B. ? nö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. C. ? nö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest C. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist Kutsealase tubliduse väljendust näeb kapitalismi vaim A. Õige! legaalses rahateenimises B. ? isiklikult töö tulemusega rahulolemises C. ? kolleegideasjatundjate tunnustuses Kalvinismi kohaselt pälvib ainult väike osa inimesi igavese elu. Kes nimelt, A. ? selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu B. ? selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, kusjuures patukahetsus leevendab patukoormat C
Luther eitas indulgentside müüki. Ta vaidlustas paavsti ilmaeksimatu võimu, usulise tõe ainsaks allikaks on piibel, nõudis rahvuskirikute loomist, igal kogudusel peab olema õigus valida endale hingekarjane, leidis et sakramente on ainult kaks(ristimine, armulaud), abiellumiskeeld ei ole õige tühistas selle, jäi kehtima ainult alamate vaimulike suhtes, kloostrid suleti, koguduse ühsilaulud Calvin hakkas rääkima predestinatsioonist e. ettemääratuse õpetusest. Inimesed pidid hakkama kandma musta või tumepruuni riietust, ehted keelatud, tantsimine ja laulmine ka, pühapäeviti kõrtsid suletud. Sarnasused: Paavst ei saa andestada ja kõigil on saatus ettenähtud. 4) Mille poolest erines inglismaal läbi viidud reformatsioon mujal toimunud reformatsiooniga? Inglismaal ei haaranud reformatsioon kohe rahvahulki nagu Saksamaal ja mujal ..
*humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine *makiovolism- moraalivaba poliitika *vastureformatsioon-katoliku kirikuabinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *reformatsioon- *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris *kalvinism- protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest. Tunnused: õpetus predestinatsioonist, jumalateenistuste lihtsus, loobumine lõbustustest, töökuse tähtsustamine. *anglikaan- Inglismaal loodud kirik *inkvisitsioon- kiriku kohus Hispaaniast, mida algatab Filippe II *hugenott- prantsuse kalvinist *indulgents-patulunastuskiri *göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad, kes võitlesid Hispaania ülemvõimu vastu *puritaanid- Inglise kalvinistid
linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni
õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale jäänud Pauluse õpetuse juurde, mille järgi inimene ei saa oma tegudega pääsemist ära teenid, vaid see sõltub jumala armust. Seda õpetust edasi arendades jõudis Augustinus õpetuseni jumalikust predestinatsioonist (ettemääratusest): Kogu inimkond on patu küüsis ja kujutab endast suurt hukkamõistetute massi. Oma headses on jumal siiski teatud osa inimestest valinud õndsuse jaoks. Valitud pääsevad oma teenetest sõltumata otse paevasse, sest jumala arm on vastupandamatu. Aga suurem osa inimestest jääb oma rikutusse ja läheb hukatusse. Tuleb uskuda jumala õiglusesst. Ispireerituna Rooma hävitamisest gootide poolt 410.aastal kirjutas Augustinus apoloogia ,,De civitate Dei"
*ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike
· Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. · Kirikutest viidi välja pühapildid. · Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. c) Johann Calvin: · Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. · Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". · Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. · Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. · Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. · Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete
Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli pidas seda sümboolseks mälestustoiminguks. Zwingli hukkus 1531.a Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates võis Jumal juba inimese maises elus märku anda, kas on õndsaks saamiseks välja valitud. Märgiks oli nt edukus. Eraelus taotlesid kalvinistid, mis tahes lõbustuste piiramist. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis hukata. Sveitsist levis kalvinism Pr, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa kuningas Henri VII(1509-1547) Lutheri õpetust
ja Läti aladel). Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 10 3.3. Usupuhastus Šveitsis: Lutheri ideid arendas Genfi linnas Šveitsis edasi Jean Calvin (1509 – 1564), kes oli sinna põgenenud usulise tagakiusamise eest Prantsusmaalt. Calvini õpetuse alustalaks oli arusaam jumalikust ettemääratusest e predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal ette määranud osad inimesed õndsaks saama (mida näitab inimese majanduslik heaolu) ja teised on määratud hukatusse (mida näitab ebaedu elus). Calvini ideede toetajad (kalvinistid) loobusid lõbustustest, kirevatest rõivastest (riietuti musta) ja ehetest. Propageeriti lihtsat eluviisi ja töökust, pühapäeval ja kirikupühadel suleti kõrtsid. Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste.
B. ? peab võimalikuks inimese tegude "saldot" parandada heategudega, kui saldo on pattude läbi "miinusesse läinud" 9. Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. Ei ole õige Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest B. Ei ole õige transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks C. ÕIGEEEE ettemääratusest ehk predestinatsioonist 10. Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal A. ? leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud B. Õige! saanud kui ihnsus põlguse osaliseks C. ? leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud 11. Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel
sümboolseks mälestustoiminguks, sest et "ei või olla, et 30-aastane inimene võiks peituda taingnatükis sellisel viisil, et teda seal ei mäletataks".Zwingli hukkus 1531. aastal Sveitsis puhkenud kodusõjas. Zwingli õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadetepärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Cainige. 1536. aastal avaldatud raamatus "Risiusu õpetus" seltas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest e predestinatsioonist. Selle järgi on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, Luther aga eitas inimese tahtevabadust, sest see olevat vastuolis jumala kõikvõimusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võis jumal juba inimsese maiseselus märku anda, et too on õndsaks saamiseks väljavalitud. Näiteks oli selliseks märgik inimese edukus
traditsionalismi esindaja Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Kalvinistlik askees on oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal saanud kui ihnsus põlguse osaliseks Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus ettemääratusest ehk predestinatsioonist Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" Mida oleks arvanud Benjamin Franklin inimese kohta, kes võiks teenida päevas 20 , kuid veedab terve päeva hoopis pubis, kulutades seal 5? too inimene kulutas täna 25 Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette
Reformatsiooni tulemusena toimusid muudatused majanduses ja poliitikas: · riikide maavalduste suurenemine ilmaliku võimu suurenemine · kohalikud valitsejad said võimu kiriku üle kohalikust valitsejast sai kirikupea · hakati väärtustama tööd ja ametialast kutsumust 26. Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Kalvinistlik kirik Sveitsis Sveitsi reformatsiooni algataja oli Jean Calvin. Tema õpetuse olulisim osa oli õpetus predestinatsioonist ehk ettemääratusest. Selle olevat jumal enne elu lõppu määranud, kes saavad õndsaks ja kes pärivad hukatuse. Inimene isa ei saanud oma käitumisega õndsakssaamisele kaasa aidata. Eitati inimese tahtevabadust. Samas jumal annab inimesele märku, kas ta on väljavalitu või mitte. Seda näitab ta inimesele tema materiaalse edukuse läbi. Maine elu pidi olema karm kohusetäitmine. Igasuguseid lõbustusi tuli piirata. Erksavärviline riietus oli keelatud. Ehteid ei kantud
· vaid soovitused edukaks äriks Kalvinistlik askees on · oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. · n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus · ettemääratusest ehk predestinatsioonist · Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest · transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus · inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda · ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus seda moraalselt hukka ei mõisteta Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema?
· Asjade lähtumine Jumalast on hierarhiline. · Usu ja tõelise mõistuse vahel ei ole mingit · Hierarhia vastuolu. Olemise astmelisusest kujuneb skolastilise · Autoriteedi ja mõistuse vahelise vastuolu puhul ontoloogia põhiskeem. tuleks eelistada mõistust. · Teoses "Predestinatsioonist" peab ta inimese · Maailm püüdleb Jumala juurde tagasi. tahtevabadust seotuks kristliku usuga. · Inimhinge igatsus Jumala järele leiab oma · Jumal ei määra kedagi põrgu. lahenduse selle müstilises ühinemises jumaliku · Loomuste jaotusest algega. · Loomus, mis loob ja mis pole loodud: Jumal kui · G.Duby, Katedraalide aeg. 1999 Looja.
linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni
Läbi müstilise elamuse ja askeesi tõustakse kõrgemale, astmetele vastavad sümbolid. JOHANNES SCOTUS ERIUGENA (u.810-877): 850 kutsub Karl Kiilaspea ta oma õukonda. Igasugune inimlik tung teadmiste järele lähtub usust ilmutusse. Mõistuse ülesanne on seletada ilmutuse mõtet. Usu ja mõistuse vahel pole vastuolu. Järgima peaks kirikuisade autoriteeti, niivõrd kui see on kooskõlas ilmutusega. Kui tekib vastuolu autoriteedi ja mõistuse vahel, siis tuleks eelistada mõistust. "Predestinatsioonist" - ettemääratus. Inimese tahtevabadus on seotud usuga. Pole tõsi, et Jumal on mõned inimesed põrgusse määranud. Peateos "Loomuste jaotusest" - on 4 loomuse vormi, erinevad astmed: 1)loomus, mis loob ja pole loodud - Jumal kui looja; 2)loomus, mis on loodud ja mis loob - jumalikud ideed ehk ürgpildid; 3)loomus, mis on loodud ja mis ei loo - üksikud asjad, ka inimene; 4)loomus, mis ei loo ja mis ei ole loodud - Jumal on pöördunud tagasi oma rahusse, enam midagi ei loo
Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid).
Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu "Ristiusu õpetus". Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid).
Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis: 1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist. Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise ja jutlusega. Kirikutest viidi välja pühapildid. Hukkus kohalike katoliiklaste ja protestantide vahelises lahingus. Johann Calvin: Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi. Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”. Õpetus predestinatsioonist e. jumalikust ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse. Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik edukus ja hea käekäik. Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid).
Uhkus on suurim kõige pattude juur. Halb motiiv on halvem kui halb tegu, eriti kaval on uhkus (uhkus kõige suurem patt, sest on ainus, mis tuleneb headest tegudest) ja patune iha. Tõe juurde viib kolm teed: alandlikkus, alandlikkus ja alandlikkus. Isegi head teod võivad muutuda takistuseks ning juhtida inimese tähelepanu eemale jumalakartuselt. Igasugune moraal, mille tagajärjeks on Jumalast eemaldumine, on halb. Predestinatsioon, vaba tahe ja arm. Augustinus räägib predestinatsioonist, et Jumal on ette ära määranud ühed inimesed maisesse, teised taevasesse riiki, kuid mis roll on siis inimese vabal tahtel, kas inimesel on üldse vaba tahe? Augustinus räägib kolme sorti vabadusest, esimene oli Aadamal ja Eeval enne pattulangust, kus neil oli vabadus valida kõigi alternatiivide vahel. Pattulangemise järel on inimestel poolvaba tahe, inimesed ei ole täiesti vabad oma valikutes, sest nad on loomult
Uue hoo reformatsioonile andis Pariisist protestantlike vaadete pärast Baselisse põgenenud Johann Calvin (prantsuspäraselt Jean Cauvin) (150964), kelle 1536. aastal avaldatud ,,Ristiusu õpetus" (Christianae religionis institutio) võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli tees jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võib Jumal meile oma valikust ka maises elus märku anda. Hiljem on Calvinit vulgariseeritud, otsekui oleks ta väitnud, et majanduslik edu ongi väljavalituse tõendiks
Uhkus on suurim kõige pattude juur. Halb motiiv on halvem kui halb tegu, eriti kaval on uhkus (uhkus kõige suurem patt, sest on ainus, mis tuleneb headest tegudest) ja patune iha. Tõe juurde viib kolm teed: alandlikkus, alandlikkus ja alandlikkus. Isegi head teod võivad muutuda takistuseks ning juhtida inimese tähelepanu eemale jumalakartuselt. Igasugune moraal, mille tagajärjeks on Jumalast eemaldumine, on halb. Predestinatsioon, vaba tahe ja arm. Augustinus räägib predestinatsioonist, et Jumal on ette ära määranud ühed inimesed maisesse, teised taevasesse riiki, kuid mis roll on siis inimese vabal tahtel, kas inimesel on üldse vaba tahe? Augustinus räägib kolme sorti vabadusest, esimene oli Aadamal ja Eeval enne pattulangust, kus neil oli vabadus valida kõigi alternatiivide vahel. Pattulangemise järel 31
annaabi.ee 
