· Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt
kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse. Enne ei tuntud ka nõidu, kui kuradi käsilasi, mistõttu algas nende tagakiusamine. Katolikud jumalateenistused olid ladinakeelesed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust, mille tõttu jäi eestlaste teadmine ristiusust väikeseks. Keskaegne kool oli lahutamatule seotus kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Ülikooli haridust oli võimalik saada Saksamaal. Kaubandusliku tõusus ajal vajasid lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linna- e
seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lektsioonidena kasutatavatest evangeeliumitest ja epistlite lõikudest. Kieveli 1517.a katekismus Johannes IV Kievel oli Saaremaa vaimulik, kes oli kohalikust vasalli perekonnast ning oskas ilmselt eesti keelt nagu mitmed tema kanoonikud. Kievel nõudis preestritelt rahvakeele oskust ja taotles energiliselt koolide asutamist."Kui Johannes Kievel pidas 23.VI 1517 Kuresaares vaimulike sondi, lubas ta kutsekirjas igaühele üle anda kogutuseliikmete täieliku ja seaduspärase õpetamise kava. See piiskopi juhend võis olla nii käasikirjaline kui trükitud. M.Lipp Arvab: See oli Eestikeelne Rooma katekismus, mis küll ka enne käsikirjas olemas oli. Nüüd antakse ta trükitult, sest trükikunst oli juba ammu ülesleitud"1 Ei ole kindlalt teada, kas
esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil eKr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiid on 137m kõrgune ning koosneb enam, kui 2,25-st miljonist kiviplokist. Üks kiviplokk kaalub keskmiselt 2,5 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni
jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepanu müstikaga seotud vagadusele ja kloostrielule. Ida kirikus kasutati armulaual hapendatud leiba ja läänes hapendamata leiba. Idas lubati preestritel enne ametisse pühitsemist abielluda. Läänes aga nõuti preestritelt tsölibaati. Idas oli ristimisega ühenduses kasutusel müsriga võidmise sakrament. Läänes arenes see hilisemas eas toimuvaks konfirmatsiooniks. Pärast Lääne-Rooma riigi hukkumust 476 aastal algas Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel võitlus ülemvõimu pärast kirikus. 381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud
välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku. Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri eetikakoodeks räägib inseneri- ja teadustöö vahelistest seostest. Eesti insenerid said oma eetikakoodeksi 1996.a. Uue eetika loomise vajadus Uus eetika eeldab suuremat humaansust, üksteisemõistmist,
Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai alguse 15. sajandi keskpaigas Saksamaal. Selle viimasega kaasnevalt levis muidugi rohkem ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Just trükitud raamatud ja brošüürid aitasid kaasa info kiirele liikumisele. Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad,
välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega. Kutse-eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks. Kutse-eetika koodeksid Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks. Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku. Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri eetikakoodeks räägib inseneri- ja teadustöö vahelistest seostest. Eesti insenerid said oma eetikakoodeksi 1996.a. Uue eetika loomise vajadus Uus eetika eeldab suuremat humaansust, üksteisemõistmist,
Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma. Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza
Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma.
Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid igapäevaelus kasutati nn. hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti pintsliga. Kirjakunsti õpiti templite juures preestritelt ning kirjaoskus tagas sotsiaalse mobiilsuse. Teadus Astronoomia, vanaaja täiuslikem päikesekalender, mida oli vaja seoses Niiluse üleujutustega. Aastaid arvutasid nad vaaraode valitsemisaja järgi. Matemaatika, mille arengule aitas kaasa vajadus täpseteks arvutusteks ehitustöödel ja põllumaade mõõtmisel (geomeetria), ja maksude määramisel. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (Pii) ning püramiidi ja silindri ruumala. Meditsiin
esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheops : Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14
See oli jahedaim aastaaeg ja kestis detsembrist märtsini. Selle ajal külvati seemned ja kasvatati vilja. 3. Märtsist juulini kestis suvega võrreldav kuiv aastaaeg Shmo. Siis oldi tegevuses vilja ladustamisega. "Kui Niiluses toimuvad ujutused, jõuab tema vesi deltasse ning Liibüaks ja Araabiaks kutsutavatele maadele, muutes jõepankade omavahelise kauguse kohati kahepäevase teekonna pikkuseks, mõnikord väiksemaks. Ma ei saanud selle sündmuse olemuse kohta midagi teada, ei preestritelt ega kelleltki teiselt. Mind huvitas, miks Niilus uputab sada päeva suvisest pööripäevast alates; kui see aeg on möödas, taandub jälle, ja jõgi on madal järgmise suvise pööripäevani. "Herodotus, "Histooriad" 2,19 Jõevesi juhiti Niilusest mõlemale poole ehitatud kanalitesse. Kui vesi jõudis kanalisuudeni, avati kanaleid jõest eraldavad tammid ning kanalid täitusid veega. Ujutuste kõrgperioodil (septembri lõpu paiku) jäi vee alla suurem osa Niiluse orust
8 Pist.): "Thales defineeris arvu kui ühtede kogumi, järgides Egiptuse vaadet, aga Egiptuses ta tegeleski teadustega." Muu teaduslik tegevus Thales oli tihedalt seotud Lähis-Ida kultuuriga. Hilisem antiiktraditsioon on üksmeelne selles, et Thales ammutas kõik oma esialgsed teaduslikud teadmised Babülooniast, Foiniikiast ja Egiptusest. Iamblichos ütleb, et oma tarkuse ammutas Thales Memphise ja Diospolise preestritelt. Aetiose järgi tegeles Thales filosoofiaga juba Egiptuses ning ta saabus Mileetosesse alles vana mehena. Thales on Ioonia esimene matemaatik ja füüsik, antiiktraditsioonis esimene astronoom ja matemaatik. Thalesele omistatakse kalendri kasutuselevõtmine. Ta olevat määranud aasta pikkuseks 365 päeva ning jaotanud selle 12 30-päevaseks kuuks, millest viis päeva langesid välja nii, nagu oli kombeks Egiptuses.
esimene säilinud tõeline püramiid ja millega lõpeb ka püramiidi arhitektooniline evolutsioon. Siitpeale on kõigil püramiididel korrapärane geomeetriline kuju. Rohkem kui 100 meetri kõrgune Snofru "roosa" püramiid on kõigi püramiidide, sealhulgas ka Giza püramiidide esiisa. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Zeusi kuju Poleponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal, asus neljas maailmaime - kreeka silmapaistvaima skulptori Pheidiase loodud Zeusi kuju. See on ainus maailmaime, mille autor oli üks inimene. Zeusi hiigelkuju kõrgus Zeusi templi peasaalis, olles elusuurusest seitse korda suurem. Kuju
toeks teatud valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Näiteks Moosese 10 käsku (1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 5. Sa ei tohi tappa. 9. Sa ei tohi himustada ligimese koda. jt). Koodekseid on moodustanud paljud filosoofid, kuigi nende koodeksid pole nii tuntud. Kutse-eetika koodeksid tekkisid ühe või teise elukutse esilekerkimise tõttu. Esimeses teadaolevad ametikoodeksid pärineva India preestritelt. Tuntuim on aga Vana-Kreekast Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat. Lisaks on veel sõdurivanne ja olüpiasportlaste vandeid, mis reguleerisid kõlbeliselt käitumist oma tegevusalal. Eetikakoodeksite jagunemine Eetikakoodekseid saab jagada iseloomu põhjal: · Normatiivsed - sisaldavad käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse. Levinud on kirjelduse negatiivne vorm (,,ei tohi"). Koodeksi koostab
tarvitati juba palju suuremaid kiviplokke kui Dzoseri püramiidi juures. Nende ülesvinnamiseks tuli rajada vastavad muldkehad (kallakteed), millede jäänuseid on püramiidi juurest ka leitud ja sellega kinnitatud Diodorose ammuse teate õigsust, et tolleaegsed ehitajad toimetasid kiviplaadid üles muldkehade abil, kuna nad muid seadmeid ei tundnud. Esimesed üksikasjalikumad teated püramiididest pärinevad kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes külastas Egiptust V sajandil e. Kr. Kõik preestritelt kuuldu pani ta kirja oma "Ajaloo" teises raamatus. Herodotose teateid on nüüd kinnitanud ka tänapäeva teadlased. Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas.
selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid 4 ruumid kalju sees alles seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Püramiidi tehnilised andmed: Ehitise alune pindala 5,4 hektarit, kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit, kõrgus praegu 137,3 meetrit, küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit, küljepikkus praegu 230,37 meetrit, maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit, maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit, kiviplokkide
elu Jumalale pühendada ega muidu uisapäisa tegutseda. Kuigi Agnes oli misjonäri elukutsest vaimustunud, püüdis ta vahepeal teistele asjadele kontsentreeruda, et jõuda lõpuks eneses selgusele. Perekonna mõju, eriti isa ja ema eeskuju, mängisid Agnes Bojaxhiu eluotsuses tähtsaimat osa. Bojaxhiud olid mitmendat põlve katoliiklased, kuigi katoliiklased olid Balkani poolsaarel vähemuses. Koduse kasvatuse kõrval sai Agnes korraliku religioosse õpetuse ka katoliku preestritelt. Usk hakkas järjest rohkem muutuma Agnese elu keskpunktiks. Ta teadis, et Jumalale pühendudes ei pääse ta enam kunagi tagasi sellesse keskkonda, kus oli möödunud ta lapsepõlv, tal ei saa kunagi olema lapsi ega päris oma kodu. Lapsena Agnes olevat unistanud õpetaja elukutsest, samuti olevat ta tahtnud tegelda kirjanduse ja muusikaga. Tütarlapse otsus elada nunnaordus tähendas nende lootuste mahamatmist. Toona ei osanud
Hammurapi seadused (1792-1700 eKr); budha munkadele mõeldud ustavusvanne (10 tõotust) Eetikateoorias vahe: üldine eetikakoodeks (kõlblusnormide kogud, mis mõeldud kõigile: ld k. Codex raamat, köidetud käsikiri. Tavaliselt on autor teada: Mooses jne.) ja kutse-eetika koodeks. I.Kanti kategooriline imperatiiv; J.Benthami utilitarism jt. 8 Esimesed teadaolevad ametikodeksid pärinevad India preestritelt (Veedade õpetus, ,,Rigvedda"). Need leidsis hiljem täpsustamist nn Manu seadustes. Vana-Egiptuses tunti ,,Surnue raamatut", kus muuhulgas põhjendatakse preestrite õpetusi ja võimu. Mesopotaamiast on hästi tuntud Hammurapi seadused (18.saj. eKr) sisaldasid 282 seadust, millest paljudel oli eetiline tähendus kujunes preestrite lauluraamatuks. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetikakoodeks nn HIPPOKRATESE (u 460-370 eKr) vanne- propageerib arsti-eetikat. Vt. lk. 18. Vana-Kreekas
Eestlased jätkasid kohati Taara ja Uku austamist, aga valdavalt võttis rahvas üle katoliku pühakud. Pühitseti jaanipäeva ja mihklipäeva. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu. Algas nõidade tagakiusamine. Eestlaste mõttemaailmas ei olnud head ja kurja, õiget ja valet, jumalikku ja saatanlikku jne. Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel) Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud. Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga.
6 selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma.
Kõik Kreeka religioossed kombed jätkusid ka Rooma riigis kuni selleni, kui Rooma riigis keelustati kõik mitte-kristlikud kultused. See algas juba keiser Konstantinuse ajal, kes pooldas kristlust, kuid oli salliv ka teiste kultuste suhtes. Keiser Julianus: Huvitus Kreeka müsteeriumikultustest kuid tundis ka Kristlus Kuulutas juriidiliselt kõik kultused võrdväärseteks, kuid üritas reformida Kreeka-Rooma oma usundit ning lõi vastava organisatsiooni Nõudis preestritelt filosoofia-alaste teadmiste täiendamist, jutluste pidamist templites ning tegelemist vaeste eest hoolekandega Filosoofiline religiooni tõlgendus Pärast tema surma pooldasid keisrid Kristlust Keiser Theodoodus keelustas olümpiamängus, ohvritoomise, kodused austustalitused (geeniuse ja juno austamine, penaadide ehk maja ja kodukolde kaitsjate austamine) ning sulges kõik Kreeka-Rooma religiooni templid. Tulemusena kaob Kreeka-Rooma religioon linnapildist ning 4.-5
(Andres, Jaan, Mart, Mihkel). 13 saj. asendati põletusmatused surnute matmisega kirikute juurde (rohkesti maeti ka kõlakalmetesse). Austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis usk taevasse ja põrgusse ning kurjadesse jõududesse. -3- Uueks harjumatuks põhimõtteks oli kaks vastandit: hea ja kuri, vale ja õige. Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas
Nil kui dem alge, algkristlikele ideaalidele vastav kirik. Ja teiselt poolt Jossif kui monarhia, tugeva jõuga. Ketserluse küss kas V-Vl oli ketserlus? Topeltusundi küsimus. - - üleminek paganluselt kristlusele võttis pikka aega. Seda ei saa pidada ketserluseks. Mürri keetmine( keeruline). Ei saa ketserluseks pidada seda, et puudus koolisüsteem Vm-l. Uusi vaimulikke koolitati kloostrite juures, viinakirikute(?) juures vanad preestrid koolitasid uusi. Preestritelt ei nõuta idakirikus tsölibaati. Kultus ja liturigia V-V killunenud, 16.saj unifitseerida ja 17.saj isegi enam. Tüüpilise ketserluse puhul am kirikut liiga sekulaarsena. Tuleks olla radikaalsem. Ainus päris keskaegne liikumine, vool mida saab ketserluseks nim on Novg-Pihkva strigolnik (habemeajaja, juuksur), miks nii nim, ei tea. Kas juuksur algataja? Ainult oletused. Poola-Leedu riigis oli al 14.saj väga tugev juudi elanikkond. (mujal kiusati taga). Ehitati Poolas üles linnaelu
ja kultust. Müstika on kogetu, kus mitmeseletuslikkus, elu vastuolulisus kaovad terviklikkuse ja ainult üks-olemise ees. ,,Üks" on müstiline tunnetus. Müstitsismi plahvatus 13.sajandi teisel poolel oli seotud paavstikiriku vaimse kriisiga. Tähtis roll oli müstitsismis naiste, nii nunnade kui ka nn ilmiknaiste tähtis roll. See naiskatoliiklus väitis ja elas tões, et Jumalaga ühinemine on võimalik. Selline kogemus ähvardas preestritelt ja kirikult võtta selle vahendaja rolli inimeste ja Jumala vahel. Lisaks levis Euroopas ka rahvavagadus, mis väljendus esiteks mostrantsiate (mahuti, kus hoiti Kristuse elavaks ihuks muutunud leiba) protsessioonides peale seda kui paavst Urbanus IV määras selleks erilise Kristuse Püha Ihu pidupäeva. Selle püha kõrgpunktiks oli lunastusttoov vaatepilt, kus hostiat ehk euharistilist Kristust kanti läbi linna tänavate ja pealtvaatajad põlvepainutustega austust avaldasid
annaabi.ee 
