Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prantsusmaa 17saj.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupmehedTALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hin
Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas :
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 k
seisus tohib kanda) Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused) Gildid Tsunftid Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras Meistrite saamise tingimused Tsufti liikmeks samise tingimused Alevikud Helme Keila Kirumpää Kavastu e Kastre Kuressaare Koluvere Lihula Laiuse Otepää Pirita Põltsamaa Valgu
privilegeeritud ja maksudest vabastatud II seisus feodaalid e. elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli oma aadlikud võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine privilegeeritud ja maksudest vabastatud III seisus talupojad, moodustasid enamuse rahvastikust ( ~95 - 96 %), käsitöölised, varakeskajal peamiselt talupojad kaupmehed pidasid üleval I ja II seisust NATURAALMAJANDUS: · s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud. · Naturaalmajandus oli omane varasele keskajale: talupojad tootsid ise toidupoolise, riided, tööriistad jne. feodaali varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu raha peaaegu käibel polnud
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid tuhmuma. Alguse sai uus
7.MIKS JÄI TALLINNAS ASUV NIGULISTE KIRIK RÜÜSTAMATA? Sest kirikueestseisja oli kiriku ukse lukud kinni tinutanud ja rüüstajad ei pääsenud sisse. 8.MIS OLI PILDIRÜÜSTE TEGLEIK MÕTE? See oli ennekõike pildikummardamise vastu suunatud rituaalne tegu. Kirikule tehti selgeks, et kirik on jumalateenimise paik, mitte koht rikkuste kogumiseks. 9.KES LÄKSID LIIVIMAAL USUPUHASTUSEGA KAASA? MIKS? Linnad, sest neis hakati esimesena üles ehitama evangeeliumi usu kirikut. Ka kaupmehed, lihtrahvas. 10.MILLISEID MUUTUSI TÕI ENDAGA KAASA REFORMATSIOON? Andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule, uued sõnad eesti keelde, kirikud korraldati ümber, kloostrid pandi kinni. 11.MILLISEID MUUTUSI TÕI REFORMATSIOON KAASA KOOLELUS? (Koole rajati/korradati ümber evangeeliumi õpetuse kinnitamise ja levimise seisukohast) Rajati tütarlastekool ja vaeste koolipoisteinstitutsioon. Emakeelne õpe, koole tehti juurde. 12
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Lu
· Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina; · Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas; aga ka veini, klaasi, paberit; · Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude pealt; Sisekaubandus · Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte; · Väikelinnades kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir, et leevendada kaupmeeste omavahelist konkurentsi; · Vene kaupmehed Eestis müüsid omi asju tunduvalt odavamalt kui kohalikud kaupmehed; · Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas; · Laadad; salaviinapõletamine; 3) Käsitöö tsunftikord, tsunftijänesed · Säilis tsunftikord; · Tsunftikord - käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal; · Tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste liit;
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda.
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §10), Vana-Vene riik (
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutami
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-ks aastaks määratud (kunin
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kel
Sisseveole andis tõuke ühiskonna kõrgkihtide kasvav luksus ja manufaktuuride toorainevajadused. Väljaveos oli kõige minevam kaup luksus- ja moeesemed, mida tarbisid Euroopa ja Ameerika aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid
aastal) liideti Olevi gild Kanuti gildiga. Gildi kuulusid Tallinna linnakodanikest lihtsamate käsitööaladega tegelenud tsunftide käsitöölised. Osa tsunfte kuulusid kuni 16. sajandini Püha Ihu Gildi, nende üleminek Püha Olavi Gildi ei ole kindel. # Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas, kui osa Kanuti gildi liikmeid moodustas eraldi gildi. Nimetus Suurgild (saksa keeles grosse Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus. Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. # Mustpeade Vennaskond tegutses 14. sajandi keskpaigast 1940. aastani (1920. aastal seda erinevalt teistest gildidest ei kaotatud) ja seejärel tegutseb eksiilis. Tallinna mustpeadele kuulus Mustpeade maja. Ka tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maap�
1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda)
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid U
Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva, hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele
KORDAMISEKS I Daatumid: Isikud: 1. Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isiklikult sõltuv, oma õigus
Ägeda võitluse tulemusena said sakslased rängalt lüüa · 1242. aasta kevadel toimus Peipsi jääl Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. · Sakslaste vallutuste piiriks jäi Narva jõgi ja Peipsi järv. Linnad · elanikud olid peamiselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed · varaseim teade eestalstest majaomanike kohta on 1277. aastast: Tallinnas oli maja Undelembil ja tema pojal Johannesel. Esimesed Eesti linnad olid: Tallinn (linnaõigus 1248) Rakvere (1302) Tartu (1262) Uus Pärnu (1318) Haapsalu (1279) Narva (1345) Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop-
· Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : ................................................................................................ ............................................................................................................. ......................................................... 5
etendas Wenzel Anton von Kaunitz-Rietberg. Tema eesmärgiks oli riigist teha hästi töötav masin. Tema eestvedamisel koondati riigivalitsemine riigikantseleisse ja asutati välisministeerium. Ametnikuks pürgijatest eelistati mitteaadlikke, sest nad olid töökamad. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi riigile maksma teatava summa sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid. Nekrutikohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud, arstid, kaupmehed, vabrikandid ja kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Nekruteid anti liisuvõtmise alusel. Sõjaväelaste ettevalmistamiseks loodi sõjaväeakadeemia Therezianum. Ohvitseri amet tuli selgeks õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mis polnud aadliseisusele meeltmööda. Kaotati ka tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Maria Theresia laiendas ka rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. Prantsuse valgustus
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule
Hansa Liitu kuulusid Eestist peale Tallinna veel Tartu, Viljandi ja Pärnu. Just Tallinna kaudu toimus läänepoolsete maade kauplemine Novgorodiga. Sisse veeti: põhiliselt soola, kalevit, soolaheeringat, veini jm., (soola veeti siit edasi Soome ja Venemaale, kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vaheltkasu: "Tallinn on ehitatud soola peal"). Välja veeti: teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit. Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed,
Tegeles: #Vastastikuse abistamisega #Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne) #Sõjalise tegevusega #Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sooviti suurendada valduseid ja võimu. Toimus kaheksa sõda, millest tuntumad on neli. I - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma
seisuseks, kellest kaks olid priviligeeritud. Vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ja ainult nemad olid kõrgemates ametites. Samas oli neid Prantsusmaa 25-miljonilisest elanikkonnast kokku vaid umbes 2%. Kolmandal seisusel aga, kuhu kuulus ülejäänud 98% Prantsusmaa elanikest, oli mitmesuguseid kohustusi ja peaaegu mitte mingeid õigusi. Nende hulka kuulusid nii vaesed talupojad, keda oli 85% kuningriigi elanikkonnast, kui ka edukad kaupmehed, jõukad käsitöölised, advokaadid, arstid jne. Seetõttu levisid revolutsiooniideed selle elanikekategooria seas kiiresti, kuna jõukas kodanlus soovis endale aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 18. sajandi teisel poolel oli Prantsusmaal ikka veel absoluutne monarhia, mis kujunes välja juba Louis XIV ajal. Päikesekuningaks nimetatud Louis XIV kuulub ütlus :"Riik- see olen mina". Seda joont jätkas ka Louis XV, kellele
PÕHJUSED • Eestlased tahtsid olla oma maa peremehed • Võõrvõimude all oli raske TULEMUSED • Eestlaste saadikute tapmine • 1346 Harju- ja Virumaa müüdi Saksa ordule • Orduvõimu kehtestamine LIIVIMAA INIMESED • 1200a - 100 000-200 000 in • 1550a - 250 000-300 000 in • Sisseränne, loomulik iive • Näljahäda (must surm) • Sakslased 10% (kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud, aadlikud) • 13.saj rannarootsi asustus, läänemeresoomlased, venelased (lihtrahvas - kaupmehed ajutised) • Eesti keel - põllumajanduse ja lihtrahva töökeel (murded) • Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus • Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted • Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina)
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast al
annaabi.ee 
