arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus. (Gogol) ,,Nikiforvitsi ja Kalasnikovi tüli". Paroodia Gogoli epigoonidele. Astub poleemikasse Gogoliga.
Eesti Maanteemuusem Eesti Maanteemuuseum asub kunagise TartuVõru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km, Põlvast 12 km ja Paidest u160km kaugusel. Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Seal saab jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat. Tallihoones keskendutakse Eesti läbi aegade kõige intensiivsemale teedeehituse ja
(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) 2 Samal ajal tekkis päevakorda ka alevi planeerimine. Loomulik tundus omavalitsuse soov saada enda valdustesse endised mõisnike maavaldused. Peale selle nõudis alevalitsus endale ka need 11 suvilat, mis olid Meeri mõisniku poolt Elva alguspäevadel ehitatud. Koheselt võeti ka käsile ajakohase koolimaja ehitamise küsimus. Otsustati ümber ehitada endine Uderna postijaama peahoone ja selleks haridusministeeriumilt 20000 krooni laenu paluda. Huvitavaks kujunes ka siinsete maanteede parandamise ja korrashoiu küsimus. Linnavolikogu ei tahtnud siinsete teede parandamist enda peale võtta. Kuna jaoskonnakohtunik määras teede korrashoiu Elva alevile, ei jäänud rahapuuduses töötaval volikogul muud üle, kui kaevata edasi Riigikohtusse. Lõpuks nõustuti siiski ise teede korras- pidamisega, kui selleks Maavalitsuselt laenu paluda.
900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha. · Pärslaste usk: Usuuuendaja ja preester ehk maag Zarathustra pani aluse uskumustele, mis pidasid
lütseumis Tsarskoe Selo's *oli loov aristokraat, ametisse ei astunud (kooli tõttu) *3 kuu jooksul karantiinis olles kirj ta oma elu parimad teosed ja lõpetas need *abiellus peajagu pikema Nataljaga, neil sündis 4 last *abikaasa ja tsaari vahel võis olla suhe, kord P-le seda vihjanud mees sai talt kutse duellile *P suri duellil, arvatakse et see oli tellitud mõrv *Proosas on kirj P jutustustekogu ,,Belkini jutustused" (sinna kuuluvad ,,Lask" ,,Tuisk" ,,Kirstutegija" ,,Postijaama ülem" ja ,,Preili-talutüdruk"- selle süzeele on Mussorgski kirj opereti). Jutustused ,,Peeter Suure moorlane", ,,Romaan kirjades", ,,Gorjuhhino küla ajalugu", ,,Roslavlev", ,,Dubrovski", ,,Padaemand", ,,Kindzali", ,,Egiptuse ööd" ja ,,Kapteni tütar". *Luule Värssromaan ,,Jevgeni Onegin", värssmuinasjutud (5), ,,Väikesed tragöödiad": ,,Boriss Godunov", ,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal", ,,Näkineid", ,,Stseene rüütliajastust".
Kõrtside lõpp: paneks kõrtside aja paika 1900 ametlikult Vene tsaaririik keelas viina müümise. Kõrtsid läksid pankrotti mida sa ikka müüd. Osa kõrtse tegeles veel õlle ja muu söögi-joogi joomisega aga lõpuks läksid ikkagi hingusele. Kõrtsid kaotasid oma tähtsuse. Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts kohalik kõrts, 2-5 versa tagant; maanteekõrts riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus) korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari punktiga: Rootsi ajal pandi alus korraldatud postiasjandusele, postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu 20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas vaatas sageli põllupealt vaatas just
Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused, mis puudutasid talupoegi loeti ette kirikus pärast jumalateenistust. 1550 1620 1695 1698 1710 Rahvaarv 280- 120-170 350-400 tuhat 300-330 120-170 300 tuhat tuhat tuhat tuhat Põhjustas Sõjad ja Loomulik iive oli Suur nälg Põhja sõda,
rahvus kultuur säilis tänapäevani ja avaldas mingit mõju setu kultuurile, rahvale, kes elab Kagu-Eestis. Eesti sidemed venekultuuriga tulenevad juba muinasajast. Nii keeleteadlased avaldasid, et vene keel mõjutas eesti keelt, näiteks: eesti keele sõna „raamat” (книга) pärineb vene keele grammatikast, eesti keele sõna „jaam“ (станция, вокзал)- pärineb vanastvene keele sõnast „ям,“ mis tähendab postijaama, kus reisijad vahetasid hobuseid jne. 2 Eestikultuur Eesti-Vene suhted ei olnud ühepoolsed, Eesti kultuuri tegelased samuti osalesid aktiivselt vene kultuuris. Paljud Eesti kunstnikud õppisid Peterburgis: sculptor Amandus Adamson (1855–1929, Pärnus asetseva luuletaja Lydia Koidula mälestus samba ja monumendi Merineitsi autor); maalikunstnik ja Peterburi Kunsti Akadeemia akadeemik Johan Keler
1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist hoburaudsõlg endiselt postijaama põllult ning üks 196 hõbemündist koosnev aardeleid. See 11. sajandil maha maetud ja peremeheta jäänud varandus leiti Rakvere linnast või selle lähedusest 1881. a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson). Ligi 4 m paksuse keskaegse kultuurkihi ja varisenud kiviprügi alt tulid lõpuks välja mõned esemed - üks terve ja teine katkine odaots, paar nooleotsa, katkine rinnanõel ja mõningad
1200 eKr- ründas vaenlane. Euroopast tulnud hõimud hävitasid riigi, hõimud sulandusid vallutajatega ühte. Pärsia riik sai suurriigiks 550 eKr pärast Mesopotaamia, Egiptuse ja India alade vallutamist. Kyros II. Pealinnad Persepolis ja Susa. Allutatud maades olid asevalitsejad e satraabid, kes võisid ameteid poegadele pärandada. Pärslased austasid alistatud rahvaste kombeid ja ei surunud oma usku peale. Suur Kuningatee- kuningate sidepidamine, 111 postijaama. Usk usuuuendaja- Zarathustra valitseb jumal e Tark Isand. Maailmas käib võitlus hea ja kurja vahel. Ohverdamine keelatud, püha tuli . Preestrid e. maagid. Foiniikia. Vahemere idarannik. 3000 eKr Kaubalinn. Head meresõitjad oletatavasti sõitsid nemad esimestena ümber Aafrika Kolooniate rajajad - kuulsaim P-Aafrikas asuv Kartaago (814eKr). Hiljem said tugipunktidest ka omaette riigid. Tähestiku loojad - eeskuju võeti Egiptusest ja Mesopotaamiast, ainult 22 kaash
kõrtsmikust kirikulauluga analoogset pealkirja. Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis. Arhiiviandmeil oligi «Ambroosiuse laul» oma algse viisiga tuntud peamiselt oma sünnikoha Torma ümbruses. Üleskirjutused sama viisi ja refrääniga mujalt on erandlikud. Laul levinud ka omal ajal rahva seas väga kiiresti. Olnud nii, et juba mõni päev pärast kolmekuningapäeva võetud Tartu sõitev Ambrosiuste abielupaar Kobratu kõrtsis sellesama lauluga vastu. Nii nagu paljude teistegi populaarsete laulude puhul, on ka selle loojaks ja peategelase
Enamus koolimajdest olid ühekorruselised, suure klassiruumiga, kus peeti ka pidusid ja palvetunde. Maja teises otsas oli juhataja korter ja köök ning sahver, mida kasutasid klassiruumis ööbivad õpilased. Olukorda hakati lahendama paigutades koole ümber mõisadesse. Mõisades oli küll palju ruume, kuid seal pidi ümberehitusi tegema. Haljala algkool 1920. aastatel. Lisaks mõisadele paigutati koole veel talumajadesse, ühiselamusse, postijaama jm. Keskküte oli vaid üksikutes koolimajades, maakoolides oli ahjuküte. Tingimused klassiruumides olid enamasti halvad. Seal oli vähe õhku, valgust ning ruumid olid õpilasi täis topitud. Klassis levisid 3 parasiidid, nakkused ja tuberkuloos. Ei olnud ebaharilik, et koolis pesti põrandaid ainult neli korda aastas. Veevärk oli üksikutes koolides ja kaevud olid lahtised. Paljudes koolides
äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased, kultuuritegelased nagu näiteks Narvas sündinud kuulus vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksei Sahmatov (18641920) või kunstnik Vladimir Gau (18161895). Eestis on töötanud sellised vene suurkujud nagu
maapäevade otsused, mis sel viisil omandasid seadusjõu. Patentidega edastati kubermanguvõimude korraldusi ning avaldati mitmesuguseid teateid ja kuulutusi. Enamasti need puudutasid pagenud talupoegade ja väejooksikute otsimist või siis kaduma läinud hobune. Aastas avaldati nii Riias kui Tallinnas 60-70 erinevat patenti, mis trükiti, et jätkuks laiali saatmiseks vähemalt üks igasse kihelkonda. Patendid viidi lähimasse postijaama, kuhu need jäid seniks, kuni mööduv mõisnik pastor või mõni teine isik nad kaasa võttis ja edasi toimetas. Kindralkuberner George Browne kehtestas, et iga kihelkonna esindaja pidi kaks korda nädalas tooma posti kohale. Postkontoreid pidasid ülal linnad. Postiveo tariifid ja reisijate sõiduhinnad olid riiklikult kindlaks määratud ning rüütelkondadel polnud õigust neid suurendada. Iga rakendatud hobuse kohta tuli maksta 12 kopikat kümneverstase sõidu eest, kuid 1732.
Louis XVI andis järele abikaasa pealekäimisele ja nõustus põgenema16. 20. juunil 1791 lahkus tavariietes kuninglik perekond pimeduse varjus Tuileries' lossist. Suur ja kohmakas kaarik liikus aeglaselt, mitmes kokkulepitud kohas, kus tuli vahetada hobuseid ei jõutud põgenejaid ära oodata, hingeldav kuningas pistis tihti pea sõiduki aknast välja, mille tagajärjeks oligi see, et enne Varennes'i [va´renn] jõudmist (aga see on juba päris piiri lähedal) tundis postijaama ülem17 kuninga ära. Lihtrahva, kuid ka paljude parlamendisaadikute pahameel oli haripunktis. Seda ei jätnud kasutamata Marat' ajaleht Rahva Sõber, kuid ka need, kes siiani olid kuninga vetoõiguse vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama
samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. Estofiilid mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas 9 Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks
põhjalikud remondi- ja ümberehitustööd. Hoones on toimunud ka juurdeehitustööd, mille käigus pikendati hoonet ja lisati mõlemale küljele juurdeehitised wc-de ja rendipindade tarbeks.20 Hoone arhitekt Reinhold L.E. Guelke on maja kohta öelnud: ,,Maja asukoht on suurepärane. Ta asus kõrgendikul, peafassaadiga ida poole, madalamas asuva Emajõe oru suunas, sadakond meetrit Riia maanteest ning postijaama väljakust, nii ei jäänud koht liiklusraamistikust eemale. Hoone oli püstitatud klassikalises stiilipuhtuses, kusjuures esileulatuva keskosa ees ülemisel korral, otse peasissekäigu kohal moodustus väike rõdu, mis toetus kahele sambale. Kahel pool portaali, trepi külgedel, seisid kõrgetele postidele asetatud laternad, mõjudes koos väljakuist piiratud ettesõiduteega imposantselt. Maja taga asus nägus
Louis XVI andis järele abikaasa pealekäimisele ja nõustus põgenema16. 20. juunil 1791 lahkus tavariietes kuninglik perekond pimeduse varjus Tuileries’ lossist. Suur ja kohmakas kaarik liikus aeglaselt, mitmes kokkulepitud kohas, kus tuli vahetada hobuseid ei jõutud põgenejaid ära oodata, hingeldav kuningas pistis tihti pea sõiduki aknast välja, mille tagajärjeks oligi see, et enne Varennes’i [va´renn] jõudmist (aga see on juba päris piiri lähedal) tundis postijaama ülem17 kuninga ära. Lihtrahva, kuid ka paljude parlamendisaadikute pahameel oli haripunktis. Seda ei jätnud kasutamata Marat’ ajaleht Rahva Sõber, kuid ka need, kes siiani olid kuninga vetoõiguse vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama
Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 20. Rosenplänteri "Beiträge ..." tähtsus eesti kultuuriloos Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782- 1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi
Puskin parodeerib ka seda. Paroodia aga ei ole alati mahategemine. Kirjanduses on väga võimas joon see on mäng. Kunst ei ole õpetus ega elu mudel, vaid mäng. Seepärast saab ühte situatsiooni pöörata mitmeti. Seda on vaja, kuna kirjandus muutub väga kiiresti stereotüüpseks. Siis on vaja seda ümber pöörata. Lugeja vastuvõtmine on ka väga stereotüüpne. Meil on juba lugedes eelarvamused olemas me juba ootame, kuidas üks või teine süzee võiksid lõppeda. ,,Postijaama-ülem" eelarvamused postijaama-ülematest ja naisi minema viivatest ohvitseridest lükatakse ümber. Lõpus tuleb Dunjal patukahetsuse-hetk, mil ta mõistab, et ta tegi midagi halvasti. Need näiliselt lihtsad lood on tegelikult väga keerulised. Süzee pole tähtis, oluline on hoopis see, kuidas nende süzeede ümbermängimine on vastuolus eelneva kirjadustraditsiooniga. ,,Kapteni tütar" ajalooline romaan/jutt; Scotti ja Dostojevskiga ei anna seda pikkuselt võrreldagi
usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni lugusid läks rahvajuttudena käibele. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. Esimese eestikeelse teadusliku väljaande rajaja Johann Heinrch Rosenplänter (1782-1846) oli sündinud Lätimaal Valmieras postijaama-pidaja pojana. Omandas Tartu Ülikoolis(1803-1806) pastorikutse, mis ametis ta oli aastail 1808-1809 Toris ja pärast seda elu lõpuni Pärnu eesti koguduses, ilmutades siin hinnatavat aktiivsust koolielu korraldamisel. Ühtlasi avaldas Rosenplänter mõned kooliõppevahendid jm. brosüürid. Need jäävad aga varju tema algul kaks korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der
Hiljem levib kihelkonnakool laiemalt juba. Ilmselt hakkas von Roth esimesena panema oma talupoegadele perekonnanimesid u 1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist. Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor. See mees oli oluline koolimees (andekamatele talupoegadele andis oma kodus haridust), tänut emale Pärnu raad asutas Eesti koolmeistrite kooli (teine õppeasutus forseliuse semnari järel kus anti eestikeelset koolmeistiöpetust), ka on ta välja andnud mitmeid kooliõpikuid. Kõige rohkem tuntakse teda aga seoses eesti keelega tehtud tegudega
Ehitamine toimus 3. sajandist eKr 17. sajandi alguseni (2000 aastat). Lõpptulemuseks oli umbes 3500 km pikkune müür. See on tänapäeval ainus inimkätega loodud rajatis, mis on näha ka Kuule. SUUR KUNINGATEE – suure Pärsia riigi eri osade vahel ühenduse pidamiseks, korraldasid kuningad maanteede ehitamist. Tähtsaim neist oli Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia läänerannikult Susa linnani teisel pool Mesopotaamiat. Kuningatee ääres paiknes kindlate vahemaade tagant 111 postijaama, kus kuninga käskjalad said väsinud hobused puhanute vastu vahetada. Nii kulus sõnumi viimiseks riigi ühest otsast teise vaid mõni päev. Kuningas oli kursis kõigega, mis tema hiiglaslikus riigis toimus. SUUR SIIDITEE – kaubatee muistse Hiina ja Lähis-Ida vahel. Selle kaudu veeti Hiina kaupu Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemere maadesse. Hiina kaupadest hinnatai läänepoolsetes maades kõige enam siidriiet ja seetõttu hakatigi kaubateed nimetama Suureks Siiditeeks.
See aga ei takistanud sugugi uurimiskäigul oma tavalist rada minemast. Tolleaegne kohus ei hoolinud suurt kaelakohtu asjaajamise selgusest ega täpsusest. Tal oli sellest küllalt, kui süüalune saadi üles puua. Kohtunikel jätkus süütõendusi Esmeralda vastu. Nad arvasid, et Phoebus on surnud, ja sellega oli kõik öeldud. Phoebus omalt poolt ei putkanud kuigi kaugele. Ta läks lihtsalt tagasi oma väerühma juurde Queue-en-Brie garnisoni Ile-de-France'i maakonnas, mõni postijaama-vahe Pariisist. Lõppude lõpuks ei teinud talle suuremat lõbu isiklikult kohtusse ilmuda. Ta aimas, et seal tuleks tal naeruväärt osa mängida. Pealegi ei teadnud ta isegi hästi, mida kogu sellest loost arvata. Nagu uljas soldat kunagi, polnud ta usklik, küll aga ebausklik. Kogu selle loo üle järele mõeldes paistis talle kahtlasena kõigepealt kits, siis imelik kohtumine Esmeraldaga, samuti imelik viis, kuidas see tüdruk talle oma armastusest mõista andis, ja ka see, et tüdruk
õnnetus 647 pandi varaste arvele, kes olid tõlla metsas peatanud. Mees oli jäänud külla, naine oli vahetanud hobuseid ja jätkanud teekonda. Planchet asus otsima tõlda juhtinud postipoissi, kelle ta ka leidis. Too oli viinud daami Fromelles'ini. Fromelles'ist oli viimane edasr läinud ArmentieresM. Planchet oli kasutanud otseteed ja jõudis hommikul kell seitse Armentieres'i. Seal oli ainult üks võõrastemaja, nimelt postijaama juures. Planchet esitas ennast töötu teenrina, kes otsib kohta. Ta ei olnud vestelnud veel kümmet minutitki võõrastemaja rahvaga, kui ta juba teadis, et õhtul kell üksteist oli kohale jõudnud keegi üksik naine, võtnud toa, kutsunud võõrastemajapidaja ja öelnud sellele, et ta tahab mond aega siinses ümbruses elada. Planchet'1 ei olnud vaja rohkem teada. Ta jooksis kohtumispaika, leidis kolm teenrit
annaabi.ee 
