Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu mõjusir
Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Keha tõstmisel tehtav töö võrdub tõusu kõrgus h korda jõu mass h korda võrdetegur g (A=mgh). Liikuva keha energia sõltub keha kiirusest ja massist. I teepikkus F jõud (N) A töö (J) s nihke pikkus (m) N võimsus (W) t aeg E energia (J) Ek kineetiline energia Ep potentsiaalne energia v liikumiskiirus m mass h - kõrgus A=I*F A=F*s A=(F*cos)s=F*s*cos N=A/t E=Ek+Ep=const Ep=mgh Ek=mv²/2
v2 a P=m(g-a)=0 kesktõmbe kiirendus r v2 P m( g ) Üle kumeruse sõites keha kaal väheneb r v2 P m( g ) Nõgu läbides keha raskusjõud suureneb r v2 g Keha on kaaluta olekus kui raskuskiirendus on võrde kesktõmbe kiirusega r Hobuse mass on 500 kg milline on tema raskusjõud? Antud: m=500 kg F=? F=m*g 500*9,8=4900 N Milline on 65 kkg massiga inimese kaal liftis kui kiirendus on 1,3 m/s2 laskumise algul Antud m1=65kg a=1,3 m/s2 m2= ?
seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2. seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. A=F/m a-kiirendus(1m/s²), F-jõud(1N), m-mass(1kg) Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s². Newtoni 3. seadus- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm/ R2 Fr raskusjõud 1N G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg
· t aeg, (s) · Hooke'i seadus Fex = kx · v kiirus; joonkiirus, (m/s) · Hõõrdejõud · a kiirendus, (m/s2) Fh = µN · A töö, (J) · Raskusjõud F = mg · sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa) · Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia
3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel (pöörlemisel) niidi tõmbe poolt tehtav töö võrdne nulliga, sest niidi tõmme on risti kuulikese kiirusega ja seetõttu ka kuuli liikumissuunaga. Raskusjõu töö Juhul kui kehale mõjub raskusjõud, avaldub töö kujul A = Ph = mg h , kus h on keha algkõrguse ja lõppkõrguse vahe h = h1 - h2 . Elastsusjõu töö Juhul kui kehale mõjub elastsusjõud F = -k x , avaldub töö kujul 3 k x2 A= , 2 kus x on hälve tasakaaluasendist. Näidisülesanne 3
Kui kehale mõjub mingi jõud, peab kindlasti eksisteerima selle jõu tekitajana ka mingi teine keha. Uurides jõu mõju millelegi, ei pane me tihti ,, teist osapoolt " tähele. Kui näiteks veame nöörist kelku või lööme palli, oleme ise selleks teiseks kehaks. Newtoni III seadus: Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1 = - F2 Need jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ega tasakaalusta teineteis. Kui ühte neist jõududest nimetada mõjuvaks jõuks, siis teine on vastumõjuv jõud. Niisugune jõudude jagamine on tinglik. See sõltub meist, kumba neist jõududest nimetame mõjuvaks, kumba vastumõjuvaks. Küsimused: 1. Ühesuguse massiga kehadele mõjuvad erinevad jõud. Kumma keha kiirendus on suurem ? 2. Kahe erineva massiga kehale mõjuvad ühesugused jõud. Kumma keha kiirendus on suurem ? 3
(5.20) Võimsuse sõltuvus kiirusest. Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud Fv , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v . dt dt Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) 6
tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata
(2) Isobaariline protsess Siin jääb konstantseks rõhk p, muutuvad aga temperatuur T ning ruumala V. Olekuvõrrandist (4) saame kahe viimase parameetri vahelise seose R V= T = K1 T , (32) p millest järeldub, et gaasi ruumala on võrdeline tema tempe-ratuuriga. Sellise tõsiasja kohta kehtib Gay-Lussac'i seadus. Protsessi kujutavad pV-teljestikus V-teljega paralleelsed sir-ged - isobaarid. Gaasi paisumisel tehtav töö A = p (V2 - V1 ) . (33) Moolsoojuse kaudu saab elementaartöö esitada kujul R d A= dQ . (34) Cp (3) Isohooriline protsess Siin jääb muutumatuks gaasi ruumala - V = const. Võttes taas aluseks olekuvõrrandi (4), saame seose muutuvate para-meetrite p ja T vahel: R p= T = K2 T , (35) V
F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm Fr raskusjõud 1N R2 G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm m keha mass 1kg 2 (R+h) R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel 1m Raskusjõu arvuamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest.
arvutamiseks juhul, kui kehade mõõtmed on nendevahelise kaugusega võrreldes väikesed. Kui gravitatsioonijõud mõjub maakera ja kivitüki vahel, siis ilmselt mõjub see ka poole maakera ja kivitüki vahel. Gravitatsioonikonstant: G = 6,6720 10-11 N m 2 kg -2 2 Vektor vedav, kandev. Arvulise väärtusega ja kindla suunaga suurus. 3 Gravitatsioon raskus. Raskustung, kogumaailmne masside tõmbumine, kõigile kehadele omane tung üksteist vastastikku külge tõmmata. Gravitatsiooniseaduse sõnastas 1689. aastal inglise teadlane I. Newton. 9 13. Kehade vaba langemine Kehade langemist õhutühjas ruumis (vaakumis) nimetatakse vabaks langemiseks. Ühtlaselt muutuva liikumise huvitavateks juhtudeks on keha vaba langemine ja vertikaalselt visatud keha liikumine
siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Kaal näitab jõudu, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = Akas/ Akogu . 100 %. Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega
säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- kehale mõjuvad isoleeritud süsteemis ainult konservatiivsed jõud, mehaaniline koguenergia muutumatu Miks ei muutu kiirus erinevate masside juures?- Raskuskiirendus kehtib kõikidele kehadele samamoodi. 2 mv Kineetilise energia valem- Ek = , m= mass ja v= kiirus 2 Potensiaalse energia valem- E p=mgh ; m= mass, g= raskuskiirendus(9,81); h= kõrgus (m) Autode kineetilise- ja potensiaalse energia arvutamine: Kaalud autod ära, mõõdad postide vahemaa, konstruktsiooni vahemaa(algusest kuni teise posti keskele) ja platvormide kõrgused. Lased
Kehakaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda rohkem aega kulub keha kiiruse muutmiseks sama jõu ja sama kiiruse muutumise korral. Massi ühik on kg, mõõdetakse kaalumisega. Liikuva keha peatamiseks peab sellele mõjuma mingi teine keha. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Valem: F=mg. Mõõteriist: dünamomeeter. Ühik: N. Kehale massiga 100g mõjub 1N suurune raskusjõud. Kehade vastastikmõjus avaldab üks keha teisele sama suurt jõudu kui teine esimesele e F1=F2. Kehale mõjuvat kogujõudu nim resultantjõuks. Keha püsib paigal kui talle mõjuv kogujõud on 0. Kehade vastastikuse tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks. Raskusjõuks nim gravitatsioonijõudu, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha, mis asub taevakeha pinna lähedal. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes
suurus, suund ja rakenduspunkt. Newtoni II: Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m Si-süsteem: Põhisuurused : Pikkus m, Mass kg, Aeg s, Voolutugevus A, temp. K, Ainehulk mol, valgustugevus cd Pilet 5.2 Kiirgus ja neeldumisspekter Spektrid jaotatakse tekke põhjuse järgi kiirgus-, ja neeldumisspektriks. Kiirgusspekter jaguneb pidev-, ja joonspektriks. Pidevspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele joonspekter aga on omane gaasidele. Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet. Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi
Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö
See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse tüüpiliselt kreeka tähega μ (müü). Universaalne valem Maa raskusjõuga kehadele seisu-, liuge- ja veerehõõrdejõu arvutamiseks on: , kus F on hõõrdejõud; μ on pindadele iseloomulik hõõrdetegur; m on keha mass, ja g on raskuskiirendus 7.Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine toimub sellel juhul kui liikumine kiireneb või aeglustub, kuid kiirendus ei muutu st. kiirus kasvab või kahaneb ühtlase kiirendusega (a = const) Lõppkiirus V=V0+at Teepikkus s=V0t(+-)
Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on 2 tüüpi: potentsiaalne (ep) Ep=mgh
• Matemaatiliselt saab inertsiseadust väljendada nii: • →F=0⇒→a=0 Kokkuvõte • Resultantjõud- Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. • Newtoni I seadus-Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kontrollküsimused • Vette vajuvale kivile mõjub raskusjõud 5 N ning üleslükkejõud 1,4 N. Kui suur ja mis suunas on suunatud resultantjõud? • Põldu kündev traktor liigub ühtlaselt ja seega liikumine ei muutu. Millised traktorile mõjuvad jõud üksteist kompenseerivad? • Miks on liikuvas bussis seisval inimesel raske säilitada oma asendit, kui buss äkki peatub? • Miks ei või õngeritva järsult tõmmata, kui kala on konksu otsa jäänud? • Kas Kuu tiirlemine ümber Maa on näide Newtoni I Newtoni teine seadus ehk
* Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida väiksem on kehade vaheline kaugus. * Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjubat Gravitatsioonijõudu (F). * F = mg; F gravitatsioonijõud (raskusjõud) [1N]; m keha mass [1kg]; g raskuskiirendus (g = 9,8N/kg) -) arvutis kasutada: g = 10N/kg -) Raskuskiiruse arvväärtus sõltub asukohast nt. Maa poolustel on g = 9,84N/kg, ekvaatoril g = 9,78 N/kg. * Raskusjõud on jõud, mis on rakendatud kehale ja mis on alati suunatud vertikaalselt alla. 1.5.3. Hõõrdejõud * Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. (Fn hõõrdejõud) [1N] * Hõõrdejõud on põhjustatud: 1) Kokkupuutest pindade krobelisuses (konarused); 2) Kokkupuutuvate kehade molekulide (aatomite) vahelistest jõududest. * Hõõrdejõudu liigitatakse: Seisu- ja liugehõõrdejõuks.
piirides. Enamiku igapäevaelus toimuvate liikumiste korral saab maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalseks. Hiljem näeme, et õhu ja vee suuremastaabiliste liikumiste korral avaldub Maa mitteinertsiaalsus selgesti. Füüsikalist suurust, mille väärtus mõõdab kehade poolt üksteisele avaldatavat mõju, nimetatakse jõuks. Jõud võib põhjustada keha kiirendust, kui kolmandate kehade poolt mõjuvad jõud seda ei takista. Sama jõud põhjustab erinevatel kehadel erinevaid kiirendusi, sõltuvalt nende kehade massist. Dünaamika teine põhiseadus e. Newtoni teine seadus väidab et jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: a = F . Tavaliselt kirjutatakse see seadus kujul: m m a =F . (2.10)
2. Selgita mõisteid INERTS-nähtus, kus kõik kehad püüavadoma liikumise kiirust säilitada MASS-inertsuse mõõt KEHA KAAL-jõud, millega keha mõjutab tuge või riputusvahendit raskusjõu tõttu IMPULSS-ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis INERTSUS-keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa külgetõmbejõud ELASTSUSJÕUD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, deformatsiooniga vastassuunaline RASKUSJÕUD-jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi DEFORMATSIOON-keha kuju muutumine HÕÕRDETEGUR-?????? REAKTIIVLIIKUMINE-liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiknev keha osa 3. Seadused NEWTONI 1
vastupidiselt, Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon massikeskmed põrkejoonel, sellel ei tule arvestada pöörlemise Nurkkiirus : pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne ja kehadel jagatis []=[rad]/[sek] mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Ideaalse soojusmasina töötsükkel:4-taktiline. I takti nim = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, sisseimemistaktiks
Teiste kehade poolt samaväärse mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi kilogrammides (kg). Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1). Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus on dünaamika põhiseadus
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib v
• Energia mõõtühikuks on džaul (1J). • Kehad ja mitmetest kehadest koosnevad süsteemid võivad energiat omada tänu nende liikumisele teiste kehade suhtes või vastastikmõjule teiste kehadega. Protsessid ja olekud • Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks: Ek=mv2/2. • Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh, kus m on mass, h on kõrgus ning g=9,8 N/kg=9,8 m/s2 on raskusjõud (kehade vaba langemise kiirendus). • Vastastikmõju olemasolu tähendab ühe keha paiknemist teise keha poolt tekitatud väljas, st potensiaalset energiat võib nimetada ka välja energiaks. Võimsus ja kasutegur • Võimsuseks (N või P) nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust: N=A/t. • Võimsuse mõõtühikusk on vatt (1W). • Üks vatt on võimsus juhul, kui üks džaul tööd tehakse ära ühes sekundis.
1. Mida nimetatakse mehaanikaks? - Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? -Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehhaaniline liikumine? - Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? - Mehaanika põhiülesanne on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? - Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taeavasf
F c =m ⃗a objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. =2( ⃗ c x c Inertsiaaljõud, kiirenevalt liikumine, Fi=-ma 9, Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. 1. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg). Toimub tõmme punktmasside vahel, Gravitatsioonikonstant G=6,67*10 -11. Vastasmõju on äärmiselt nõrk. 2. Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikkuse tõmbumisena, see mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teinetese poole. 3
Inertsust iseloomustab mass. Mida inertsem keha, seda rohkem läheb aega, et keha kiirust muuta teatud suuruse võrra. Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva (resultant)jõu ja pöördvõrdeline massiga. F a = m Jõud põhjendab kiirenduse. Newtoni III seadus - Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Need jõud mõjuvad erinevatele kehadele ja on sama olemusega. 7. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel, st keha kuju või ruumala muutumisel. tõmme, surve vääne, paine Tõmbel ja survel väikeste deformatsioonide korral kehtib vedrude või varraste jaoks Hooke'i seadus: F ex =-kx x =l -l 0 k jäikus Elastsusjõud on pikenemisega x vastassuunaline. Jäikus k näitab, kui suur elastsusjõud tekib ühikulise deformatsiooni korral
telje suhtes ning on nurkkiirus. · Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). Energiat , mille töö muutub mehhaaniliseks energiaks nimetakatakse konservatiivseks jõuks ning energiat mitte säilitavat jõudu (töö muutub tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) nimetatakse mittekonserrvatiivseks (näit. hõõrdejõud, takistusjõud). Mittekonservatiivse jõu poolt tehtav ,,töö" tähendab kaotsi läinud energiat. Kui soovime leida töö valemi abil energiamuutust (või energia jäävuse seaduse abil tööd), tuleb mittekonservatiivsete jõudude töö vaatlusest välja jätta. Kõige lihtsam on seda teha kasuteguri abil: Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. Et ajaühikus
võrdeline nende masside korrutisena ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G m1 m 2 F= r2 Gravitatsioonijõud kahe keha vaheline tõmbejõud. Gravitatsioonijõu konstant (G) on arvuliselt võrde jõuga, millega tõmbavad kaks teineteisest ühe N m G = 6,7 10 -11 meetri kaugusel olevat 1kg keha. kg 2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu üks vorme. Raskusjõud on jõud, millega maa või mõni teine taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. M m F = G Kui keha ei asu maapinnal, siis raskusjõud leitakse valemiga: ( R + h) 2 Keha kaal jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Tähis: P, ühik N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
