aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii sõlmitigi aastal 1582 Jam Zapolskis poolakatega rahu ja aastal 1583 Pljussas rootslastega. Viimane sündmus tähistabki sõja lõppu. Nii saigi selgeks, et põhjus, miks venelased seda sõda alustasid jäi neil saavutamata. Peale Liivi sõda jagunes Eesimaa ja Liivimaa Rooti (Suurem osa tänapäeva Eestist) ja Poola-Rootsi Vahel (Lõuna-Eesti ja ülejäänud Liivimaa).
Magnus hakkas juba uut isandat otsima ning Ivan IV laskis ta vangistada ja likvideeris Liivimaa kuningriigi. 1579.a sai Poola kuningaks Stefan Batory ning sõjategevus puhkes uue hooga. Poolakad ründasid Venemaad Lõuna-Eestis, rootslased Põhja-Eestis. Peagi olid venelased siinsetel aladel purustatud ja sõjategevus kandus Venemaale. Ivan IV püüdis rahu sõlmimisega päästa põliseid vene alasid, loobudes pretendeerimast Liivimaale. 1582.a sõlmiti Jam Zapolskis vaherahu poolakatega, 1583.a Pljussas rootslastega. Nende lepingute tulemusena jäi Eesti ala jagatuks Rootsi, Poola ja Taani vahel.
a. 1700-1710 oli Eesti üks sõja lahingutandreid. Sõda ja sellega seotud katk hävitas 2/3 rahvastikust. Põhjasõjaga algas Eestis Vene võimu aeg. 3.Uusikaupunki rahu, sõja tagajärjed. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10.sept. 1721 Soomes. See lõpetas Põhjasõja.1721.a. Eesti-, Liivi ja Ingerimaa liideti Venemaaga. 4.Isikud Johann Reinhold Patkul Liivimaa mõisnik, kes läks Rootsi võimuga tülli ning põgenes välismaale ja tegi seal koostööd poolakatega, õhutades neid sõtta astuma. Karl XII Rootsi kuningas, oli sõjale pühendunud August II Tugev Poola kuningas Peeter I Vene tsaar. Ehitas Peterburi linna, võitis Põha sõja. RAHVASTIK. VALITSEMINE 1.Mis põhjustas suuri eestlaste rahvaarvu langusi? 1550 oli 250 000 300 000 elanikku,1620.a-ks Liivi sõja ja katkude tõttu oli rahvastik vähenenud 120 000- 140 000 elanikule, kuna tuli rahuaeg, oli iive sel ajal positiivne. Peagi tuli suur näljahäda ning 1695.a
Liivi sõda 1558-1583 a. Algas sellega, kui Venemaa hakkas rääkima Tartu maksust mida sakslased kunagi olid venelastele maksnud aga polnud seda enam 50 aastat teinud. Sõja esimene pool 1558-1560 a Vene-Liivi sõda. Venemaa rüüsteretk Tartu piiskopkonda, 18 juuli langes tartu piiskopkond.1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile.1560 Liiviordu viimane välilahing kus ordu sai lüüa. Sõja teine pool -1563-1583 a. Rootsi pidas lahingut poolakatega kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203 Riiklik korraldus Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna-
Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk; Sileesia, Breslau -poolapäraselt Wroclaw, Stettin - poolapäraselt Szczecin ja Ida-Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse Köningsbergiga liideti NSV Liiduga Kaliningradi oblastina. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti
Poola- Rootsi sõda sõjaväekohustus; (1696- välismigratsioon; 1697); sisemigratsioon Igasugused haigused Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine. Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus)
Mittevahelesegamise poliitika- arvasid, et Saksamaale vastu tulles hoitakse ära sõda. · Kaardilt kadus Austria. 1938.aasta sügisel hakati nõudma Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Argumendiks: sealseid sakslaseid kiusati taga Sudeedisakslased- sakslased, kes elasid Tsehhoslovakkias. · 29.september toimus Müncheni konverents; seal osalesid: Saksamaa, Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa. Nad otsustasid, et Sudeedimaa tuleb üleanda Saksamaale. Poolakatega asustatud alad hõivas Poola, ungarlastega asustatud alad hõivad Ungari. · aasta märtsis Tsehhoslovakkia likvideeriti. · läänepoolne osa (tsehhid) liideti Saksamaaga · idapoolne osa (slovakkid) vasallriik 23. 1939.aasta sündmused Euroopas( Poola, MRP) 1939.aasta kevad Saksamaa esitas nõudmised Poolale. Poola koridor. Lääneriigid Poolat loovutada ei kavatse, nad sekkuvad. Inglismaa ja Prantsusmaa hakkavad otsima liitlast, tahetakse NSVL.
Mõisakoormisele seati kindlad piirid. Talupojad said mõisniku kohtusse kaevata. TEEMA NR. 3 -- 17. saj. algul oli Venemaad tabanud katastroof, lisaks näljahädale oli Venemaal suur pakane isegi Must meri oli jääs. Tsaar Ivan Julm suri ning võimu haaras uus tsaar. Uut tsaari kahlustati Ivan Julma poja Dimitri tapmises. -- Moskvasse tungisid sisse poolakad ja rootslased. Tänu Ivan Sussaninile saada poolakad Venemaalt välja ta meelitas nad sohu kus nad vajusid mülkasse ning ta koos poolakatega suri. -- Tsaar Aleksei ajal oli tsaari võim nii suur et ta julges tegema hakkata muutusi ka kirikus. Ta nõudis et risti tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel piirdut vööni kummarduseni, muudeti ka kiriku teenistuse korda. Mõned kes kartsid kaotada igavest elu jäid vana usu juurde, neid hakkati nim. vanausulisteks. Need kes vanausulisteks jäid hakkati peksma ja isegi tuleriidal põletama. Mõned põgenesid põhjamaadele
rahutuste käigus tapeti VD.Uueks tsaariks kuulutati, ilma mingisuguste valimisteta, vürst Vassili Suiski, kes aga ei suutnud leida toetust igast ühiskonnakihist.Tõsises olukorras pöördus Vassili Rootsi poole. Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu riigi tagasitõrjumisest, sest muidu oleks võinud tekkida suur slaavi riik, millele Rootsi ei suudaks vastu seista. 1609 Veb. allkirjastati leping mille kohaselt pidid Rootsi väed abistama tsaari võitluses poolakatega. Tehti Rootsi-Vene ühisvalitsus, kuhu kuulusid 2 rootslast ja enamik nuvgorodlast. 1610 kukutati Vassili troonilt. Peagi hõivasid poolakad Moskva ja tapeti ka isehakanu VD II. Järgmise aasta märtsis puhkes Moskvas ülestõus poolakate vastu. 1612 loodud maakaitsevägi vabastas Moskva. 1613 Jan.kogunes Maakogu ja valis uue tsaari, kelleks sai Mihhail Romanov. Venemaa lubas Rootsile, et uueks
1.mai-1.nov 1559 vaherahu Välisabi otsimine Sõjamaksu kogumine Välismaalt palgasõdurtie värbamine Hertsog Magnus ostis Tln p valdused ja õiguse saada ka Kuramaa p-ks > vastuolu Orduga. Maa omajõudude lõppemine> Liivim küs areneb kiiresti rahvaheliseks. Naabrite vahelesegamine Vana-Liivim pärandi jagamisse. Ordum Kettleri juhitud välpol oli Liivim ordu viinud kõige lähemasse ühendusse Poola- Leeduga > 1560 oli poolakatega diil, et võtavad enda kätte Vene piiri äärsed linnused. 1561 juuni algul katkevad Eesti ala põhjaosa sidemed Liivim orduga > 4. Juuni annavad Harju, Viru ja Järva rüütelkond, 6.juuni Tln ustavusvande Rootsi kun Eerik XIV-le. 28.nov 1561 Liivim orduriigi lõplik likvideerimine. 1562 märtsis truudusevanne Poola kuningale. 1237 end Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru Kirikuõiguslikult mood Liivim ja Preisim pk-d 13.saj keskelt ühtse kirikuprovintsi Riia pp
Venemaalt imbuvad sisse Eesti passiga maa kokkuostjad-muulased. Talumeestel on tõsine hirm- kui tuleb Euroopa kapitali ja inimeste vaba liikumine, kes siis maa kokku ostavad? Kuna eesti põllumaa pindala on nii väike, tekib talupidajate arvates tõsine oht, et kasuliku maa ostavad kokku peamiselt välismaalased ja eestlased ise peavad end tundma kosud sulastena. Avaldati isegi arvamust, et tulevikus peab eestlane maal elama võib-olla kõrvuti bulgaarlaste ja poolakatega, kuigi maainimene tahaks siiski elada oma rahva keskel. 14 Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu perspektiividest. Valdavalt arvavad õpetajad, et Euroopa Liitu astumine toob endaga kaasa peamiselt positiivset. Õpetajate arvates suureneb Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga
Venemaa nõuab et Katariina tuleb otsekohe Venemaale välja anda. Algselt rootslased lubavad seda, kui saadikud rootsi jõuavad, siis Katariinat tegelikult välja ei antud. Eerik XIV oli tegelikult skisofreenik. Algselt oli nõus välja andma , saadikute tulles oli toimunud meelemuutus, saadikuid hoopis alandati. Aadlikud hakkavad hiljem mässama, Eerik kukutatakse troonilt. Ivani jaoks oli selge, et järgnev sõda toimub neil Poolakatega. Seetõttu oli selge, miks sooviti säilitada häid suhteid Taani ja Rootsiga. Teades, et ees seisab õda poolaga, 7 augustil 1562 sõlmiti Taaniga-Venemaa sõpruse ja neutraliteedi leping. Märgitakse maha huvisfäärid. Venemaa väitis, et teda huvitavad kõik Liivimaa alad, va need, mis parajasti Taanile kuuluvad. ( Saared, Kuramaa, Vana-Pärnu ja Padise klooster kuulusid Taanile). Ülejäänud alad kuulusid Venemaale, venelastel oli õigus pretendeerida kogu Venemaale
Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust. Tema valitsusaja algul oli Venemaa kehvas seisus. Sõditi rootslaste ja poolakatega. 1617 sõlmiti rootslastega stolbova rahu, rootslased loovutasid novgorodi, venelased ingerimaa. Poolale loovutati smolenski piirkond. Mihhaili ajal tugevnes keskvõim. Võim toetus prikaasidele. Need olid nii territoriaalsed kui ka muud. Ametkonna brigaade kutsuti djakkideks. Põhiline seisuslik organ oli maakogu. 1649 võeti vastu maakogu seadustik, millega venemaal seadustati sunnismaisus ehk pärisorjus. (Eestis 1648(1668)-1816(1819))(Venemaal 1649-1861) Absolutism Venemaal
Poola, hispaania, türgi, india, L-Aafrika, venezuela, egiptus, mehhiko, rumeenia. Saata e-mailile ennem eksamit 2 päeva 16.ndaks. Venemaa Moskva muutus hiljem keskuseks. moskva - Ivan julm (4) 1533-84 alustas Kazani (moslemite) alistamist ja teine suund Astahan ja siis Siberi poole. 1860 1867 alaska 16. saj 1612 4. nov rahvusliku ühtsuse päev seati sisse 2004, mis asendati 7. novembril olduga. Murdsid ennast euroopasse välja, vähemalt 8. sõda. vastas olid leedu ja poolakad, Poolakatega ei tulnud midagi välja, kuid rootsis murti auk sisse 1700-21. peeter esimene katariina teine 1783 võtab ära krimmi edasi üritab venemaa saada enda kontrolli alla Türgi impeeriumi alad, mis viib kaukaasia sõjadadeni, mis algavad 1825- suht tänase päevani. shamiidi riik 1834-56 1812-14 aleksander esimese väed läksid pariisi, tulid tagasi. kaks suurt isamaasõda 1941-45, mindi läände ja tuldi tagasi,
Esialgu jäi jõusse Leedu statuut, 1588 suurvürstiriigi õiguskoodeks. Kõige õnnelikum piirkond oli Leedu suurvürstiriigi edelosa Suwalki (Uznemune), mille liidendas 1795 Preisimaa ning mis seejärel läks üle 1807.aastal Napoléoni loodud Varssavi hersogiriigile ja siis 1815.aasta Viini kongressi otsusega loodud Venemaa vasallile Poola kuningriigile. 1808 oli Napoléon lasknud kaotada pärisorjuse. - Koos poolakatega tõsteti kahek kohall tsaarivõimu vastu mässu. - 1832. Suleti Vilniuse ülikool. Üks nimekamaid aktiviste oli Adam Mickiewicz. Leedu identiteet sai uue hoobi 1840 kui staarivõim asendas Leedu statuudi Venemaa seadustega. Isegi ,,Leedu" kadus ametlikest dokumentidest ja kesririigi võimud nimetasid edaspidi suurvürstiriigi alasid LOODEKRAIKS. - Venemaa lüüasaamine Krimmi sõjas ajendas keiser Aleksander II ette võtma liberaalseid reforme. Tähtsaim 1861
Mihhail troonil (1613-1645). Ta suguvõsa juured viisid Postunasse(?), sealsesse kloostrisse . Seda kloostrit seostatakse Romanovite dünastia algusega. Nimelt jupp aega kui uus tsaar sai püsivalt Moskvasse asuda. Aleksander Lisowski sõjakäik Moskvasse. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, oluliste järelandmiste hinnaga Vm poolt. See on väike külake. Selle rahuga Läänemere idaosa rannik Rootsile, sellega Vm kaotas väljapääsu Läänemerele. 1618.a poolakatega Deulino vaherahu, mille Vm tunnustas Smolenski kaotust. 1617.-1618. a aeg kui Smuta läbi sai, sõdade aeg lõppenud. Smuta aeg saanud tänap Vm-l tähtsaks, just Putini ajal. Smuta aeg- võim kokku kukkunud, välismaalased igal pool, dikteerivad palju Vale-Dmitritele kuidas peab. Kiriku abil uus võim, mis paneb aluse 17.saj Vm õitsengule. Arhetüüpse Vana-Vm teke, kultuuri teke/areng. Jeltsini aegne ,,segadus" ja Putini aegne ,,taastamine" ning välismaalaste väljapeks.
(Boris Godunov tapab ta) (sureb) tütar Irina abielus Boris Godunoviga 1598- 1605 nendel poeg Fjodor (Vale-Dmitri I tapab nii Fjodori, Irina kui ka Godunovi, Vale-Dmitri valitseb 1605-1606, sureb vôitluses poolakatega. Pärast teda valitseb Vassili Suiski 1606-1610 Katariina II + abielus Peeter III-ga valitses 1762-1796 valitses 1761-1762 Katariina II (sakslanna) tapab Peeter III neil poeg Paul I, vôimul 1796-1801 Paul I-l pojad Nikolai I ja Aleksander I (Aleksander I vôimul 1801-1825) Aleksander tapab Pauli Aleksander sureb 1825 1.dets, dekabristide ülestôus 25. dets. 1825 vôimule tuleb Nikolai I Mihhail Lermontov 1814 1841
saksa ametnikud ise need kes tulid välja järjest radikaalsemate lahendustega erinevatele probleemidele, seda lihtsalt selleks, et saada Füüreri soosingut. Näide mida Kershaw kasutab on Hitleri käsk germaniseerida loode poola järgmise 10 aasta jooksul (käsk anti 1939.) ning “küsimusi selle käsu täitmise kohta ei küsita”. See viis olukorrani kus ühes provintsis kirjutati terved külad ja linnad koos seal elavate poolakatega sakslasteks, aga teistes provintsides viidi läbi julma etnilist puhastust. Selle põhjal võib väita, et Hitler oli see kes määras natsi saksamaa poliitilise kursi kuid selle välja töötamisel osales terve saksamaa poliitiline eliit. 27. Nõukogude Liit: maja mille Stalin ehitas Sellele saab vastata vist loengu konspekti põhjal, aga mul pole seda. Internetist on raske selle kohta midagi leida. Kui kellegil on siia midagi lisada siis oleks tore... 28
võimuvõitlus: - sügav umbusk piirkonna luterliku saksa aadli vastu · 1566 muudeti hertsogkonnaks (Ducatus Transdunensis) ja liideti provintsina Leeduga · Aasta 1582 rahulepingu sõlmimise järel hakkasid poolakad soovima rohkem võimu piirkonnas - unifitseerimispoliitika algus · Sigismund III Vasa (1587-1632) valitsusperioodil Liivimaal sihikindel poolastamis- ja rekatoliseerimispoliitika · 1589 pidi leedulased jagama võimu piirkonnas poolakatega, kelle haare jätkuvalt tugevnes kõikjal ühisriigis Alusdokumendid: · I 1561 Ordu ja vasallide alistumislepingus Privilegium Sigismundi Augusti: 1. Aadli omavalitsus 2. Aadlile ainuõigus provintsi ametitesse 3. Aadlile täielik omandiõigus ja piiramatu pärimisõigus oma valdustele 4. Kõrgeim kohtuvõim oma alamate üle 5. Õigus nõuda alamatelt teokoormiseid ja makse 6. Luteri usk seaduslik
Lätlastel läks kehvemini, olid sunnitud Punaarmee ees taganema. Nende probleemiks oli meeste osalemine Vene kodusõjas, püsima jäi Lätist vaid pisike sopike Kuramaa edelaosas, kus tegutsesid tol perioodil saksa väed. 1919 mais alles suudeti punastest vabastada ka enamlik Läti territoorium, seda tehti 2 operatsiooniga- lõuna poolt tungisid peale saksa väed, põhja poolt Eesti rahvavägi. 1920 jaan puhastasid lätlased koostöös poolakatega ka oma riigi idaalad. Leedulaste olukord oli veel kummalisem. Neil polnud küll otsest puudust meestest, ilmasõja aastatel oli Leedust evakueeritud suur osa elanikkonnast, Leedu sõjaväele ei saadud kuidagi jalgu alla, al 1915 oldi oldud saksa okupatsiooni all. Mais Poola väed tungisid sisse Leedu idapoolsetesse aladesse, haarasid oma kontrolli alla Vilniuse piirkonna ja jõudsid välja Väina jõeni. Poola väed hakkasid lahutama Leedut enamlikust Vm-st
Magnus hakkas juba uut isandat otsima ning Ivan IV laskis ta vangistada ja likvideeris Liivimaa kuningriigi. 1579.a sai Poola kuningaks Stefan Batory ning sõjategevus puhkes uue hooga. Poolakad ründasid Venemaad Lõuna-Eestis, rootslased Põhja-Eestis. Peagi olid venelased siinsetel aladel purustatud ja sõjategevus kandus Venemaale. Ivan IV püüdis rahu sõlmimisega päästa põliseid vene alasid, loobudes pretendeerimast Liivimaale. 1582.a sõlmiti Jam Zapolskis vaherahu poolakatega, 1583.a Pljussas rootslastega. Nende lepingute tulemusena jäi Eesti ala jagatuks Rootsi, Poola ja Taani vahel. EESTI KOLME KUNINGRIIGI VALDUSES LÕUNA-EESTI POOLA KOOSSEISUS Poola aeg algas (1560-tel aastatel) kohalikule aadlile suurte lootustega. Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli
Dimitri suri väga ebamäärases olukorras. 16. saj lõpus hakkasid levima kuulujutud, et tema tapjaks oli Boriss Godunov, et sillutada teed troonile. Godunov oli tsaar Fjodori naise vend. Ta valitses Fjodori võimu ajal, kuna Fjodor oli haige. Godunov oli tegelikult suur poliitik. Tänapäevani ei ole teada, kas Dimitri tapeti või suri ta langetõvehoos. Koos nende isehakkajatega (esimest nendest on Puskin kirjeldanud) toimus ka poolakate sissetung Vm-le. Koos poolakatega tungisid sisse ka rootslased. Oli hetk, kui Vm oleks olnudki alistatud. B. G suri 1605. aastal. 1612. aastal oli täiesti olemas võimalus, et poolakad vallutavad Vm. 17. saj sündmused on määravad sellele, 27 kuidas suhtuti Poolasse Vm-l 19. sajandil. Seal oli väga pingeline konflikt, mis oli tingitud just 17. saj sündmustest. Teine probleem on võimuletulek ja mis hinnaga on võimalik seda võimu võita. Godunovi peetakse Dimitri tapjaks
armee juhataja kohast ja annab kõik oma väed osad leedus tegutsenud saksa kolmanda reserv korpuse ülemjuhatajale M. Eberhardt, esimene otsus oli et pöördumine Ulmanise valitsusele , et lätlastel tuleb loobuda saksalaste vastu. Läti vägede pealetung jätkus. 24. novembril Ulmanis kuulutas sõja saksamaale. Lätlaste ees veel üks sõjaline probleem, olid tõmmanud tähelepanu eemale Latgale alalt, ning latgale vabastamiseks tegid lätlased tihedat koostööd poolakatega. 1919 aaasta kokkulepe lätlased panid välja 15 tuhat relvastatud meest kes pidid hõivama latgale põhja osa. Pealetung „Talv“ jaanuaris, poolakad ületasid Väina jõe, haarasid Daugapilsi ja Dünabrugi, lätlased lääne poolt tulles. Jaanuari II poolel suudeti välja jõuda keele piirini, kus latgale asualad lõppesid ja vene omad algasid. Kogu läti ala vabastatud kõigidest vaenuvägedest nii vene valgedest, sakslastest ja vene punastest
annaabi.ee 
