õppida ja sh mõista abstraktsioone ning ka kasutada neid. Antud definitsioon on suurepärane kajastama ka praktilist intelligentsust. Inimene peab oskama kõike eespool nimetatut kasutama akadeemiliste ülesannete lahendamiseks, kuid neid oskusi vajab ka iga reaalsuses probleeme lahendav inimene. 5 II INTELLIGENTSUSTESTIDE RAKENDAMINE KOOLIS Tuntumad praktilise intelligentsuse teooriad on Sternbergi triaadiline käsitlus intelligentsusest, mille põhikomponentideks on: 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent ja Gardneri mitmedimensiooniline intelligentsuse käsitlus. Tema eristab kaheksat
päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine;
Peircei jaoks on semiootika loogika ja seesama mis filosoofia. Märgi definitsioon- märk on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. Kass-kasslane(imetaja)-loom X Y Z W – nagu ei ole miskisust, ei ole ka märgisust. Märk on ta ainult siis, kui ta asendab midagi muud. Peab olema see, mida asendatakse-X, see mis asendab-Y, kes saab aru(kes asendab)-Z, mis mahus-W Märgi definitsioon 2(tüüpilisem)- Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja tõlgendava mõistuse vahel, märki ennast mõistetakse kui märgi konstitueerimise viisi. W pandi Z sisse. Märgi klassifikatsioon: Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I.märk ise oma olemuselt II.märk suhtes objekti III märk suhtes interpretanti 1.1Qualisign 2.1icon 3.1rhema(adum) 1.2Sinsign 2.2 index(~index finger) 3.2dicent(nending) 1.3Legisign 2
mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid.
10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus. Ta erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat – Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi
mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid.
Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette tulevate ülesannete lahendamisega). Süsteemsed lähenemised
Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Konnotatsioon erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. tähendus, mille märgikasutaja ise loob (kõrvaltähendus) 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad (kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni (ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi RUUMIS JA OLETAN ET POLE ÜKSI.
• keelemärk koosneb mõistest (tähistatavast) ja häälikkujust (tähistajast) ja on psüühiliselt ühtne entiteet e. olem • keeles kui märgisüsteemis on seos mõiste ja häälikkuju vahel sageli kokkuleppeline, meelevaldne (arbitraarne) Märgimudelite liigid 1) diaadiline/kahepoolne/bilateraalne märgimudel lähtub Saussure’ist, kelle jaoks keelemärk oli psüühiline ühtne entiteet, mis koosneb mõistest ja häälikkujust (tähistatavast ja tähistajast); 2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui kompleksset semiootilist üksust, kus on esindatud märgi kandja (ese, pilt, sõna, nt. maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt. see (üks) konkreetne maja); 3) unilateraalne/ühepoolne märgimudel on tehnilistel põhjustel eelistatud mudel lingvistilises süntaksiteoorias. Siin nähakse ainult märgikeha e
Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt Intelligentsuse tüübid Gardneri järgi Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju
Howard Gardner 1983 raamat Hüvastijätt IQ-ga. · Ühe üldise vaimse võimekuse asemel on hulk suhteliselt sõltumatuid vaimseid võimeid. Kolmas intelligentsuse struktuuri mudelite alaliik · Võimete hierarhiline mudel Raimond Cattell'i poolt 1965. · Üldvõimekus jaguneb kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks ja kristalliseerunud intelligentsuseks. Intelligentsuse triaadiline mudel R. Sternberg 1985 · (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Probleemide lahendamine · Intelligentsemad kulutavad rohkem aega probleemi kodeerimise faasis, selgitades välja probleemi osad ja taastades asjakohase informatsiooni pikaajalisest mälust.
tegevusel. Nad ei suuda teha vahet, kas testitav ei teadnud analoogiate leidimisel vajaliku sõna tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus. Ta eristab intelligentsusel kolm tahku: • Kontseptuaalne ehk analüütiline tahk – informatsiooni töötlemise oskus. • Kreatiivne ehk loominguline tahk – uute ideede genereerimine. Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus. • Praktiline ehk kontekstuaalne intelligentsus – osa arukast mõtlemisest, millele inimesed viitavad kui tervele mõistusele
CHARLES SANDERS PEIRCE (1839 1914) Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid. Eristas kahte tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal. Sõna on kõigi tähenduste väljendaja, jumal on kõigi tähenduste tähendus. Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. 3 Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi
toob traditsioonilisse koorilaulu poeedi isikliku suhtumise, tema laulud on seotud kindla koha, aja ning kindlate inimestega. · Stesichoros (sünd. u 630 eKr), tegutses Sitsiilias. Üheks oluliseks uuenduseks koorilüürika muutumises oli eepiliselt käsitletud mütoloogilise ainestiku kasutamine koorilaulus. Tekkis eepose, koorilüürika ja tragöödia vahepealne zanr. Tema loomingu fragmentides on täheldatav hilisemas koorilaulus tavapäraseks saanud laulu triaadiline e kolmeosaline ülesehitus: stroofile järgnes teine, samasuguse värsistusega antistroof, ning seejärel erinevalt konstrueeritud epood järellaul. Seejärel kordusid uuesti stroof-antistroof-epood. Stesichorose teos ,,Ilioni hukk" on mõjutanud nii Rooma eepost kui kujutavat kunsti. · Arion (7.6. saj. vahetus), pärit Lesboselt. Arion 7.6. saj. vahetuse kreeka luuletaja ning laulik (kitarood), kellelt ei ole ühtegi rida säilinud
miskit mingis ulatuses ehk see mida märk asendab pole see, mida ta asendab X(õun)Y(pirn)Z(mina)W(maitse) pirn ei asenda õuna, ta asendab seda minu jaoks, kuid ta ei anna edasi õuna maitset. Loogika abil ei saa teada midagi uut, eesmärgiks on tõe säilitamine. Jaan on punapea. Jaan on ühesilbiline. mitte midagi ei saa järeldada, sest üks räägin Jaanist, aga teine räägib 'Jaanist' (nimest autonüümne märk). Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja tõlgendava mõistuse vahel, märki ennast mõistetakse kui märgi kontrueerimise viisi. Märgil on tähendus asi on lihtsalt asi. Märgitüpoloogia: · Ikoonid märk, mis on seotud objektiga läbi omaduste/sarnasuste. · Indeksid märk, mis on seotud läbi suuna või läbi muu füüsilise kontakti. 'see'; 'too'; 'siin'; 'nüüd'; 'enne'; 'mina'; 'sina' · Sümbolid märk, mis on seotud objektiga läbi mingi reegli.
andeid, mida tuntud IQ-testid ei mõõda. Eriti leebed ollakse seda tunnis- tama muusika-, kunsti- või sotsiaalse andekusega seoses. Gardner ise on pareerinud väiteid oma teooria nii-öelda mitteteaduslikkuse kohta teiste teadlaste saadud tulemustega, mis tema teooriat vähemal või rohkemal määral kinnitavad (Gardner, 2006). “Värskem”, kuigi samuti juba paarikümne aasta tagune teooria, mis Gardneri vaateid toetab, on Robert Sternbergi triaadiline intelligentsuse teooria, mis rajaneb põhimõttel, et “asjatundlikkus ei tähenda mitte lihtsalt teadmiste omamist, vaid teadmiste pagasi paindlikku rakendamist” (Stern- berg jt, 2003: 3). Sternbergi teoorias, mida tuntakse ka praktilise või edu- ka intelligentsuse teooria nime all, eristatakse intelligentsuse analüütilist, loomingulist ja praktilist komponenti. Analüütiline komponent on seotud
annaabi.ee 
