erinevaid alternatiive probleemide lahendamiseks. Järgnevalt on loetletud projektis esineda võivad lahendust vajavad probleemid. 1. Piiratud eelarve 2. Võimalik vähene huvi seminari vastu 3. Komplikatsioonid tehnikaga 4. Külastajate ootused seminarist ei vasta tegelikkusele 5. Ideede innovaatilisuse puudumine 6. Konfliktid toetavate organisatsioonidega 7. Korraldajate ebakompetentsus 8. Liiga vähe kogemusi nii suure ürituse korraldamisega 9. Raskusi suure projektimeeskonna kõikide liikmete ühise vaba aja leidmisega 10. Konfliktid projektimeeskonna liikmete vahel 11. Vähene reklaamitegevus 12. Probleemid ajakava järgimisega Projektist tulenevate probleemide lahendamiseks koostati "probleemide puu", mis analüüsib kehtivat olukorda selleks, et leida algpõhjused, miks organisatsioon ei pruugi olla edukas oma eesmärgi saavutamisel. 8
Kogu info jagamise, kogumise ja süstematiseerimise teostab projektijuhiabi, kes edastab tulemused otse projekti juhile. Samuti kordineerib projektijuhi abi ka info vahetust erinevate osakondade vahel. 3 Projektijuhtimine 2010 Projekti infovahetuse planeerimine 1. Mis sisuga infot keegi saab? Kõik projektimeeskonna liikmed saavad projekti kohta infot projektimeeskonna koosolekutel, kus jooksvalt antakse ülevaade projekti arengust, probleemidest ja järgnevast etapist. Projekti jõudmisel juurutamise faasi ei kaasata enam arveldusosakonna töötajaid va. osakonna juht, projekti kookolekutele, kuna selleks puudub vajadus. 2. Mis formaadis infot jagatakse? Koosolekute jaoks koostab projektijuhi abi memod projekti antud hetkelise
Nõuete analüüsi järel 1,75 0,57 Esialgse disaini järel 1,4 0,71 Detailse disaini järel 1,25 0,80 Kodeerimise 1,1 0,91 Süsteemi testimise järel 1,05 0,95 Eesmärkide ja muude kavade suuremaks adekvaatsuseks on oluline kogu projektimeeskonna kaasamine nende väljatöötamisse. Kui projektimeeskond kavasid heaks ei kiida, siis ta neid reeglina ka ei täida. Projekti täitmise käiku iseloomustavad näitajad peaksid pidevalt olema projektimeeskonnale teada (näiteks projekti kodulehekülg intranetis); nende hulgas peaks kindlasti olema järgmised: · Juba täidetud ülesannete loetelu · Vigade statistika · Põhiliste riskide loetelu · Projekti täitmise protsent ajaliselt · Projekti täitmise protsent ressursside osas
või loonusena. Projektijuht- isik, kes on organisatsiooni poolt määratud saavutama projekti eesmärke. Projekti harta, projekti esialgne kava (Project charter)- projekti algataja või sponsori poolt väljastatud dokument, mis formaalselt tõestab projekti olemasolu ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks. Tööde hierarhiline struktuur, tegevuskava (Work breakdown structure, WBS)- tulemitele orienteeritud projektimeeskonna poolt täidetavate tööde hierarhiline osadeks jaotamine projekti eesmärkide saavutamiseks ja nõutud tulemite loomiseks. Organiseerib ja määratleb projekti skoopi. Iga madalam tase määratleb projektitööd aina detailsemalt. Projekti ajakava- kavandatud tegevuste täitmise ja kavandatud vahetulemuste saavutamise tähtajad. Eelarve- projekti või mõne tegevuskava komponendi või mõne kavandatud tegevuse heakskiidetud eelkalkulatsioon.
hetkel puudub The Body Shop Eesti esinduskauplustel e-pood ning tegemist on ülemaailmselt populaarse ilutoodete brändiga. E-poe avamine on erinevate huvigruppide jaoks äärmiselt oluline, aidates laiendada kliendibaasi, tõsta klientide ostumugavust ning suurendada ettevõtte kasumlikkust. Kogu projekti eelarveline suurus on 18 744 €, mistõttu toimub projekti rahastamine nii laenu kui ka omafinantseerimise abil. Projekti kestvuseks on 3 kuud, mille vältel on projektimeeskonna ülesanneteks esindada võimalikult hästi projektimeeskonna huve, luua koostöös e-platvormi teenusepakkujaga sobiv ja toimiv e-pood. Lisaks leida ka sobiv laoruum ning töötajad selleks ja seadistada laoruum vastavalt ettevõtte nõuetele ja vajadustele. Projekt lõppeb suurejoonelise e-poe avamisüritusega Tallinnas Viru Keskuses. Lisaks on esimestel nädalatel e-poes suured allahindlused, tasuta tarne ning palju uut kaupa. 4 1
kindlaks oma eesmärgile. (7 Tips..., 2016) 4 Projektijuht peab omama viite primaarset teadmist, kuidas olukordades käituda, et meekond töötaks. Esmalt on vaja kindlaks teha projekti eesmärgid ning teiseks see, kuidas toimib kommunikatsioon projektisiseselt ning projekti väliselt. Kolmas ning väga oluline punkt on oskus meeskonda motiveerida. Üks olulisi osi edukaks meeskonnatööks on projektimeeskonna oskuste ning tööviisi kaardistamine ning mõistmine, kuidas keegi kõige efektiivsemalt töötab. Läbi selle teadmise on ülesannete jagamine ja rollide jaotus projekti alguses ning perioodil lihtsam. Lisaks sellele on tehnoloogia kasutamine oluline, kui projektimeeskond ei tee koostööd igapäevaselt ühes asukohas. (Managig a Virtual…, 2010) Joonis 1. Journal of Values-Based Leadership (2008). lk 17 Juhte on erinevaid ning ka juhtimissitiile on erinevaid
.................................................................... 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ................................... 52 3. VIRTUAALTÖÖ JA MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES. .......................... 56 3.1 Muutused ettevõtluskeskkonnas ja organisatsioonides. ............................................. 56 3.2 Virtuaalse meeskonna definitsioon ning tüübid ja seonduvad mõisted ................... 60 3.3 Organisatsioonistruktuuri areng. ................................................................................ 73
48501 Eesti Vabariik OSANIKE KOOSOLEKU PROTOKOLL Sadala, Torma vald 04. detsember 2014 nr 1-1 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.30 Juhatas Helika Ude Protokollis Ivo Masing Võtsid osa: Helika Ude, Ivo Masing, Sulev Märss PÄEVAKORRA TEEMAD: 1. Kohvikuruumide ülevõtmine ja kapitaalremont 2. Meeskonna loomine 3. Rahaliste vahendite leidmine 4. Projektimeeskonna tööülesanded Teema 1. Kohvikuruumide ülevõtmine ja remont Arutleti: Ruumide ülevõtmisel vajalik üle vaadata kõik renti võetavad ruumid ja inventar. Allkirjastada rendipindade vastuvõtu leping. Otsustati: Ruumide ülevõtmise ja allkirjastamisega tegeleb juhataja e projektijuht Helika Ude. Teema 2. Meeskonna loomine Arutleti: Kohviku remondiks vajatakse töötajaid, kes tegelevad ettevalmistustöödega remonditavates ruumides ja pindadel
Selle tulemusel otsitakse kõige optimaalsem lahendus. Eriti suurt rõhku paneme koostööle just rakenduse kavandamise ja planeerimise etapis. 3) Projekti tulem ei vasta nõuetele (on madala kvaliteediga) ja seetõttu ei võeta kasutusse. Vastumeede: kvaliteedikontroll, kasutajate tagasiside analüüs. 4) Projekti täitmine ületab tähtaja. Vastumeede: pidev kontroll ajakava täitmise üle, viivituste põhjuste analüüs ja töö ümberorganiseerimine, et olukord ei süveneks. 5) Projektimeeskonna liikme lahkumine projekti täitmise ajal. Vastumeede: organisatsioonis hea töökliima hoidmine, probleemide teadvustamine. Projektiga seonduva teadmuse kogumine, et töötaja lahkumine projekti ei hävitaks. 6) Mõni meekonnaliige ei tööta projekti huvides. Vastumeede: Probleemi kiire teadvustamine ja optimaalse lahenduse leidmine. 7) Ei leita piisava ettevalmistusega meeskonnaliiget. Vastumeede: mõelda läbi hinna-pakkumise vahekord. Otsida töötajat teiste kanalite kaudu. 8
piisa ka kõige kuulekamate juhendamiseks, siis sellel inimesel ei ole võimalust edukaks projektijuhiks saada. Samuti on need käitumusliku kompetentsi elemendid suure kaaluga. 4 1. LOOMINGULISUS JA SELLE MÕJU TEHNILISELE KOMPETENTSILE Loomingulisus on oskus mõelda ja käituda originaalselt, kasutades selleks kujutlusvõimet. Projektijuht kasutab lisaks oma loomingulisusele ka projektimeeskonna loomingulisust, isiku 5 loomingulisust ja kollektiivset loomingulisust, selleks et lõigata kasu projektile mille kallal töötatakse. Projektijuhi ülesandeks on luua meeskonna jaoks sobivad tingimused loominguliste ideede väljatöötamiseks. Loomingulised ideed vajavad tihti algatajat, kes suudaks saada nendele ideedele toetajaid meeskonnas. Loomingulisus on üks tähtsamaid kompetentse eduka projekti juures.
kõigi eesmärkide täitmisega. Suur osa katkestatakse liialt üle tähtaja, oluliselt suuremad kulud. 78. Mida kirjeldab IT strateegiline plaan? - Kirjeldab IT infrastruktuuriga seotud pikaajalised eesmärgid ja peamised IT-gaseotud tegevused organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. 79. Millised on valmis tarkvaralahenduse ostmise eelised ja puudused? - Eelised: lai valik, võimalus eelnevalt järele proovida, ei kulu arendusaega, puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks , kasutajaid on rohkem kui üks. Puudused: ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele, keeruline või võimatu muuta , puudub kontroll versiooniuuenduste ja parenduste üle, tarnija võib pankrotistuda, ebapiisav teadmine, kuidas tarkvara on üles ehitatud ja toimib. 80. Millistel juhtudel on tarkvaralahenduse rent mõistlik valik? - Vabavara, arenduse tellimine väliselt osapoolelt, arendamine maja sees. 81. Mis on tarkvaraprojektis eelanalüüsi tulem
üle. (Lemmik 1999) Maatriksstruktuur •kombineerib funktsionaalse ja divisjonistruktuuri •Erinevate osakondade spetsialistid töötavad ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas •Meeskondi juhivad projektijuhid, •Käsuliin on duaalne: juhtide vastutus kattub osaliselt, ühel meeskonnal mitu juhti. •Koordineerimine kulukam. •Sage projektipõhise töö puhul. Näiteks ehituses projektijuht vastutab projektimeeskonna töö eest juhataja ees, kuid funktsionaalselt on ta seotud funktsionaalsete osakondade juhatajatega. (Lemmik 1999) Meeskonna struktuur •kasutab pidevaid ja ajutisi meeskondi •kuludväiksemadkui maatriksstruktuuril, sest spetsialistid paiknevad püsivates funktsioonidevahelistes meeskondades. •otsustamine on delegeeritud alla •reageerimine uuendustele ning klientide vajadustele ja ootustele kiirem kui teiste skeemide puhul Võrkorganisatsioon •Koosnebpeamiseltseostest.
Kasutades treeningu eestvedajaks oma meekonna liiget või juhti, on vajalik teha kokkuleppeid treeningu õnnestumiseks, eemalduda oma tööalasest rollist ning võtta treeningu läbiviija roll 7) Projektides osalemine- meetod, mis võimaldab osalejatel olla erinevates rollides või täita ka neid ülesandeid, millega tavapäraselt on oma töös vähem kokkupuudet. Millisesse projekti õppija kaasata või mis rolli täita, sõltub osaleja arengueesmärgist. Mida erinevamad on projektimeeskonna liikmed, seda laiem on õpikogemus (Eensalu 2012: 261- 263). 3.2 Kogemus ja teiste jäljendamine töökohal Töö käigus õppimine - õppija on töises keskkonnas sees ning areneb pidevalt muutuva olukorra tõttu. Samal ajal proovib ta erinevaid töövõtteid. Siin sobiks näitena tuua katseaja kasutamise töökohal. Kogemused ei pruugi olla alati meeldivad, kuid õppimise olukorrast seda hinnatumad ning kogetud asjad jäävad meelde. Enamus asju õppimisest tuleneb siinkohal töö
nõustamiskabinet koos seminariruumiga Projektijuht on psühholoogiaalase kõrgharidusega ja omab kogemusi erinevate projektide algatamise ning juhtimise osas (viimane on Toidupanga projekti algatamine ja juhtimine). On töötanud sotsiaalvaldkonnas ja omab kogemusi tugivõrgustiku loomisel ning vabatahtlike kaasamisel. 1. Peab läbirääkimisi spetsialistidega, keda kaasata projekti meeskonda, sõlmib töövõtulepingud. 2. Juhib projektimeeskonna tööd. 3. Organiseerib teavitustegevust ja reklaami. 4. Korraldab klientidelt tagasiside saamist. 5. Suhtleb projekti kaasatud kohalike omavalitsustega, lepib kokku nõustamisteenuste osutamise korra. 6. Varustab kohalikke omavalitsusi, Järvamaa politseijaoskonda, ohvriabitöötajaid ja perearstikeskusi Kriisikodu reklaamimaterjalidega. 7. Organiseerib e- koolitusprogrammi tehnilise valmimise. 8. Turundab koolitusi e- maili teel. 9. 10
organisatsiooni protsesside muutmist protsesside muutmine on alternatiiv rakenduse täiendamisele. *valmislahenduse paindlikkus (seadistamine vs täiendamine); *olemasolevate rakendustega integreerimine; *maksumus vs aegumine Ostmise eelised: *lai valik; *võimalus eelnevalt järele proovida; *ei kulu arendusaega; *võimalus enne investeerimist hinnata täpselt, mida saadakse; *puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks (või vajadus väiksemas mahus); *kasutajaid on rohkem kui üks. Ostmise miinused: *ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele; *keeruline võ *puudub kontroll versiooniuuenduste ja parenduste üle; *võib olla keeruline olemasolevate süsteemidega integreerida; *tarnija võib pankrotistuda; *tarkvara kontrollib väline organisatsioon, kellel on teistsugused eesmärgid; *ebapiisav teadmine, kuidas tarkvara on üles ehitatud ja toimib; 80
· kitsendused ressursside kättesaadavusele ajaperioodide kaupa · projekti lõpetamise tähtaeg · projekti etappide, tööde ja tarnete varasemad ja hilisemad tähtajad, mis tulevad projekti jaoks väljastpoolt ilmnevatest tingimustest · võimalikud ennetamised ja hiljem-alustamised töödele ajaintervallidena (n tingimus, et töö B peab algama siis kui 50% tööst A on tehtud) 9.5 Selgita informatsioonisüsteemi vajalikkust projektimeeskonna juhtimisel ; kuidas toetab seda meeskonna töö rutiin? Projektimeeskond peab pidevalt vastu võtma otsuseid. Otsuste langetamiseks on vaja informatsiooni. Informatsioonisüsteem peab tagama õigeaegse ja õige mahulis info liikumise projektimeeskonna vahel. Liige peab omama infot nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Projektijuht 80%...20% infost ja objektijuht 20%...80% infost. Kõik projektis osalejad peavad olema valmis nii saama kui andma informatsiooni,
Telefon. Hansapanga finantsanalüütiku Margus Kiseli kinnitusel on viis kuud väldanud ABC süsteemi esimese etapi rakendamise tulemustest ja kokkuhoiu suurusest veel vara rääkida. «Süsteemi rakendamine on väga andmemahukas protsess,» ütles Kisel. Tema hinnangul on pärast ABC juurutamist võimalik täpsemini määrata erinevate toodete omahinda. ABC juurutamine on küllaltki töömahukas protsess, nõudes oluliselt ettevõtte projektimeeskonna pühendumist süsteemi ülesehitamisele. Peale ajakulu alahinnatakse ka toote juurutamisele tehtava investeeringu suurust. Väiksematel ettevõtetel segaks ABC rakendamist toote kõrge hind. Koos tarkvara ja äriprotsesside nõustamisega maksab toimingupõhise kuluarvestuse rakendamine üle saja tuhande krooni. ABC võimaldab paremaid otsuseid · toote/teenuse hinna määramisel · toote/teenuse skaalal · kas toota/teenindada ise või osta teenust sisse
Roll kirjeldab mida inimene teeb. Erinevatesse gruppidesse kuuludes täidavad inimesed erinevaid rolle erinevate isikute suhtes (näit. ema, tütar, abikaasa, kolleeg, nõustaja jne.). Erinevatel juhtimistasanditel võib juht kuuluda (ja tihti kuulubki) erinevatesse gruppidesse olles neis gruppides erinevates rollides: näiteks on turundusjuht keskastmejuht ja turundusosakonna juhataja (juhi roll turundusspetsialistide grupis), tootearenduse grupis idee väljatöötaja (roll - tootearenduse projektimeeskonna liige). NB! Meenuta ka ,,Juhtimise aluste" ainest joonist ,,Juhid kui organisatsiooni ühenduslülid." Henry Minzberg on jaotanud juhi rollid tulenevalt ametlikust võimust ning mitte gruppidesse kuulumise vaid pigem situatsiooni- ja tegevusespetsiifiliselt järgmiselt: · Suhtlemisega seotud rollid: tseremoniaalne, juhtija-eestvedaja, sidepidaja; · Informatsiooniga seotud rollid: vastuvõtja, jagaja, kõneleja;
Enamasti kasutatakse traditsioonilisi tarkvarasid ehk siis Microsofti, AutoCadi, jne tooteid, mida on kasutatud kümnendeid. Samuti näitas uurimustöö, et uusi BIM põhimõtteid toetavaid programme ei kasutata üldse. Seega võib Eesti ehitustööstust pidada samuti konservatiivseks, kuigi püütakse olla juhtiv riik infotehnoloogia valdkonnas. Uurimustöös käsitleti, et milline on projekti maksumuse ja sellest tulenevalt projektimeeskonna suurus. Midagi üllatavat ei avastatud, kuid tõde on, et mida kallim ja tavaliselt sellest tulenevalt komplektsem on projekt, seda suurem on projektimeeskond. Seega meeskonna komplekteerimisel on oluline osapoolte vaheline usaldus, austus ja sünergia. 82 Põhjused, mis tekitavad ehitusobjektil probleeme ja tööjõu seisakut on ebaadekvaatne
Klassikaaslased imetlevad teda, kuid samas panevad kiitlemist ja eneseupitamist pahaks. Kaasõpilased suhtu- vad temasse üldiselt hästi, ta on hinnatud kaaslane. Õpetajad tunnistavad õpilase andekust, kuid toonitavad tema laiskust. Püüdele teda rohkem õp- pima motiveerida, kui koolis nõutakse, vastab: “Kas pean siis vähem koolis käima?” või: “Kas mulle selle eest keegi maksab?” Kui avanes võimalus konkureerida rahvusvahelise projektimeeskonna liikmeks, oli noormees ilma sunnita valmis pingutama ka väljaspool klassitundi. Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile Motivatsiooni üheks olulisemaks komponendiks on eesmärk, mis on nii tegutsemise impulsiks kui ka tegutsemisele suuna andjaks. Eesmärk ei tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib kogemuste mõjul muutuda,
Tartus ja teine Tallinnas. Kokku osales fookusgrupi intervjuudes üheksa lastekaitsetöötajat: kuus KOV ja kolm maavalitsuse lastekaitsetöötajat. Osalejate valimisel kutsuti esimeses järjekorras osalema need lastekaitsetöötajad, kes olid I etapis (Delfi meetod) ekspertidena osalenud, sest LKS eelnõu oli neile juba tuttav. Kuna kõik varasemalt osalenud eksperdid ei saanud erinevatel põhjustel fookusgrupi intervjuudes osaleda, valiti nende asemel teised, kasutades nii projektimeeskonna varasemaid teadmisi erinevate piirkondade parimast kogemusest kui ka lumepalli meetodit – osalema nõustunud lastekaitsetöötajad soovitasid sama või teise piirkonna lastekaitsetöötajaid. Kõigile osalejatele saadeti enne intervjuud tutvumiseks LKS eelnõu 13.10.13 versioon. Intervjuu eesmärgiks oli koguda infot LKS eelnõu arusaadavuse kohta, samuti selle kohta, millised seaduseelnõu sätted on problemaatilised. Fookusgrupi intervjuud
annaabi.ee 
