Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism
usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane 3)ei sest vlismaal elades kaotavad nad selle iguse 4)jah ta on kogu elu seal elanud
RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES Lauakombed Söömine on osale meist palju tähtsam kui teistele. Sageli öeldakse: ● Ameeriklased söövad selleks, et elada ● Prantslased elavad selleks, et süüa - Paljud ameeriklased söövad lõunaks oma kontoris hamburgeri koos kokakoolaga - Inglased lepivad võileiva või pubieinega - Skandinaavlased veedavad asutuse sööklas täpselt 30 minutit - Pranslastele on lõunane söömine väga tähtis ja lõuna võib kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. ROOTSLASED: Kui oled laua...
· Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Portugalis on esinenud ka väiksemaid maavärinaid, nt Lissaboni maavärin 1755 aastal. Pico vulkaan. Rahvastik: Portugal on kõige ühtlasema rahvastikuga maid. Peaaegu kõik inimesed seal on üht päritolu, räägivad sama keelt ning kuuluvad katoliku usku. Portugaallased- hispaanlastele lähedane romaani rahvas- on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Umbes 70% portugaallastest elab maal. Vanuse struktuur: 0-14 aastaseid: 17% 15-64 aastaseid: 68% 65 ja vanemad: 15% Kasutatud kirjandus: http://www.ed-u.com/climate-of-countries.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Portugal http://www.visitportugal.com/Cultures/en-US/default.html Õppeatlas 1. Koolibri Axis, Geograafia Entsüklopeedia
oli samuti kulukas. Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga, siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu. Eelduseid oli suurteks maadeavastusteks samuti mitu: kasutusele võeti uus laevatüüp ehk karavell, mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid saari Atlandi ja Vaikses Ookeanis. Euroopas oli palju julgeid meremehi, kes julgesid ookeanil purjetada ja suurel hulgal rüütleid, kes olid peale rekonkista lõppu töötuks jäänud ning keda sai kasutada uute avastatud maade vallutamiseks. Suurte maadeavastuste tähtsaimaks tulemuseks oligi ka maadeavastajate esialgse eesmärk Euroopasse vajus palju väärismetalli
1 71 68. Suurimad linnad on tekkinud enamasti merede äärde, kuna seal käib rohkelt turiste,on sadamad ja kaubateed ning rohkem elatusalasid. Pealinn on Mumbai. Mumbai (marathi ja hindi (Muba); varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Mahrhra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna Mumbadevi kohalikust nimest Mumba ja sõnast Aai, mis tähendab marathi keeles "ema". 16. sajandil andsid portugaallased alale nime Bom Bahia, mis tähendab "hea laht". Hiljem 69. 70. see lühenes Bomaímiks, ja pärast Briti Impeeriumi kätte minekut omandas inglispärase kuju Bombay. Linna ametlikuks nimeks sai 1995. aastast Mumbai, kuid endist nime (Bombay) kasutatakse lääneriikides tänini, samuti kasutavad seda endiselt paljud linna elanikud ja ka ametiasutused.Mumbai on India tähtsaim finantskeskus, seal asub India suurim väärtpaberibörs
* Sui dünastia 589-618. Hiina taasühendamine. * Tangi dünastia 618-907. Kultuuri õitseng, trükikunst, eksamid, kaubandus laieneb India ookeanile. * Songi dünastia 960-1279. Neokonfutsianism, manufaktuuri-tööstuse algmed, kompass, paberraha, põhjapoolsete rändhõimude rünnakud. * Yuani dünastia 1271-1368. Mongolid vallutavad Hiina, impeerium Vaiksest ookeanist Euroopani, esimesed lääne reisimehed. * Mingi dünastia 1369-1644. Merereisid Indiasse, Aafrikasse, portugaallased kinnitavad kanna Macaos, jesuiidid. * Qingi dünastia 1644-1912. Mandzud vallutavad Hiina, majanduslik nõrgenemine, Hiina muutub Euroopa riikide poolkolooniaks. * Hiina Vabariik 1912-1949. Sõda ja kodusõda. * Hiina Rahvavabariik 1949- Uus Hiina. http://hexagon.park.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html
ekspeditsiooniks nõusoleku. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared ja Haiti. Tagasi Hispaanias, sai ta suurte auvalduste osaliseks. Varsti suundus ta teisele ekspeditsioonile, mille käigus avastas Väikesed Antillid, Jamaica ning Puero Rico. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse. Et Aga ka neljandalt avastusreisilt palju kulda kaasa ei toodud, valmistasid need retked kokkuvõttes Hispaania valitsusele pettumuse 8.Maadeavastusretked Portugalist? portugaallased avastasid esmalt Aafrikat ootusega kulda leida 1415 vallutasid nad Põhja-Aafrika rannikul tugipunkti, mis aitas neil kaitsta Portugali . Suuri ekspeditsioone toetas kuninga vend Henrique ning 30 aastga jõuti välja Aafrika läänetippu ja Guinea lahte. Võeti eesmärk leida otsetee Indiasse 1486-1487 jõudis Bartalomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja leidis otsetee. 15 saj. I pooleks olid nad avastanud mitmeid Atlandi ookeani saari. 1497 sõitis Vesco da
lk.15 13.juunil ,,Nadezdalt" märgati mägesid Kamtsatka kallastel.Meremehed rõõmustasid: siin oli vene territoorium, siin kõneldi vene keelt.Petropavlovskis elas umbes 160 inimest, nendest ainult 25 olid naised.Kaks nädalat lossiti maha Vene-Ameerika kompanii poolt saadetud kaupu. 30.augustil 1804.a. lahkus ,,Nadezda" Petropavlovskist ja võttis suuna Jaapani kallaste poole. JAAPAN 28.septembril nägid rändurid lõpuks Kysy saart, kus asus Nagasaki sadam. Peab märkima, et portugaallased, hispaanlased, hollandlased tahtsid juba ammu muuta Jaapan neilekuuluvaks. Siis jaapanlased otsustasid keelata välismaalaste sisenemise oma riiki.1638.a jaapani valisus keelas välismaistel laevadel Jaapani kallastele lähenemise.Kuid jaapanlased tahtsid omada euroopa pärtolu kaupa ja seetõttu otsustati lubada hollandlastel siseneda ainult ühte Jaapani sadamasse Nagasakisse. Oma merekaarte hollandlased teistele ei näidanud, kuna nad ei soovinud konkurente teistest maadest
1) Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd kõige tähtsamad olid Itaalia linnad (Veneetsia, Genua, Pisa) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti. Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta. Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi teid Indiasse kas ümber Aafrika või sõites läände (portugaallased). Itaalia linnad käisid majanduslikult alla ning Euroopa varustajaks Aasia kaupadega sai Portugal. 2) Lääne_Euroopast Venemaale mööda Põhja- ja Läänemerd kujunes välja hansakaubandus. Hansa tähendab vanas saksa keeles ,,seltsi" või ,,kampa". Kampa liitumise esialgne mõte oli kaitsta end röövlite eest. Kampasid oli mitmeid, kuid tähtsamaid kujunes Hansa (13.sajandi lõpus). Hansa keskuseks oli Lübeck, kõigil
kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutused on täiesti võrreldavad
astrolaab (vahend tähtede vaatlemiseks ning nende vahekauduste määramiseks). Kartograafia areng, kunstnikud joonisatasid kaardid, kus oli käidud. Püssirohu kasutusele võtt võimaldas hõlpsamalt alistada vaenlasi. Hispaania ja Portugal hakkasid konkureerima meresõidus, kes leiab meretee Idamaadesse, mille olid enda kätte haaranud Konstantinoopoli langemisega araablased. Hispaanlased leidsid meretee üle Atlandi ookeani ja avastasid Ameerika. Portugaallased avastasid meretee Indiasse ümber Aafrika. 1487-88 purjetas Portugali meresõitja Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mille nimeks sai Hea Lootuse neem. Tee India ookenanini oli avatud. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja da Gama, ta jätkas teekond Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 1498.a India edelarabbikule. Uus meretee oli avastatud. Hispaania kuningakoda asus toetama Kolumbuse ideed ürtada
· Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed o dialoogilembesed o Ajavad mitut asja samal ajal o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne
· Lühiajalisele kasumile orienteeritus (Short-term orientation) · Lineaaraktiivsed kultuurid o Andmelembesed o Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: o sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed o dialoogilembesed o Ajavad mitut asja samal ajal o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik
maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. ( Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Sõltuvalt elatusaladest, ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda, nagu näiteks Põhja- Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ja mitmekesine
- Pikaajalisusele orienteeritus - Lühiajalisele kasumile orienteeritus · Lineaaraktiivsed kultuurid - Andmelembesed - Tsükliline aeg ja planeeritud ajakasutus: - sakslased, svetslased, skandinaavlased, ameeriklased, inglased · Multiaktiivsed - Dialoogilembesed - Ajavad mitut asja samal ajal - Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed - Kuulavad kultuurid - Aeg on kulgemises - Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome Lineaar-aktiivne Multiaktiivne Reaktiivne introvertne ekstravertne introvertne
Selle teaduse algseks eesmärgiks oli teha kulda muudest materjalides, kuigi tavaliselt õnnestus tekitada elavhõbedat. Püüti ka luua tarkade kivi, mis raviks kõik haigused ning võimaldaks inimesel elada igavesti. Alguse sai ka füüsika, mis on alati olnud suhteliselt lähedaselt seotud keemiaga. (Kalamees, 2010 : 46-47; Wikipeedia: "alkeemia".05.10.2018) Arendati ka väga kõvasti geograafiat. Üheks kõige tähtsamaks leiutiseks selles vallas oli kompass. Alguse panid sellele portugaallased. Sellel perioodil kaardistati väga palju maad ja rändamine muutus palju lihtsamaks tänu kaartidele. Võeti kasutusele uued laevad ja teist tüüpi purjed, mis võimaldasid palju lihtsamalt teha pikki reise üle ookeanide. Ehk siis leiutati ladina puri ja karavell, mis oli esimene ookeanilaev. Kõik need uuendused võimaldasid laialdasi maailmaavastusi, mille hulka jääb ka Ameerika avastamine. (Kalamees, 2010 : 46-47) Samuti tehti uuendusi kirjandusega seotud aladel
Lucknow..............................................1 592 000 Pune.....................................................1 560 000 Jaipur...................................................1 455 000 7.1. Mumbai Mumbai (varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias. Ta on Maharashtra osariigi pealinn. Mumbai on eponüüm. Nimi on etümoloogiliselt tuletatud hindu jumalanna Mumbadevi kohalikust nimest Mumba ja sõnast Aai, mis tähendab marathi keeles "ema". 16. sajandil andsid portugaallased alale nime Bom Bahia, mis tähendab "hea laht". Hiljem see lühenes Bomaímiks, ja pärast Briti Impeeriumi kätte minekut omandas inglispärase kuju Bombay. Linna ametlikuks nimeks sai 1995. aastast Mumbai, kuid endist nime (Bombay) kasutatakse lääneriikides tänini, samuti kasutavad seda endiselt paljud linna elanikud ja ka ametiasutused. 7.2. Chennai Chennai on linn Indias Bengali lahe ääres, Tamil Nadu osariigi pealinn. Chennais on
Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse. Ameerika põlisrahvas on indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel kuid see ei tähendanud kaugeltki seda et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahva kunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika
-) Strateegiline huvi taheti saada enda kätte mingid kindlad piirkonnad, et laiendada kontrolli teiste piirkondade üle. -) Kultuurilise ja religioosse missioni eesmärgil taheti oma lääne kultuuri ja oma kristliku usku laiendada (usuti, et teised rahvad on alamad ning neid tuleb meie kultuuri ning religiooniga harida) * Impeeriumide rajamine toimus lainetena: -) 16. sajand toimus esimene laine, millest võtsid osa britid, prantslased, hollandlased, hispaanlased ja portugaallased. Laiendati oma valdusi Ameerikasse, Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Oma impeeriumi laiendamisega tegelesid ka türklased, kes laiendasid seda Lähis- Idas ja Balkani poolsaarel. Lisaks tegid seda ka venelased, kes lainedasid enda valdusi Siberi alade arvelt. -) 18. sajand toimus teine laine, kus on eeskätt tegemist brittide vallutamisega Indias ning ka ühendusteed, mis viisid Euroopast Indiasse. Nt. Gibraltar, Malta, Suessi kanal, Lõuna Aafrika (tõrjuti välja buurid ehk afrikaanid). -) 19
Nad võivad leida ajutise või püsiva elukoha kas samas riigis või on sunnitud lahkuma oma kodumaalt. (Suurküüditamised Eestis 1941. aastal 14. juuli 10 000 inimest viidi Siberisse 1949. aastal 25. märts 20 000 inimest viidi Siberisse.) · VABATAHTLIK-SUNNIVIISILINE RÄNNE põgenetakse sõja eest. Peamised rändevoolud läbi aegade: 1) Hispaanlased ja portugaallased Ladina-Ameerika 2) Inglased, iirlased Põhja-Ameerika 3) Orjakaubandus aafriklased Ameerikasse 4) Eurooplaste massiline väljaränne USA, Kanada, Austraalia 5) Hiinlased Kagu-Aasia, Põhja-Ameerika 6) Alates 1960. aastatest rände sihtmaad muutusid. Suur hulk inimesi läks Euroopa vaesematest piirkondadest rikkamatesse: Iirimaalt Suurbritanniasse, Portugalist
· Uskus oma elu lõpuni, et avastatud piirkond on India · Sõbralik vastuvõtt pärismaalaste poolt, kelle katoliseerimine on Hispaania oluline prioriteet · 1493 viis Hispaaniasse saagina kulda, ,,metslasi", tubakat, ananasse, kalkuneid ja tsillipipart. Ameerika maadeavastajad: Amerigi Vespucci (hisp.teenist) · Olulised motiivid: meretee leidmine Indiasse ja otsiti kulda ja hõbedat · Esimesed maadeavastajad (itaalia päritoluga) hispaanlased, inglased, portugaallased, prantslased ja hollandlased · Amerigo Vespucci reisib mööda Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikut (1497-1502): annab nime uuele mandrile (lad. Americus) 1507 Ameerika teised avastajad: · 1497-98 I ,,inglane" John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna
sest nad muretsevad ainult oma valduste suurendamise pärast, mitte aga riigi terviklikkuse pärast. Suured maadeavastused Aastasadu oli toodud Euroopasse idamaiseid tooteid. Indiast Euroopasse liikunud kaup käis läbi ka araablaste käest, kes tõstsid hinda. Euroopasse jõudes olid idamaade kaubad nii kallid, et neid said lubada endale vaid rikkamad inimesed. Kauplemine idamaadega oli tulus, kui oleks olnud veel tulusam, kui oleks saanud kaubelda otse indialastega. Esmalt asusid portugaallased ja hispaanlased otsima mereteed Indiasse. XV sajandi esimesel poolel valitses Portugalis prints Henrique meresõitja, kes organiseeris merereise piki Aafrika rannikut. 1488. aastal jõuti Aafrika lõunatippu ja see ristiti hea lootuse neemeks. Aasta pärast purjetas meremees Vasco de Gama mööda Aafrika rannikut läbi India ookeani Indiasse. Keskajal teati, et Maa on ümmargune ja nii arvas ka Itaaliast pärit meremees
kontaktides islami maadega. Kui Kaana valitsejad olid veel kohalikud usku siis juba 11 saj elas seal palju aaraabia kaupmehi, kes rajasid sinna ka templeid. Seega ka Kaana valitsejad olid peagi islamiusku. Kaanas tuntuim linn Timbuktu. Joruba, tänapäeva Nigeeria alal, kujunesid u 1000 välja linnriigid, mis jäid savanni ja vihmametsa piirile. Olid kontaktis küll põhjaga, kuid olid materjaalseslt kultuurilt erinevad ja jäid aafrikalikuks, ilma islami usuta. Püsis kuni 16 saj kuni tulid portugaallased. Välismõjud olid, kuid originaalne alge tugev ja seetõttu peetakse originaalseks e primaarseks kultuuriks. Ameerika. Kaks erinevust- karjakasvatus edenes vaevaliselt, veoloomi seal ei tuntud ja seega künnipõllunudus puudus. Kõplapõllundus. Teine erinevus see, et metalli kasutus vähetähtis, ainult lux esemete jaoks. Metallurgia arenenud, kuid mitte tööriistade ja relvade osas. Seega võiks nad kiviaega lugeda, kuna tööriistad kivist
Vanad kultuurid hävitati. Vallandus julmus gongistedoride seas, ei alltutud enam Euroopast tulnud käskudele. Paavstid käisid ka seal ja mõistsid hukka orjastamist ja põliselanike kiusamist ja mõrvamist. Põliselanikud peaaegu kadusid. Itaalia jäi maailmavallutustest eemale. Tõusid esile vaid Hisppania ja Portugal, hiljem ka Inglismaa. Kui itaallased pidid leidma teemat oma eepostele, siis teiste ajaloosündmused jõudsid teosestesse (hisp, portg). Portugaallased olid tegusamad Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas. Luis Vaz de Camoes (1524(25) 1580), aablisoost, sai hariduse ühes vanimas Euroopa ülikoolis Coimbras. Sattus kahte suurde pahandusse oma elu jooksul. Põgenes Põhja-Aafrikasse, kus lahingus kaotas ühe oma silma. Teine konflikt, oli
annaabi.ee 
