· 1965 Tallinn-Helsinki laevaliin · Soome TV · Välisraadiojaamad K. Vaino ajastu (venestamine, 40 kiri, migratsioon, elatustaseme langus) · Venestusaeg · Kakskeelne propaganda · Vene keel juba lasteaias 40 kiri avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga. Majandus · Üks arenenumaid NSVLs · Toiduainetekriis · Varimajandus Tagajärjed loomakasvatus, rahvuse vähenemine Proletaarne kultuur ,,Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" · Töölisrahva kultuur · Propaganda · Sotsrealism · Infosulg
Vene muusika 20. sajandil Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada.
Reini tagatispakt, Saksa sai loa astuda Rahvasteliitu. Leedu ja Poola konflikt seisnes selles, et Poola vallutas ära Vilniuse, millele Leedu vastas Klaipeda vallutamisega, millest moodustati vabalinn. Genova konverentsil (1922) sõlmiti Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkulepe, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. 1919. a. loodud Komitern ühendas eri riikide kommunistlikud parteid tugevaks organisatsiooniks, mille lõppeesmärk oli proletaarne maailmarevolutsioon. 1929. a. alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas Versaille's-Washingtoni süsteem lagunema, sest tugevnes suurriikide rivaalitsemine ning sellega seoses muutusid ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug-
võttis võimu kas mingi kõrgemate sõjaväelaste nõukogu või diktaator. Suur hüpe- Zedongi arvamus, et Hiinat lahutab supervõimu positsioonist ainult üks jõupingutus. Kolllektiviseerimised, viisaasta plaanid 1 aastaga täitmine, 20 aasta plaanid 5 aastaga, 7 miljoni raua sulatusahju loomine kodudesse. Kommuunid keskmiselt suurusega 5000 peret. Hiinastamine- Tiibeti lõplik ühendamine Hiinaga, tiibeti keele ja kultuuri sihipärane hävitamine. Suur proletaarne kultuurirevolutsioon- pöörane hävituskampaania Hiinas, purustati kloostreid, suleti koole jne. Hungveipingid- noored Zedongi fanaatikud, kultuurirevolutsiooni teostajad,
- veebruarirevolutsioon ja kaksikvõim (AV ja PN)- - AV ei julge lahendada maaküsimust lõpuni - siis riigil aega hakata 27.veebr.- juuli 1917 kultuuripoliitikat välja töötama. - punakaartlik rünnak kapitalile Esialgu püüti proletaarne kunst rajada modernistlikule esteetikale - 1925 ÜK(b)P KK otsus rühmituste vabast võistlusest - oktoobrirevolutsioon - - sõjakommunismi poliitika Kodusõja 26.okt./7.nov
· 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm · 1989 Taevase Rahu väljaku veresaun, Hiina jääb kommunistlikuks INDIA: · 1885 India Rahvuskongress · 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse nõude. · 1930
Sotsrealistlik kunst kujutas ideoloogiliselt moonutatud minevikku ja loojate kaasaega ning ennustas utoopilist tulevikku, mida kunagi ei saabunud. juuli 1951 Kunst ja kirjandus olid stalinistlikus Nõukogude Liidus kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks (sotsialismi eest ja kapitalistliku imperialismi vastu). Teos ei saanud olla näiteks ,,lihtsalt" taies, vaid vastavalt ,,parteilisuse" printsiibile pidi olema kas proletaarne või kodanlik, kus juures viimase viljelemine võrdus kuriteoga. Nii kirjanduses, teatris kui kujutavas kunstis oli ainuõigeks zanriks kuulutatud sotsialistlik realism, mis tähendas terve rea jäikade kaanonite järgimist. Oluline oli näiteks rõhutada klassivõitlust, linnaproletariaadi juhtivat rolli ühiskonna ja vene rahva progressiivset panust maailma ja Eesti ajalukku. Tähtis oli ka Stalini isikukultus, tema kujutamine targa ja helde juhi ja
1922. aastal sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Versailles rahulepingu vastase koostöölepingu, mis kandis nimetust Rapollos. Saksamaa asus oma sõjatööstust arendama Venemaa abiga. Antanti riikidest ei olnud rahul Jaapan ja Itaalia, kes ei saanud sõjast mingit otsest kasu. Komintern ehk kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon, mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes riigis prooviti korraldada riigipöördeid (nt. Bulgaaria, Poola, Saksamaa, Eesti), mis ebaõnnestusid. Majandus peale I MS. Ei taastunud loodetud kiirusega. Kasvas tööpuudus ja rahanduses oli raske olukord. Saksamaa olukorda raskendasid reparatsioonid. Et tagada rahasaamist, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna, mis tõi Saksamaal kaasa hüperinflatsiooni
3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, kommunistlikule parteile...) · Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada.
hüperinflatsioon. Suurenesid reparatsiooni nõuded. Reparatsioonide tagatiseks okupeerisid Belgia ja Prantsuse väed Ruhni piirkonna. Selle tulemusena tugevnes majandluslik ja poliitiline kriis Saksamaal. 1923 üritasid Saksa kommunistid komiterni toetusel võimu haarata Hamburgis. Samal ajal üritas Münchenis võimu haarata NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga (ebaõnnestunult). 1923 sügisel provotseeris komitern relvastatud ülestõusu Bulgaarias ja Poolas. 1924.aastal Eestis. Ülemaailmne proletaarne revolutsioon ebaõnnestus, sest: *üheski riigis ei läinud rahvahulgad kaasa kommunistidega *võimud surusid rahva enamuse toel kõik revolutsioonilised riigipöörde katsed otsustavalt maha. *enamik sakslasi ja teisi pooldas euroopalikke norme ja väärtusi. *Poolas, Bulgaarias ja Eestis kaitsti otsustavalt vastsaavutatud rahvuslikku vabadust *1924.aastal algas Euroopas majandusliku tõusu ja poliitilise stabiiluse periood - 1923.
Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide ( valss, polka vms.) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide põimimine oma originaalmuusikasse. Polümeetria partiid kõlavad korraga eri meetrumis. VENE MUUSIKA 20. SAJANDIL Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada.
NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Breznevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid, inimesed tahtsid loota, et hea sõna võidab võõra väe ja panid lilli tankide torudesse. Tankid ei lahkunud, aga lahkus juhtkond. Natuke valati ka verd. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. 1960. Aafrika aasta. Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine, kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente pingelõdvendus. Idalepingud Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess
II maailm: arenenud kapitalistlikud riigid III maailm: arengumaad teooria: arengumaad pidid hakkama maailma poliitikas üha suuremat rolli mängima ja Hiina juhib neid. Hiina sekkus üha rohkem arengumaade sisepoliitikasse. Pahempoolsetele soovitati relvastatud rahvavõitlust, relvadega ka toetati. Page 9 of 1 Kultuurirevolutsioon Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon või ka Laiaulatuslik Revolutsioon Töölisklassi Kultuuri Kehtestamiseks 1963 1965. a. ettevalmistav periood. aastate alguses pidurdus tootmise langus. 1960. Edasiminek oli siiski aeglane. Elanike arv kasvas kiiresti, üldine olukord oli hull. Üle 30 milj. lapse ei saanud koolis käia. elatustase madal. Teravnes poliitiline võitlus, HKP sees kujunes välja kaks
Hiina poliitika Tiibeti suhtes on suunatud tiibetlaste rahvusliku ja kultuurilise eripära hävitamisele ja Tiibeti tasalülitamisele riigi teiste osadega. Kuigi sissisõda kestis kuni 1974. aastani, ei kujutanud see peale 1959. aastat enam tõsist ohtu Hiina võimule Tiibetis. Üldse toimus aastatel 1954-1974 Tiibetis 50 suuremat mässu või ülestõusu. 9-ndal septembril 1965 kuulutati välja Tiibeti Autonoomne Regioon. Järgmisel aastal algas Hiinas "Suur Proletaarne Kultuurirevolutsioon", mis tabas eriti valusalt just HRV vähemusrahvaid, oli ju Kultuurirevolutsiooni peamine loosung " hävitada 4 Vana" (vana ideoloogia, vana kultuur, vanad kombed ja vanad harjumused) just neile kõige hirmuäratavam. Tiibetis oli Punakaardi esimeseks sammuks Lhasa peatempli Tsugla Khangi lammutamine. Järgmisel aastal kandus Tiibetisse ka rivaalitsevate Hiina grupeeringute omavaheline võitlus, mis kestis kuni 1969. aastani. 1960-1965 oli juba
USUNDID U s k u on mõistena määratletud mitmeti, kuid üldjoontes võib seda vaadelda kui inimese suhet millessegi tema poolt ülimaks peetavasse, traditsiooniliselt Jumalasse, jumalatesse või vaimudesse. Religioon on olnud inimelu osaks nii kaugest ajast alates, kui selle kohta andmeid leida võib. Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti ...
temast tehakse Nõukogude kirjandusikoon, olles Nõukogude sotsialistliku realismi rajaja, kes ei jõudnud veel end välja arendada. Sütiste kirjutab rohkem retoorilist vabavärssi kui keegi teine tol ajal Eestis. Ta esindab klassikalise vormi põhja paigaltnihutamise katset. Tema retooriline luule on etlemiseks hea, kõlav. Tema kirjutamisviisil metafoorsus väheneb, narratiivsus suureneb, seega mingil määral läheneb proosale, kuigi proosaga segamini veel ei lähe. Tal on proletaarne identiteet, ta on lihtne inimene, mida hakkab lausa deklareerima, nt luuletuses „Vaevamägede mailt“. Sütistest saab arbujate suurim kriitik. Lihtsa inimese seisukohalt on arbujate tegevus talle vastuvõetamatu. Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem Merilaasi suhtes. Kui ta pannakse Saksa ajal vangi, kirjutab vangis edasi ja tema sonetitsükkel liigub arbujate saksa suunal, olgugi et kritiseerib arbujaid, kirjutab ka armastusest
ideoloogilise võitluse eesliiniks, ja mistahes taies esile tõsta Roman Treumanni Viktor Karruse ei saanud olla “lihtsalt” kunst, vaid vastavalt maali “Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks parteilisuse printsiibile pidi olema kas võistluseks” (1951), mille juures väärib ajastu proletaarne või kodanlik, kusjuures kodanliku märgina märkimist kahe autori olemasolu. kunsti viljelemine võrdunuks kuriteoga. Nõnda Üleüldine kollektiivsusnõue oli laienenud ka nii väitis valitsev kommunistlik partei oma teoorias intiimsesse valdkonda kui kunstiloome. 1950. ja tõendas praktikas vähemalt Stalini võimu ajal. aastate teisel poolel, sulatuulte saabudes
"Sädelev barbaarsus" seostus tema jaoks Ameerika ja massikultuuriga. Eriti valmistas talle muret see, mida see ameerikalikkus teeb vastuvõtlikuma noorema põlvkonnaga läbi Hollywoodi filmide, julmade kriminaalromaanide, "piimabaaride ja juke-box muusika järgi. Hoggart kardab, et massikultuuri ja ameerikastumise tõttu kaob "tõeline" töölisklassi kogukond unustusse. Töölisklass saab vähem kui nad väärt on, SB-s oli välja kujunenud proletaarne intelligents. Fakt oli aga see, et pärast II MS tarbiti SB-s USA-d. Seega oli hirm, et ameerikustamise tulemusena võivad massid hakata valitsust juhtima ja niimoodi kultuuristandardeid madalamaks suruma. Kuid oli ka neid, kes nägid ameerikustamist helgemas valguses. T.H.Huxley pidas Ameerikat teadusest lugupidava ratsionaalse tuleviku kehastuseks. Huxley arvates polnud juba allakäiguteele sattunud ühiskondlike- ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet
tihedalt külvamine, varblaste hävitamine. Toimus massiline varblaste hävitamine, mis tõi endaga kahurite siginemise. See tõi endaga hoopiski nälja. Hiinas neid näljahädade ajal surnuid ei loetud kokku. Natuke enne Suure hüppe lõppemist astus Mao oma ametist tagasi. Mõnda aega hoidis madalat profiili ja ei sekkunud asjadesse. 60. aastatel jäi siis kõrvale ja madalaseisust tuli riik välja. Mitte tänu Maole. Tema polnud aga kuhugi kadunud ja 1966-69(76) algas suur proletaarne kultuurirevolutsioon. Taust: Hiinas on hieroglüüfkiri, mille õppimine võtab kaua aega. Mao idee oli ühendada õppimine ja töö. Sai asi alguse sellega, et just keskhariduse omandanud neiud hakkasid nõudma kõrgkoolidesse vastuvõtmist ilma eksamiteta. Tähendas see senise kultuuri hävitamist. Klassikalisi ehitisi rüüstati, kirjandus kadus põlu alla. Kõik peale Mao oli nõme. Ainus raamat oli ,,Väikene punane raamat". Mao toetajaid nimetati hungveipingideks ehk punavalvuriteks
Nõukogude sõjaväeluure tegelasi. Pidi koguma materjale Eesti punaste pataljonide ja hiljem Nõukogude Punaarmee kohta. Pandi kokku Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas 1934. EKP ajaloo komisjon, eesotsas Hans Pöögelmanniga (1875-1938), kes Konstantin Pätsi ,,Teataja" toimetuse liige. Ka paguluses USAS, 1917 eestis enamlaste üks lidreid, õppejõuks Lääne Vähemusrahvaste Ülikoolis. 1926 andis välja ,,1905. aasta Eestis. Kirjeldused, mälestused, dokumendid". Ajakirjadest ,,"Proletaarne revolutsioon Eestis" 1925-1933, Klassivõitlus" regulaarsema ilmumisega. Suleti 1930. aastate II poolel, liikmete tegevuse represseerimine. Palvadre ka neis seltsides osalenud, kuigi juhttegelasega opositsioonis. Palvadre 1889-1936. Richard Majak 1898-1984 Eestis sündinud, poliitliikumises lõi kaasa. Majak oli Moskva Ülikooli majanduse ja ajaloo teaduskonnas, Pokrovskit kuulas, sotsialismi ajalugu Volgi?, lääne euroopa uuema ajaloo ja keskajaloo õpetajad tolleaegsed
tagakiusamise ohvriteks alles peale Stalini surma nii öelda "Nõjajaht" sai läbi. Sulaaja saabudes kujunes tähtsaimaks kirjanduszanriks romaan. Rudolf Sirge "Maa ja rahva", 1956. aastal, see romaan kajastas Eesti maaelu. A. H. Tammsaare, Vilde, Luts teoste väljaandmine 1950-1960. 1970. aastate kõige enam tsiteeritud ja viisistatud luuletajaks võib pidada Hando Runnelit. Kunst: Kunst oli kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks. Kunst pidi olema proletaarne või kodanlik. Sõjajärgsel perioodil Maalis kunstnikud jagunesid kahte leeri. Osa neist püsis "Pallase" maalise ja rõõmsameelse laadi juures, teised püüdsid vastu tulla partei ja valitsuse ootustele. Graafika jäi sõja järel illustratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne ülesehitustöö. Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvusaegsed meistrid.
Ta esimene raamat ,,Rahutus" (1928) ilmub tema kodanikunime all. See teos võib olla mingil määral selle muutuva aja üheks olulisemaks ja eredamaks tähiseks 20nda sajandi teises pooles. Ta on mingis mõttes ebatraditsooniline kuju. Esiteks selle pärast, et ta on pärit proletaarsest perest ja ta hakkab seda positsiooni ka varakult rõhutama. Tegemist on väljapaistva sportlasega odaviskajast luuletaja. Sütiste tulen 20ndate lõpul kirjandusse, leiab oma nisi ja proletaarne taust, vasakpoolsed sümpaatiad, loob soodsa pinnase selleks, et Sütiste võiks kaasa minna Nõukogude võimuga. Erinevalt paljudest teistest kaasaminejatest, ei lähe Sütiste Nõukogude tagalasse ja jääb Eestisse. Ta pannakse oma kirjutiste eest vangi saksa ajal. Ta saab sealt välja ja sureb vahetult pärast sõja lõppu Nõukogude Eestis pärast seda, kui ta on tulnud Nõukogude julgeolekust ülekuulamiselt. Ta fenomeni selliseid eredaid momente võib leida igast perioodist
Luuletaja Aleksander Blok ütles sümbolismist lahti. Ka Meierhiold tegi seda. Eesmärgiks taasavastada sajanditaguseid teatrivorme. Palju vaadati commedia dell'arte poole. Retrospektivistid uskusid, et elu peaks olema sama leidlik ja spontaanne kui nukumäng. ,,Nukumäng" 1906 Blokilt. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tundus, et algamas on uus ajastu. Mõjud teatrimaailmas. Teatrilava etendas poliitilistes protsessides juhtivat rolli. Proletaarne kultuur muutus riigi kõnetooliks. Sotsialismi saavutused andsid avangardistlikke voole, palju avangardistlikku loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka
teket: kõik nooreestlased ja ka enamik ilukirjanikke olid tuttavaks saanud läbi ajakirjanduse. Noor-eestlaste algsed juhtmõtted oli sõnastanud Gustav Suits: võidelda väljaspool kõigist erakondadest loiduse ja ükskõiksuse vastu, kultuuri ja hariduse eest: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Esialgu paari aasta tagant välja antud albumid ei võimaldanud küllaldaselt selgitada oma seisukohti ega vastata paljudele kallaletungidele. Proletaarne ringkond (O. Münther, H. Pöögelmann jt) süüdistas nooreestlasi asotsiaalsuses, amoraalsuses, dekadentsis. Postimehe ringkonnad (A. Jürgenstein, V. Reiman) heitsid ette rahvuslike traditsioonide alahindamist, "eesti hinge" prantsustamist ja saksastamist. Ennekõike oli ajakirja vaja nooreestlastele endile rühmituse arenguks. Ehkki ajakirja väljaandmist kimbutasid mitmed takistused, ei jätnud see jälge ajakirja sisule ega välimusele. Ajakiri oli sisuliselt uudne,
annaabi.ee 
