Müüjate palk 50,000.00 50,000.00 50,000.00 50,000.00 200,000.00 Abitööliste palk 15,000.00 15,000.00 15,000.00 15,000.00 60,000.00 Lisatasud 22,500.00 18,000.00 23,000.00 30,000.00 93,500.00 Sotsmaks 23,925.00 22,440.00 24,090.00 26,400.00 96,855.00 Personalikulud kokku 111,425.00 105,440.00 112,090.00 121,400.00 450,355.00 Kaubad 467,500.00 478,500.00 495,000.00 591,250.00 2,032,250.00 Materjalid ja tarvikud 7,500.00 7,500.00 7,500.00 7,500.00 30,000.00 Muud 3,000.00 6,500.00 8,000.00 8,000.00 25,500.00 Kaubakulu kokku 478,000.00 492,500
· Plakatite jaoks linnalt loa taotlemine II. Teostamise etapp · Veebikaamera kohtade leidmine ja paigaldamine · Plakatite ja tehnika paigaldamine · Kontrollimine/Jälgimine · Reklaami ja tehnika kokku korjamine III. Hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapp · Statistika koostamine · Analüüsimine · Tagasiside saamine · Tänukirjade saatmine EELARVE: PERSONALIKULUD Projektijuhi töötasu kuu 3 200,00 600,00 Projekti assistent 1 kuu 3 100,00 300,00 Projekti assistent 2 kuu 3 100,00 300,00 Sotisaalmaks kuu 3 33,0% 396,00 Töötuskindlustu s kuu 3 1.4% 16.80 Kokku: 1 596,00 TEGEVUSKULUD Videoprojektori
Tööinspektsiooni kodulehekülje sisujuht Üldinfo Tööinspektsiooni struktuur Eelarve, palk, hanked Operatiivselt informatsiooni jooksva ja eelmiste aastate eelarvete täitmisest saab riigikassa E-teenuste leheküljelt. 2009 a. eelarve kokku 41 772 073 (personalikulud, töötasu, erisoodustused,majandamiskulud jne) Palgajuhendid, palgaandmed. Tööinspektsiooni poolt korraldatud riigihangetega saab tutvuda riigihangete registri veebilehelt, kus hankijaks tuleb märkida Tööinspektsioon ning valida muud sobivad parameetrid. Tööinspektsiooni ajalugu 1918 -1940 Tööinspektsioon sünd ja areng Tööinspektsiooni sünnipäevaks saab lugeda 14. detsembrit 1918. aastal, mil peaminister K. Päts, töö- ja hoolekandeminister A. Rei ning asjade valitseja kt T
Eesti 4.7 5.5 13.8 16.9 Taani 3.8 3.3 6.0 7.4 Võrdlus Eesti ja Taani tööpuuduses 2007-2010 Eestis tõusis töötus 2009 ja 2010. aastal üle kahe korra, mis oli 2008 a. Siin on selgelt näha, et majanduskriisi tõttu läks paljudes firmades koondamiseks. Võib järeldada, et majanduskriisi puhkedes, olidki esimeseks kulude kokkuhoiuks personalikulud. Kuid kui võrrelda Eestit ja Taanit, siis jääb silma kohe, et Taanis on töötus olnud kogu aeg selgelt madalamal tasemel. Kuna 2011 aasta andmeid ei olnud maailmapanga lehel, siis kahjuks seda aastat võrrelda ei saa, kuid kui vaadata eelmist inflatsiooni tabelit, siis võib eeldada, et töötus on Eestis vähenenud. Sama saab öelda ka ilmselt Taani kohta. SKP (%) 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti 7.5 -3
Projekti läbiviijad on läbinud vastavad koolitused, mis annavad neile kvalifikatsiooni töötamiseks lastega ja vajadusel ka probleemsete lastega. 6.Eelarve Kaasfinantse Taotletav erimine MTÜ Jrk. Kululiik Selgitus kululiigi kohta summa Olen prii KOKKU 1 Personalikulud 8 000 15 034 23 034 Koolitajate töötasud 6 klassi x 2 koolitajat x 1 440 kr. 1.1 Töötasud (120kr./h brutoX ) 6 002 11 278 17 280 1.2 Sotsiaalmaks 33% 1 980 3 722 5 702 Töötuskindlustus- 1
jõustumist. o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale, valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse kaasatakse sotsiaalpartnerid. Tööturu institutsioonide ümberkorraldamine · Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud riik ja sotsiaalpartnerid; · Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud kaetakse töötuskindlustusmaksetest; · Töötutoetust ja aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest · Reformi tulemusena ei tõuse töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme; · Riik ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub makseraskustesse. 3
Kindlustus 44 1 Marketing 331 6 Kulum 146 3 Intressid 25 0.4 Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm4 Kontrolltöö 1.1 Kasum 308 Kauba-, reisi ja autokulud on võrdelises sõltuvuses käibest. Personalikulud sisaldavad preemiaid 3,5 % müügimahust. Täiendavalt lisandub sotsiaalmaks, mis kõik moodustab 5% müügist. e. 257 tuh.kr Arvutada muutuvad ja püsivad kulud ning nende alusel kasumilävepunkt müügimahu alusel VC = 3196 = (0,5+0,04+0,03+0,05)*5142 Fc = 1638 = 5142-3196-308 Bep = 4328 = 1638/(1-0,5-0,04-0,03-0,05) 25. (8 p)Ülesanne On teada järgmised andmed ettevõtte laokulude ja müügikäibe kohta: Kuu Kulud, t.kr.Y Müük, t.kr
parandamisel, ehitatades uusi hooneid, lasteaedu ja koole. Seetõttu on ka kulud suhteliselt suured. Samas vaid 2% kogukuludest läheb sotsiaaltoetusteks, mis näitab et on vähe töötuid ja töövõimetuid inimesi. Mäetaguse vallas on sotsiaaltoetuste osakaal suurem, olles ligikaudu 6% kogu kuludest. Kõige väiksem on sotsiaaltoetuste osa Karula vallas, kus see on alla 1%. Samas kõige suuremad on kõikides valdades majanduskulud ja personalikulud. Karula valla tulud on väga väiksed ning on huvitav, et siiski on jäänud vald aastaga plussi. Selle all võivad aga kannatada valla elanikud, kellel ei ole samasuguseid võimalusi nagu näiteks Rae ja Mäetaguse valdades kus tulud ja kulud on suuremad. Nendes valdades on rohem võimalusi näiteks infrastruktuuri arendamisse ning elukvaliteedi parandamisse. Eriti head võimalused on Rae vallal, kus tulud on lausa 4 200 võrra suuremad kuludest, mis annab võimaluse parandada
Kvalifikatsiooni tõstmine Arendusosakonna ja müügiosakonna ning juhtkonna töötajate kvalifikatsiooni tõstmine suurendab nõudlust ettevõtte toodete järgi. Tootmistööliste kvalifikatsiooni tõstmine vähendab mittekvaliteetse toodangu hulka, mis mängu alguses on 4% ja väheneb iga kvalifikatsiooni tõstmisega ( ½ ) võrra. Kvalifikatsiooni tõstmisega seotud kulud on hetkel 2% aastasest personalikulust igas töötajate valdkonnas. Näide: Kui personalikulud müügis on 60 000 EUR siis ühepäevane koolitus teemal „Telefonimüük“ maksaks 1200 EUR. 5 Juhtimine ja ettevõtte tegevuskulud Lisaks turunduse, sisseostu, tootmise ja personaliga seotud kuludele tuleb arvestada ka ettevõtte tegevuse juhtimisega seotud püsikuludega, mis on 2 000 000 EUR/perioodi kohta. Finantsplaneerimine Mängu alguses on ettevõtte omakapital 4 000 000 EUR. Selle eest tuleb ettevõttel soetada
tegutsemisel. Oluline on esile tuua nii omanike kui ka palgatud juhtkonna võimekust ettevõtet juhtida: see lisab 16 kindlusetunnet nii Teie tulevastele partneritele kui ka kreeditoridele. Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. Tabel 2 Personalikulud Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. 17 Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi., näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne.
kaudselt tulusid ja kulusid 1. Ostjate tunused (demograafilised, majanduslikud, psühholoogilised ja sotsiaalpsühholoogilised) 2. Konkurentsitingimused (arv, vormid, sortiment, ruumilised ja sisulised eelised) 3. Infrastruktuur (linnaplaanid, teed ja liiklusvood-, liiklusasend) 4. Hoone ja krundi hinnang (kaubanduspinna suurus, juurdeehitamise võimalused, juurdesõit, naaberäride tase, kliendimagnetide olemasolu) 5. Asukohajärgsed kulud (ost, hoone korrashoid, personalikulud jne) 6. Segavad tegurid (seadused. piirangud jne) Asukoha hindamine- käibe alusel · Kasutatakse hindamiseks teenindustsoone ja elanike arvu seal ning keskmist käivet 1 elaniku kohta · Meetod põhineb statistilisel uuringute tulemustel ja eeluuringutel Asukoha hindamine- turu piiride alusel · W.J Reilly 1931.a. Kaubandusliku gravitatsiooni seadus- kahe keskuse vahelistele
Teavitatakse struktuurimuudatustest ja alluvussuhetest Teavitatakse koolituskavadest Teavitatakse motivatsioonisüsteemi täiustamisest Tuuakse välja probleemid, mis takistavad organisatsiooni arengut Esitatakse järgmise aasta tegevussuunad ja eesmärgid. 29. Personalifunktsioonide sisseost plussid ja miinused PLUSSID: Tootlikkus personalivaldkond on aeganõudev, ettevõte saab tegeleda põhitegevusega Personalikulud sageli teenuse sisseostmisel väiksemad, kui ise värvata ja koolitada Efektiivne aja kasutamise juhtimine kaasates otsingufirmat, tegeled konkreetsemalt strateegiliste eesmärkide saavutamisega Sisseostuteenuste pakkujatel on personaliotsinguks võimalik pühendada piisavalt aega Protsessi veavad professionaalsed spetsialistid, kellel on olemas spetsiifilised teadmised, oskused ja kogemused Mugav MIINUSED:
Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega. 1.2 Tööjõumaksud ja –kulud Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena võib veel välja tuua ka järgnevad kulutused, mida tehakse töötaja eest: töötaja koolituskulud,
tippspetsialiste, mis tagab kuluarvestuse süsteemide kõrge kvaliteeditaseme ja optimaalsed investeeringud, eriti väikeettevõtete jaoks; Alus andmetöötluseks ühtne kuluarvestus teeb erinevate ettevõtete arvestussüsteemi juurutamise kergemaks. Erinevate kulude jaotused ja aruannete vormid vähendavad märgatavalt kuluarvestuse süsteemide juurutamise efektiivsust; Personalikulud ja personali paindlikkus sarnased kuluarvestuse süsteemid võimaldavad madalamatel juhtimistasanditel kasutada madalama tasemega personali, vähendades personalikulusid ja suurendada personali asendusvõimalusi. Ühtse kuluarvestuse puudused: Sobimatus mõne konkreetse allüksusea kui ettevõtted on suured ja struktuurid varieeruvad; Painduvatus ühtne kuluarvestussüsteem, nagu enamus teisi suuri ja keerukaid ja tsentraliseeritud
ravihoolitsusi. Kosmeetikatooted jõuaksid klientideni läbi tooteesitluste, reklaami (nii internetis, ajakirjades kui ka poodides) ning koostöö kosmeetikaettevõtetega. Meie partneriteks oleksid turbatootjad, ülikoolide laborid, tehnoloogia pakkujad ja toetuste ning rahastuse pakkujad. Tooteid saab müüa e-poodides ja talupoodides. Kulude alla läheksid turba kaevandamine ja selle käitlemine, investeerimine seadmetesse ja rajatistesse, seadmete hooldus, maksud ja personalikulud. Tulude alla läheksid investeeringutoetused. Võtmeressurssideks on hoidlad, töötajad ja tehnoloogiaalased teadmised. Võtmetegevustena kasutaks turba isekaevandamist, samuti turba kokkuostu Eestis ning transporditeenuse osutamist. Tabel 1. Neljanda praktikumi ärimudeli tabel. 23
Poliitikaalternatiivi sotsiaalsed kulud (erakulude ja kolmandatel isikutel tekkivate kulude e väliskulude summa) kajastavad kogu koormust, mis mõjutatud isikutel tekib. OTSESED KULUD: nt regulatsiooni kehtestamise korral need nähtavad kulud, mis tekivad firmadel, majapidamistel või valitsusasutustel, keda regulatsioon otseselt puudutab nt vajalike kapitaliinvesteeringute kulud (nt reoveepuhasti), nende seadmete tegevus- ja korrashoiukulud, personalikulud (nt seadmete operaatorid, regulatsiooni täitmise jälgimisega seotud isikud), otseselt regulatsiooni tõttu saamata jäänud puhastulu. KAUDSED KULUD: nt regulatsiooni kehtestamise korral need kulud, mis tekivad firmadel, majapidamistel ja valitsusasutustel, kes ei kuulu otseselt reguleerimisalasse; kaudsed kulud tekivad algselt sageli turuhindade muutumise tõttu reguleeritavas sektoris, hin-namuutused võivad sealt üle kanduda ka teistesse sektoritesse.
40. Motivatsioon ja pühendumus. Herzberg näitas, et kõige olulisemad motivatsioonitegurid olid saavutus, tunnustus, töö ise ja vastutus. Tähtsad olid ka isiklik areng ja tõus ametiredelil. Motiveeritus sõltub ka temperamendist ja karjäärietapist. Väljundinäitajad, mida töötajate motiveeritus mõjutab: klientide rahulolu; kvaliteedi ja ümbertegemise tasemed; soovitused ja parandusettepanekud; küsitlused; liigsed töölt puudumised ja personalikulud. 41. Motiveerituse maksimeerimise võimalused. Keskendumine tööandja väärtusele töötaja jaoks on olulisem kui töötaja väärtusele tööandja jaoks. 5 tegurit, mis mõjutavad edukat motiveerimist: 1) eestvedamise suund ja juhtimisstiil 2) füüsiline keskkond 3) töörühm 4) õppimis- ja arenguvõimalused 5) tasu ja tunnustus. Th. Davenport määratleb 4 tegurit, mis töötajale korda lähevad: 1) Seesmine rahulolu- pakub inimesele töö enda ning org. kultuuri ja elu juures
Viimased on ruum, kaup, personal, kapital. Laiemas kontekstis võib neid nimetada põhivaraks, käi- bevaraks, personaliks, bilansi mahuks. Ressursinäitajaid võib arvestada · naturaalnäitajates: kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m 2), äripind (m2), laopind (m2), laomahutavus (m3), töötajate arv; · väärtuselistes näitajates: põhivara (hoone, ruumi, seadme), käibevara (kaubavaru, sularaha, muud aktivad) maksumus, personalikulud, s.h. palgakulud, bilansimaht (omakapital, võõrkapital) kroonides jne. Ressursside puhul võib eristada seisundi, kasutamise ja liikumise näitajaid. Eelpool loetletud ongi üks osa seisundinäitajatest, täpsemalt öeldes suurusenäitajad. . Nendest kõige olulisemad on ressursside kasutamise näitajad, sh. efektiivsusnäitajad (vt. tabel 2). Tabel 2
vähemalt 18. Maksud, mida KOV võib kehtestada: (Müügimaks) Mootorsõidukimaks Paadimaks Loomapidamismaks Reklaamimaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren.
· Käibemaks 20,9% · Mittemaksulised tulud 17,1% · Edasiantavad tulud 14,7% · Aktsiisid 10,5% · Füüsilise isiku tulumaks 4,1% · Juriidilise isiku tulumaks 4% · Tollimaks 0,4% · Hasartmängumaks 0,3% · Raskeveokimaks 0,1% G* - eelarvemaht Avaliku sektori kulud Eestis · Investeeringud (8%) Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont · Eraldised (70-75%) Pensionid, ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele) · Tegevuskulud (20%) Personalikulud Eelarve- ehk fiskaalpoliitika majandusprotsesside mõjutamine maksude ja valitsuse kulutuste muutmise kaudu · Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine, valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks) · Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine) Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse
vähemalt 18. Maksud, mida KOV võib kehtestada: (Müügimaks) Mootorsõidukimaks Paadimaks Loomapidamismaks Reklaamimaks Lõbustusmaks Teede ja tänavate sulgemise maks Parkimistasu KOV-i tulud: KOV-i kulud: Maksud Personalikulud Kaupade ja teenuste müük Majandamiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara müük Subsiidiumid ( rahalised toetused) ettevõtlusele Tulud varadelt Sotsiaaltoetused Toetused, sh välisabi Eraldised mitteresidentidele Muud tulud, sh trahvid Eraldised muule valitsussektorile Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine, ren.
Maksejõulisuse risk: hästikapitaliseeritud pank on vähem riskantne, kuid võib olla väiksema finantsvõimenduse tõttu vähem tulus. Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskansem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus. d)Krediidiriski juhtimine Võimalus, et kliendid ei täida lepingu tingimusi, ei maksa laenu tagasi. Maandatakse tagatisega. e)Kulude juhtimine Üldrisk: seotud panga kulude juhtimisega. Võimalus, et mitteintressilised kulud (personalikulud, majanduskulud) kasvavad kogutuludega võrreldes liiga kiiresti. Nt kõrgelt tasustatud personal viib kulud kõrgele, aga samas võib anda see ka suuremat kasumit.
võib olla väiksema finantvõimenduse tõttu vähem tulus. Madala kapitali adekvaatsusega pank on riskantsem, kuid tänu suuremale finantsvõimendusele võib olla suurem panga kasumlikkus. 18 · Krediidiriski juhtimine. Võimalus, et kliendid ei täida lepingu tingimusi, ei maksa laenu tagasi. Maandatakse tagatistega. · Kulude juhtimine. Üldrisk: võimalus, et mitteintressilised kulud (personalikulud, majanduskulud) kasvavad kogutuludega võrreldes liiga kiiresti. Nt kõrgelt tasustatud personal viib kulud kõrgele, aga samas võib anda see ka suuremat kasumit. · Tasakaalu säilitamine pangas. Lühiajalises perspektiivis on oluline tasakaal kasumlikkuse ja likviidsuse vahel. Pikemas perspektiivis on oluline tasakaal kasumlikkuse ja maksejõulisuse vahel. Pangasüsteem · Kommertspangad · Keskpank. Funktsioonid: vääringu stabiilsuse tagamine
Joonista oma ettevõtte juhtimisstruktuur Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. 18 Äriplaan Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina. Ametikoha Bruto- Maksustatav osa Tulumaks Töötus- Neto- Sots. maks Töötus- Tööjõu- nimetus palk (palk- 26 % kindlus- palk 33% kindlustuse kulu tulumaksuvaba tuse brutopal- maks kokku miinimum) maks galt 0,5 %
20 Maanteeamet, lisaks teehoiu korraldamisele, koordineerib ja korraldab muuhulgas ühistransporti, liiklusregistri, riikliku teeregistri ja maanteemuuseumi tegevust ning riikliku järelevalvet ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle. Maanteeameti koosseisus töötab seisuga 31.12.2012 513 töötajat, neist ametnikke on 196. Personalikulud moodustavad kogu administreerimise kulust 50 %. Administreerimiskulud kokku moodustavad 9% teehoiuks määratud vahendite mahust läbivalt kogu teehoiukava perioodil. 5. Kokkuvõte Teehoiukavas ja selle lisades antakse ülevaade tegevustest, mida kavandatakse teostada Eesti riigimaanteedel järgneval seitsmel aastal. Maanteede hoiuks planeeritud kulud vastavad kütuseaktsiis laekumise prognoosile, mis igal aastal, vastavalt kütuseaktsiisi prognoosi suurenemisele, kasvavad 2-3 %.
tegevusvaldkonda. Personal Selles lõigus kirjeldage ka kõiki personaliga seotud probleeme: kui palju töötajaid firma vajab; millised on nende töökohustused; kuidas neid palgatakse; milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; palgatase. 18 Äriplaan Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina. Ametikoha Bruto- Maksustatav osa Tulumaks Töötus- Netopalk Sots. Töötus- Tööjõu-kulu nimetus palk (palk- 21 % kindlus- maks kindlustus kokku tulumaksuvaba tuse 33% e makse miinimum) makse brutop 2,8 %
kulud on panga jaoks suured: ·kulutused kontoriruumidele korraladamine, 2)Haldus-osakond- tegeleb panga materiaalsete varad neid on palju; 7)kaetud A- väljamaksmine tagatud ostja deposiidiga ·personalikulud ·kommunaal- ja sidekulud · valvekulud. Pangariskid või blokeeritud kontoga; 8)katmata A- väljamaksmine ei ole tagatud hankimise ja haldamisega. Ülesanded: ·hoonete ehitmine ja haldamine väikesed, kuna summad on väikesed ja võltsingud mõttetud. ostja deposiidiga; 9)edasiantav a- kasutusel siis, kui müüjaks ei ole ·hoonete ja nende ümbruse korrastamine ·sisseostude korral-damine
peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1. Mitteintressilised kulud (personalikulud, amortisatsioon) -2 1. Kasum enne makse 1 1. Maksud -0,4 1. Puhaskasum: 0,6 1. Hinnates kasumiaruannet võib teha järgmised järeldused. Kogu tuludest moodustab olulisima osa intressitulu, mis kujuneb saadud ja makstud intressi vahena, mis tulenebki pankade vahendustegevusest ehk hoiuste kaasamisest ning laenude väljaandmisest. 1. Muud tulud võivad erinvalt panga tegevusest olla erineva suurusega. Panga
tootlusele niärkimisväärne. ARTIKKEL: Logistikas kulub enam raha personalile SEPPO NIEMINEN, Logistika Koolituskeskuse ECL juhataja, Äripäev, 09.05.2000 Ettevõtte logistilisi kulusid arvutades selgitatakse kõigepealt välja baaskulud. Baaskulud sisaldavad kulusid investeeringutele (hoonete, masinate ja seadmete, laoinventari, transpordivahendite, infotehnoloogia riist- ja tarkvara amortisatsioon) või rendikulusid, lisanduvad kulud käibevahenditele, personalikulud ja kulud sisseostetud teenustele (nt veod). Baaskuludest eraldatakse logistilistele tegevustele kuuluv kulude osa. Seejärel jaotatakse logistilised kulud logistiliste toimingute vahel ära. Logistilisteks toiminguteks loetakse järgmised kaheksa tegevust: q ostud q transport q laoteenused q toodangu materjalikäsitlemine (ainult tootmisettevõtetes) q terminaliteenused (ainult logistikafirmades) q veokorraldus q müügitellimuse käsitlemine q logistilised lisateenused.
andmeandjad või andmete saajad. Tänase seisuga on nendeks: - liiklusregister; - karistusregister. 4. Prognoositavad halduskulud Veapunktisüsteemi infosüsteemi halduskulud jagunevad järgmiselt: - infosüsteemi detailne analüüs ja realiseerimine; - infosüsteemi riist- ja tarkvara majutuskulud; 16 - infosüsteemi administreerimise personalikulud. Veapunktisüsteemi punktide detailse analüüsi ja realiseerimise kulude prognoositav suurus on 1 500 000 2 000 000 EEK, mis oleneb ka süsteemi äriloogika detailsusest ja funktsionaalsusest. Majutuskulude summaks võib prognoosida sõltuvalt valitud majutusteenuse pakkujast aastase kulu kuni 200 000 EEK. Administreerimise personalikulude arvestuse aluseks tuleks võtta ühe inimese palgafondi summa, mis jääb suurusjärku 40 000 EEK
tulemuslikust arengust. Põhineb osalt ettevõtte raamatupidamisest saadud infol Olukorra kokkuvõtte sisu võib kajastada järgmisi andmeid • Personali hulk, iga, sugu • Tehtud töötunnid, terviklik tööaeg, lisa- ja ületunnid • Töövõime, tervis ja puudumised • Koolitus, pädevus ja töökogemus • Töökeskkond ja mikrokliima tööl • Personali vahetumine, pensionile jäämine • Palk- ja personalikulud • Personalikirjeldus ja – aruandlus • Mõeldus ettevõtte siseseks juhtimiseks, sarnane operatiivsele juhtimisele, käivitus/ tarvitus • Avaldub ka organisatsiooni mikrokliima ja rahulolu-uurimuste tulemustes. + elektrooniline sõnastik (terminite tähendused) Moodle keskkoknnas Lingid teemakohastele veebilehtedele: • Juhtimine - http://www.juhtimine.ee/?op=bymaster&id=2 • Juhi omadused - http://www.juhtimine
22 Milline tasustamissüsteem on efektiivne - kas maksta tüki-, tulemus- või kuupalka? Milliseid toetusi, preemiaid, kingitusi, kindlustust, koolitusi, töörõivaid, auto- ja telefoni kasutamise kompensatsioone ettevõte veel pakub? Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) IGF-i tuleb märkida töötajate personalikulud kuus ja töötajate arv kuude lõikes. Personalikulude all mõeldakse brutopalka, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja koolituskulusid. Brutopalga kogusumma tuleb sisestada IGF/ kassavood/ rida 81 all. Siin on mõeldud kõikide antud kuul töötanud töötajate brutopalkade summat. Selle peatüki abitabelid aitavad välja arvutada siia sisestatava summa. Brutopalga sisestamisel arvutatakse sotsiaalmaks: IGF/ kassavood/ rida 82 ja töötuskindlustusmaks:
Kui suurendada ladude arvu, vähenevad veokulud, suurenevad aga tellimuste töötlemise kulud ja laokulud. Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda tellimuste töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest, mitte aga valitud veoviisist. Euroopa riikide keskmisena moodustavad logistika kogukulud müügihinnast 6-8%, Soomes 10%. Suurimad kulurühmad ettevõtte logistikas on personalikulud, kulud käibevahenditele, transpordikulud ja ehitistega seotud kulud. Jälgides ettevõtte tegevusi logistilises ahelas, on suurimad veokulud, lao käibevahendite kulud, laost väljastatava kauba käsitlemiskulud (sisaldavad komplekteerimise, pakkimise ja jaotustranspordi), samuti müügikulud. Müügi- ja marketingitoimingutega seotud kulusid ei loeta logistikakulude hulka. Näide Logistika kogukulud Soome kaubandusettevõtetes on 10,1% müügikäibest ja tootmisettevõtetes 8,6%
Kui transpordi ja laokulud on enamasti otseselt pöördvõrdelises sõltuvuses, siis sama ei saa öelda 124 tellimuste töötlemise kulude kohta, sest need sõltuvad varude suurusest, mitte aga valitud veoviisist. Euroopa riikide keskmisena moodustavad logistika kogukulud müügihinnast 6-8%, Soomes 10%. Suurimad kulurühmad ettevõtte logistikas on personalikulud, kulud käibevahenditele, transpordikulud ja ehitistega seotud kulud. Jälgides ettevõtte tegevusi logistilises ahelas, on suurimad veokulud, lao käibevahendite kulud, laost väljastatava kauba käsitlemiskulud (sisaldavad komplekteerimise, pakkimise ja jaotustranspordi), samuti müügikulud. Müügi- ja marketingitoimingutega seotud kulusid ei loeta logistikakulude hulka. Näide Logistika kogukulud Soome kaubandusettevõtetes on 10,1% müügikäibest ja tootmisettevõtetes 8,6%
* PORTFOLIO-ANALÜÜS nn Bostoni maatriks – oluliste edutegurite analüüs, mis võimaldab kujundada tegevusstrateegiaid üksikute toodete, tootegruppide või ka kogu ettevõtte kohta. Strateegilise planeerimise kaudu määratakse kindlaks olulisemad tegevusnäitajad tulevikuks, sh ka: - investeeringute maht, - seadmete ja teiste põhivarade maksumus tulevikus, - amortisatsiooni kulud, - kapitalikulud, - püsivad personalikulud (erineva taseme juhtide töötasud) jt. Sellega on kindlaks määratud suurem osa ettevõtte püsikuludest. 72 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Operatiivne controlling finantsarvestus operatiivne planeerimine taktikaline
· kui palju ja kui suuri ladusid kasutada? · kus peavad laod asuma? · kuidas kujundada ladude töökorraldus? Trendid laonduses: laienenud kaubavalik, väiksemad tellimiskogused, lisaväärtust loovate teenuste pakkumine (added value service) Lao asukoha valik 1. Kliendid 5. Kulud Asukoht ja hajuvus Maa hind, ehituse või rentimise kulud Nõudluse suurus Personalikulud ja olemasolu Teenindustaseme suurus Maksud ja subsiidiumid 2. Tarnijad 6. Planeerimise õiguslikud piirangud Asukoht jms 7. Asukoha üldine iseloom 3. Ettevõtte teised üksused Suurus ja kuju Asukoht jms Pinnamood 4. Piirkond Maapinna tugevus
eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on:1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on:1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine - Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või
registreerida ja tegema olemasoleva informatsiooni põhjal õiged otsused. Kaupade kahjustamisest põhjustatud kulud oleks vaja võtta ettevõtetes kontrolli alla. Kui seda ei tehta, võidakse ühel hetkel avastada, et need on kasvanud lubamatult suureks. Personalikulud moodustavad pakkimise kuludest olulise osa. Pakkimises rakendatud töötajate arv sõltub toodete, tellimuste ja tellimusridade arvust, pakkeüksustest (kaubaalus, rull- konteiner, korv jne) ja sellest, kas tehakse saadetisekohaseid pakkeüksusi või saadetakse välja
annaabi.ee 
