Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle
Vene aja esimene sajand Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3
kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele
1739 Hernhuutluse tõusulaine jõuab Saaremaale, avaldades rahvakultuurile negatiivset mõju. 1766 Põltsamaal alustab ilmumist arstiteaduslik ajakiri ,,Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud täeda antakse...",mille materjalid eestindab kirikuõpetaja A.W. Hupel. 1802 Tartu Ülikooli pidulik taasavamine. Eestimaa talurahvaseadus ,,Iggaüks".J.C.Petri saksakeelne raamat ,,Eestimaa ja eestlased", milles kritiseeritakse Balti olusid. 1819 algab talupoegade priikslaskmine, koos perekonnanimede panekuga. 1821 Ilmub O.W.Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" esimene number. 1813 1832 ilmub vene inpeeriumi seaduste täielik kogu. 1857 ilmub ,,Perno Postimees" I number, järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus. 1857 1862 Kalevipoja väljaandmine, algul anti vist osade kaupa ja 1862 ilmus terve korraga 1869 ilmub Wiedemanni ,,Eesti-saksa sõnaraamat."I üldlaulupidu Tartus. 1870 ,,Saaremaa onupoja" lavaletoomisega sünnib eesti rahvuslik teater
annaabi.ee 
