone, ABS/ASR ja stabiilsuskontrolli ESP. EBSi rikke korral töötab sõidupiduri kraan. Kraani ülemine haru juhib liiasusklapi kaudu tagasilla
Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellese klassi. (meditsiinilised seadmed). III Kiirgusohutus. 9. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 10. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? Mitteioniseeriv kiirgus on kahjulik organismide proportsionaalsele soojapidavusele 11.Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. 12. Mis on radioktiivsus? Radioaktiivsus, see on teatud aatomituumade omadus spontaanselt (iseeneslikult)
maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000
oluliselt erinevaid sotsiaalseid huve. Tervikuna tagab proportsionaalne valimissüsteem pluralismi valitsemises paremini, mis ilmselt ongi üks selle laialdase leviku põhjusi. 3.3 Eesti valimissüsteem 10 Kodanikud, huvid ja demokraatia Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Riigikogu valimistel tuleb ühe ringkonna kohta keskmiselt kaheksa mandaati. Ühtekokku saab mandaate olla samapalju, kui on valitavas kogus saadikukohti (nt Riigikogu valimistel on 101 mandaati) Kandidaadid seatakse valdavalt üles partei valimisnimekirjades, kuid pole keelatud
õigused on eriliselt kaitstud. Perekonna ülalpidamiskohustus- abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisele, abikaasadel on kogu abielu vältel kohustus seista teineteise eluvajaduste kaitsmise eest, tehes seda nendevahelise kokkuleppe kohaselt abielulise kooselu korraldamise osas. Vajaduse korral kohtu teel sissenõutav rahaline kohustus (elatis). Kulutuste hüvitamise kohustus-kui abikaasa annab perekonna ülalpidamiseks suurema panuse, kui vastab tema proportsionaalsele osale abikaasade vahel väljakujunenud kulude kandmise ja sissetuleku hankimise korralduses, kehtib kahtluse korral eeldus, et tal puudus kavatsus nõuda selle eest hüvitist. Ei eeldata abikaasade rahaliste panuste võrdsust, vaid tuginemist nendevahelistele kokkulepetele perekonna hüvanguks tehtavate kulutuste kandmise jaotuse kohta. Abikaasade hoolsuskohustus-abieluline kooselu ei muuda ega vähenda kaitset väärkäitumise ning õigusvastaselt
Sõltumatud kuningriiklased 8 Eesti Kodanik 8 EEE 1 Rohelised 1 Peaministriks sai M.Laar Presidendiks valiti L.Meri Peaministrid 1992-1994 M.Laar 1994-1995 A.Tarand 1995-1997 T.Vähi 1997-1999 M.Siimann 1999-2002 M.Laar 2002-2003 S.Kallas 2003-2005 J.Parts 2005-2014 A.Ansip Jäägrikriis 1993 1993 a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile Omandireform (riigistatu vara tagastamine, ettevõtete erastamine,kolhooside likvideerimine) Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994 juulilepingud Vene väed lahkusid Eestist 1994 Paldiskile anti mõneks ajaks eistaatus Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid
● T.Vähi 1995 - 1997 ● M.Siiman 1997 - 1999 ● M.Laar 1999 - 2002 ● S.Kallas 2002 - 2003 ● J.Parts 2003 – 2005 ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016 ● J.Ratas 2016- Jäägrikriis 1993 ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile. Reformid ● Omandireform (riigistatud vara tagastamine, ettevõtete erastamine kolhooside likvideerimine) ● Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994.a juulileping ● Vene väed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. ● Paldiskile anti mõneks ajaks eristaatus. ● Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid. Metalli äri 2004 ● Liitumine EL ja Natoga 16.05.2017 30 PILTI 1. Berliini müüri langemine 2. Gorbatšov 3. Kreml, 1991 ja riigipöördekatse augustis 4. Lech Walesa 5. Hirvepargi miiting 6. Sametrevolutsioon 7. Rumeenlased enne hukkamist 8. Balti kett 9
võivad veel osaleda (samuti sõnaõigusega) riigikontrolör ja õiguskantsler. Valitsus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Kui hääled langevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Minister on kõigest oma ministeeriumi poliitiline juht. Ta lahendab oma valitsemisalal üldisi põhimõttelisi küsimusi. Ühtlasi on ta ühenduslüliks vastava ministeeriumi ning valitsuse vahel. Suuresti tänu proportsionaalsele valimissüsteemile on Riigikogu koosseis olnud erakondlikult võrdlemisi kirev ning alates 1992. aastast ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu moodustamisel 2) Kui Riigikogu avaldab umbusaldust Umbusaldused peaministrile
osaleda – samuti sõnaõigusega – riigikontrolör ja õiguskantsler. Valitsus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Kui hääled langevad pooleks, siis on otsustav peaministri hääl. Minister on oma ministeeriumi poliitiline juht. Ta lahendab oma valitsemisalal üldisi põhimõttelisi küsimusi. Ühtlasi on ta ühenduslüliks vastava ministeeriumi ning valitsuse vahel. Suuresti tänu proportsionaalsele valimissüsteemile on Riigikogu koosseis olnud erakondlikult võrdlemisi kirev ning alates 1992.a. ei ole ühelgi juhul suudetud moodustada ainuparteilist valitsust. Kõik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsused on olnud koalitsioonivalitsused (ka vähemusvalitsused). Kõige pikem valitsemisperiood Ansipil alates 5.aprill 2007 - 6.aprill 2011 ehk kogu valitsemisperiood. Korralised istungid tavaliselt kord nädalas (neljapäeviti) ja on pädev kui lisaks peaministrile võtab sellest osa
Juhatus ja nõukogu on ASi juhtorganiteks. Nõukogus peab olema 3 liiget juhatuses võib olla 1 isik. 250. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid? Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale. Aktsionäril on õigus proportsionaalsele osale ettevõtte kasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist. Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale. Aktsiate liigid: Lihtaktsia on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on
kandidaadi või ettepaneku osas 5-st, kuid mitte mingil juhul kahe viimase osas.------------ P. 6. MUUD MÕISTED Ringkonna suurus - näitab mandaatide arvu antud valimisringkonnas (NB! Mitte pindala!) Riik võidakse parlamendi valimistel jaotada kas mitmeks ühe- või mitmemandaadiliseks ringkonnaks või üheks mitmemandaadiliseks ringkonnaks. Mida suurem on ringkond, seda lähemale jõuab kohtade jaotus proportsionaalsele esindatusele (PE). Põhivalimised - valimispäeval toimuvad korralised valimised. Uued valimised - valimised, mis viiakse läbi põhivalimise tühistamise korral - kõik otsast peale koos uute kandidaatide ülesseadmisega. Kordusvalimised - viiakse läbi samade kandidaatidega, kui hääletustulemused tühistati protseduuri rikkumise tagajärjel (sisuliselt - kordushääletus). Järelvalimised - sisuliselt valimiste teine voor (või teised voorud) süsteemis, kus esimese (või eelmise)
annaabi.ee 
