joigamine. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus või kunsthelisid. Joiud võivad iseloomustada või kujutada inimesi, loomi, maastikke, paiku. Samuti on pikemaid jutustavaid joige. Veel kultuuri · Norras Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. · Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910. · Põhjasaami suurim ajaleht on Ávvir. · Nii Norra, Soome kui ka Rootsi rahvusringhäälingul on põhjasaamikeelne raadioprogramm. · Kõige tuntum saamide traditsioon on põhjapõdrakasvatus. Saamide ajalugu ·
populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde Paides ja Tallinnas kuid klaveri taga ta pigem improviseeris, seega ei saanud temast hiilgavat pianisti. Raimondil oli aga varakult huvi luule- ja proosakirjanduse vastu. Ta oli omavanuste seas tugevaima luulevaistuga. 1926. aastal läks Raimond Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima. Kooli ajal oli tal kombeks tantsides laulda uusi lööklaule ja mängida neid kaasõpilastele klaveril ette. Ka olevat ta tol ajal ehitanud endale lihtsa raadiovastuvõtja, selleks, et oma muusikajanu kustutada. Gümnaasiumi lõpuks oli Raimond keskpäraste tulemustega õpilane kuid selleks ajaks oli kindel, et muusikahuvi kaalus üles tehnikahuvi
hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema Žanr kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri‑ ja vormitunnustega alaliik Näiteks: Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid. Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult,
I Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud on näinud nii raskemaid kui ka helgemaid päevi. Mõni neist meestest suutis ületada kõik takistused, mõni aga ütles üles oma ameti. Raskused on olnud nimelt need faktorid, mis mõjutasid loometööd arenevas võtmes: muutusid maailmavaated ja poliitilised tingimused, mõtteid ja teemasid tuli juurde, sisu muutus lopsakamaks ja mahlasemaks. Uute zanride kõrval jäid püsima ka vanad sisseharjutatud kirjutamisstiilid. Teatud ajahetkedel proosakirjanduse areng pidurdus- siis domineerisid muud liigid, nagu näiteks luule, teistel aastatel aga oli liikuvam ja kogus uuesti jõudu. Kõik see toimus tänu muutuvale ühiskonnale ja poliitilisele maastikule. Kirjandus ja elu käisid käsikäes. ,,Mitte elu ei kulge kirjanduslike teooriate järgi, vaid kirjandus muutub vastavalt elu suunale." (N. Dobroljubov) Nii ka Eesti kirjanduses- tol ajal leidsid toetust proosateosed, mis kandsid edasi riigi väljavaateid, olustikku, probleeme.
14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine,
pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4). Sonetipärg koosneb 15 sonetist RIIMISKEEMI NÄIDE ___________ a (a) ___________ a (a) ___________ c (c) ___________ c (c) ___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d) ___________ b (a) ___________ b (a) ___________ c (e) ___________ c (e) ___________ a (b) ___________ a (b) RENESSANSS 2 Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on
pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4). Sonetipärg koosneb 15 sonetist RIIMISKEEMI NÄIDE ___________ a (a) ___________ a (a) ___________ c (c) ___________ c (c) ___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d) ___________ b (a) ___________ b (a) ___________ c (e) ___________ c (e) ___________ a (b) ___________ a (b) RENESSANSS 2 Itaalia renessansi proosakirjanduse loojaks sai firentslane, Petrarca kaasaegne ja sõber GIOVANNI BOCCACCIO (1313–1375), keda peetakse novelli kui kunstilise žanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu “Dekameron” (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (1349–1353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on
ühiskeel ehk koinee. Joonia murre (räägiti väga kinnise suuga) Väike-Aasia rannikul, peamiselt keskosas, Joonias (Phokaia, Smürna, Efesos, Mileetos + Troojast põhjapoole), Euboial ning Küklaatidel. Ja põhjal Chalkidikes. Joonia murdes on kirjutatud Homerose "Ilias" ja "Odüsseia", Hesiodose "Tööd ja päevad", esimeste filosoofide teosed, Anakreoni ja Herodotose teosed. Atika murre (joonia omale väga lähedane): kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeleks, ainult arstiteaduslikud teosed kirjutati Hippokratest järgides joonia murdes. Seda kasutasid oma töödes Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Thukydides, Xenophanes, Platon, sofistid. Aioolia murre (kõneldi pruntis suuga): Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Aiolises (Phokaiast Troojani), Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios) Tessaalias, Peloponnesose loodeosas (Boiootias, Ahhaias, Arkaadias, Elises).
sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats) Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu 12 jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Eesti tuntumad ulmeautorid : I. Hargla, V. Belials, K. Orlau, M. Barker Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi
Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste maade teatritest. Sellele aitas kaasa ka algupärandite rohkus, ,,vaikiva ajastu" kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus. Rahvusliku karakteri otsingutel jõudis teater proosakirjanduse juurde ning vallandus dramatiseeringute buum. Kõige rohkem dramatiseeriti Tammsaare ja Lutsu töid (Särevi dramatiseeringud), kuid samuti ka Mälgu, Gailiti ja Vilde teoseid. Kui 1925 mängiti teatrites 13 algupärandit, siis 1937 juba 66. 24. Tallinna Töölisteater. Priit Põldroosi rezissuur. Tallinna Töölisteatri rajati 1926. aastal, esialgu oma trupita, mistõttu Draamastuudio Teatri näiteseltskond valmistas osa lavastusi "tellimustöödena" Töölisteatrile. Odavate
komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema jutlustustes ja protestantidega vaidlevates kirjutistes hakkas ungari kirjakeele tänapäeva vorm ja kõrgstiil kujunema. Baroki proosakirjanduse üks levinuim ja armastatuim zanr olid memuaarid, (Miklós Bethlen , Ferencz Rákóczi II . Barokkeepos . Luuletaja ei moonutanud tegelikkust, aga ta kirjeldab sündmusi baroki vaatenurgast: ta näeb oma vaarisa Kristuse sõdurina, ja füüsilisest kaotusest palju tugevamalt on esile toodud moraalne võit 18-19 sajand: valgustus ja klassitsism: Ajalooline taust: 1686 vabastati Buda kindlus türklaste käest ja kogu Ungari allutati
123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Värss-satiir mõeldi välja Roomas, kuigi satiirikuid leidus juba Kreekas, näiteks Menippos. Tuntumad värss-satiirikud olid Ennius, Lucilius, Horatius, Persius ja Iuvenalis. Lucilius teeb nalja nende üle, kes usuvad üleloomulikku, varaste teaduslike ulme kirjanike üle, samas kui Horatius heidab nalja nende armastuse paheliste palgete üle. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst ehk retoorika, sisaldas poliitilisi kõnesid ja retoorikaalased teoseid (Cicero) ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus) teaduslik-tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius) filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem) biograafia (Suetonius) romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest
Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Need väljendid pärinevad Horatiuselt. carpe diem elu naudingute otsingud exegi monumentum olen püstitanud ausamba non omnis moriar ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide,
mõistusse ja teadusse, siis kümnendi lõpul ja kuid samas ei olnud tema looming ka 1970ndail vahetab selle välja raskemeelseni käegalöövalt pessimistlik. tonaalsus, millel on ilmne seos 1968. aasta Praha 1970. ja 1980. aastate jooksul kujunes kevade ja kogu põlvkonna lootuste proosakirjanduse esinumbriks Jaan Kross. Tema porrisurumisega. On luuletusi, milles avaldub neljaköiteline “Kolme katku vahel” (197080) peaaegu otsesõnu Eesti valu ja vaev, kuid jutustab Tallinna 16. sajandi krooniku Balthasar enamasti on see peidetud ridade vahele, kust Russowi elukäigust ning heitlikust saatusest tol
sarnane eelmisega, kuna luuletajast jääb alati märk maha). 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajaid: Ennius, Lucilius, Horatius, Iuvenalis. Teemasid: ahnuse, pimedate kirgede, silmakirjalikkuse jm negatiivsete iseloomuomaduste kriitika, nõiduse ja ebausu pilkamine, müüdiparoodiad, korruptsioon, rikaste ees lipitsemine jne. Vaata ka lisalehte ÕISist (seal paari teose sisust, annab ülevaate). 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst (Cicero) Ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Sallustius, Livius) Teaduslik-tehniline proosa (Cato) Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) Epistolograafia (kirjad, aga mis olid mõeldud tegelikult laiemale publikule lugemiseks, nt Cicero taas, ka Plinius noorem) Biograafia (Tacitus, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest
REALISM (nn uusrealism u 1921) Autorid: Luts, Gailit, Mälk, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt. Realism tuli vaikselt ühiskondliku kindlustunde suurenemise ja kirjanduselu tasakaalustumisega. Romaan kerkis esile, ,,Tõde ja õigus" I osa (1926) alates kasvas romaanide hulk. Leebe realism. Lugemine oli jõukohane. Ei kirjutatud ajaloost, vaid käesolevast hetkest. Tammsaarega saavutas eesti realism oma küpsuse. 6. A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. Tema teosed moodustasid 20.-30ndate proosakirjanduse keskpunkti. Tammsaare teosed liiguvad väga erinevas miljöös. Tammsaare alustas realistlikus stiilis katsetamist. Debüteeris 1900.a ,,Postimehes". Varasest loomingust kerkib esile novell ,,Mäetaguse vanad" (1901). 1907.a Tartu ülikooli astununa kirjutas üliõpilasnovelle, kus süveneb tegelaste siseelu kujutamine, vabameelne mõttelaad. Kõrgperioodi avamine, eesti tipp-näidenite hulka kuuluv ,,Juudit" (1921) piiblimüüt, ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. Tammsaare kõige
võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses). 1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" oma ajastu märgid) ja Lilli
atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr). Joonia murdes kirjutatud Homerose ,,Ilias", ,,Odüsseia", Hesiodose ,,Tööd ja päevad", esimesed filosoofide teosed (st proosatekstid), arstiteaduslikud tööd vaid joonia murdes. Atika murret kõneldi Atikas, seal laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeles. Aioolia murre vist kasutati samuti luuletuste kirjutamiseks (või lüürika vms mis iganes neil seal oli) Dooria murdes on kirjutatud Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (draama- ja luulekeel). 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? Kreeka asukate kultuuriajalugu algas juba III aastatuhandest e. m. a. Mükeene kultuur on mitmes
vaheldumine). Rooma värsssatiirikud Quintus ENNIUS (239169 eKr): hilisemast satiirist erinev, ei ole nii terav (säilinud fragmendid, 31 rida) Gaius LUCILIUS (u. 180/167 102 eKr), zanri ,,isa", kehtestas värsimõõduna heksameetri, säilinud fragmendid (u 1400 rida) Quintus HORATIUS Flaccus (658 eKr) Aulus PERSIUS Flaccus (3462) Decimus Iunius IUVENALIS (u. 60 pärast 127. at) 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst e retoorika: kõned ja retoorikaalased teosed (Cicero). Ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus, Sallustius). Teadusliktehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius, Celsus, Columella, Frontinus). Filosoofiline proosa (Cicero, Seneca). Epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem). Biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius) Romaan (Apuleius) 125
Sisaldab põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741
lääne tüüpi kirjanduseks, protestistisid traditsioonilise kultuuri ja vormi vastu. Keisririigi ajal levinud keel, klassikaline hiina keel kaotas sellel ajal oma kehtivuse, tekkis kõnekeelel põhinev kirjakeel. Hiina kirjakeel enne 4.mai liikumist oli elitaarne, kirjakeelt valdasid ainult need kes seda õppisid. Protestisid, et elitaarid, kellel mingid eriõigused. Nägid, et see pidurdab riigi arengut. Eelistasid läänes levinud kirjandust. Realism – üks levinumaid proosakirjanduse vormi Hiinas ka praegu. Aastakümneid kui Mao Zedong valitses oli sotsialism ainuke lubatud vorm. 12. Iseloomustada 4. mai liikumist mis see on:millal tekkist ( 1919), miks tekkis, versaille leping. Rahulolematused hiina valitsuse vastu. Mõjutas hiina kultuuri. OLi suunatud keisririigi traditsioonide vastu. Väga palju lääne mõjutusi. OLid oma juhtide vastu. Natsionalistlik liikumine. Kuidas tekkis Hiina kompartei ja suhted Guomindangiga 4
vangilaagritest ja asumiselolekust (Heino Kiige "Maria Siberimaal"). 1988. a ilmus väliseesti kirjaniku Ilmar Talve romaan "Maapagu", mis käsitleb nooreestlaste põlvkonna Pariisis paguluses oldud aega, rõhutades, et maapagu on otsustamine vabaduse kasuks. Peategelaste Alkmani ja Mihkelsoni prototüüpideks on Gustav Suits ja Friedebert Tuglas, romaan on seisukohavõtt paguluse kohta üldse. 1990. aastate lõpul hakkas avalduma kalduvus postmodernismi suunas. Proosakirjanduse uuenduslik osa intellektualiseerus, sobides lugemiseks eelkõige humanitaaridest intellektuaalidele. Nt Mati Undi romaan "Doonori meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast hävitada, sest rahva vabaduspüüded äratavad temas poolehoidu ning ta hakkab toetama isemajandavat Eestit. Michelsonile on tehtud ülekohut Koidula säilmed viidi minema ja ta jäi üksi hauda, muutudes vampiiriks
Tema sõastuses on musikaalset rümitunnet ja hoogu, eriti dramaatiliselt pingelistes lõkudes. Subjektiivne kaasa-elamine kõgele toimuvale aitab tal leida õgeid ja mõuvaid väjendusvahendeid. Asjalik jutustus annab tõsukohtadel aset kirglikule, romantiliselt tunglevale sõastusele, mis tõseb jõlise paatoseni, alati lugejat haarates oma elamusliku mõuga (näteks üestõsu alguse kirjeldus «Tasujas»). Need Bornhöe kunstilised saavutused täistasid sammu edasi eesti proosakirjanduse arengus. Seda kõke ei suudetud Bornhöe kaasajal vä ariliselt esile tuua ja hinnata. Selle asemel halvustas kitsa-rinnaline kriitika näteks «Tasuja» puhul noore autori 460 ortograafia teatavat jäjekindlusetust (milles kirjaniku teate jägi, oli peasü udlaseks kirjastaja asjatundmatu korrektuur), pü udes sellega väendada tema jutustuse tätsust. Teatavasti rüdas klerikaalne. antidemokraat-lik leer keele ja vormi seisukohalt väa
annaabi.ee 
