Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pontsu mustad täpid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koera, mustade, tundis, koerad, jooksis, tuppa, tõug, tavalised, koerast, hommikul, õnnetu, märg, samasugune, tutvustasMytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit saabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nad avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise
tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit daabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima,
abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma? Milleks helistas Martin Uku isale? 4. Kuula mida ütlen neljanda pildi kohta. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Mida tundis isa? Miks oli isa ehmunud? Milleks läks isa Uku juurde? Mida tegi isa poisi haavadega? Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju? Miks võttis isa Uku sülle?
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud
ära põgenenud. Mis tegelikult ei olnudki vara, sest see polnud tegelikult 2000 väärt, vaid kõige rohkem 200 väärt, Campuzano oli ka ise Estefaniale alguses valetanud. Üritasid mõlemad üksteist petta. Peralta oli sellise jutu peale väga imestunud ja siis Campuzano ütles, et see väike asi, mille peale imestada, et sa ei tea, mis ta hospidalis kuulis. Peralta oli väga imestunud ja tahtis teada ja siis Campuzano rääkiski. Et tead need kaks koera, kes hospidali valvavad ja päeval almuseid korjamas käivad, et need rääkisid öösel omavahel. Peralta eriti ei uskunud teda, aga Campuzano jäi endale kindlaks ja ütles, et nad rääkisid öösel ja ma kirjutasin kogu nende jutu üles. Kaks ööd kuulasin nende jutte, ühel õhtul rääkis üks koer Berganza oma eluloo ja teisel ööl rääkis Cipion oma eluloo, aga et kirja ta pani ainult Berganza oma ja, et kui seda lugu edu tabab ja inimesed teda hulluks ei pea, siis paneb teise
väga ilus tüdruk, nuttis nagu purskkaev), piimakannust Piim (võluv daam, värske ja kaunis taluneiu). Ellu ärkas ka Suhkur (oli ülinaljakas). 1 Maris Savik Ilmus välja ka nende koer Tylo, kes rõõmustas, et lapsed mõistavad nüüd ta keelt. Veel ilmus välja nende kass Tylette, kellele ei meeldinud koer ega ka vastupidi koer tundis, et peab oma tähelepanu alati Kassiga jagama ja kuigi leppis sellega, vihkas kassi, tundis et maailm on ebaõiglane. Aknale ilmus aga suures hiilguses Valgus (võrratult kaunis neiu, Taeva Valgus, Maa jõud ja ilu) Pidi juhtima lapsi välja maailma, et näidata neile Vaimuvalgust, mis aitab näha kõike, mis on olemas. Lapsed hüppasid rõõmu pärast ja kui müra liiga suureks läks, käskis haldjas teemanti keerata. Haldjas ütles, et ,,kõik, kes lähevad lapsi saatma, surevad teekonna lõpul". Kõik peale Koera muutusid kurvaks. Haldjas kutsus kõik enda juurde
Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud
sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud
Kui vanemad tööl on, siis valvab teda hoidja Kertu, kellel on poisi arvates kollased juuksed, kuigi neiu sellega ei nõustu. Suure kivimaja asemel saab koduks neil ühekorruseline kollane puumaja, mis kuulus kunagi isa isale. Kolimise eel jätab Sten hüvasti oma sõbra Andriga, nad lubavad vahel teineteisel külas käia. Sõidu ajal sadas vihma ning kohale jõudes polnud see lakanud. Igavuses vaevlev poiss ootas kuulekalt emalt luba tuppa minna. Sten-Erik kuulis häält. Hääl tuli kuuri juurest ning otsustas asja uurima minna. Avastus oli suur, kui leidis hoone tagant omavanuse tüdruku, kes urgitses pulgaga mullas- murumardikad ei saa kõndida kui maapind niiske on. Tüdruku nimi oli Maria ning elas temaga samas majas koos vanaisaga. Stennu kutsuti tuppa. Ta sai endale päris oma toa, puudu oli ainult kutsikas. Koer lubati talle heade tulemuste eest koolis
peale Valgekihva veel neli väikest kutsikat, kuid Valgekihv oli neist arukam, aktiivsem, tugevam ning uudishimulikum. Tulid näljaajad ning Valgekihva isa ning ülejäänud kutsikad surid, ema aga käis väljas pidevalt toitu otsimas.Valgekihv oli juba piisavalt suur ning läks koopast välja maailma avastama.Esimest korda ta võitles looduses, võitis ning sai hea kõhutäie. Täis kõhuga maailma edasi avastama minnes tuli talle vastu rabakana.Ta hakkas Valgekihv nokaga peksma.Esimest korda tundis Valgekihv valu.Tänu sellele oli tema ähmane väike mõistus ebateadlikult juba liigitelu sooritanud.Oli asju, mis elasid ja sellised, mis ei elanud.Järelikult pidi ta elavate asjade suhtes ettevaatlik olema.Asjad, mis ei elanud, püsisid tavaliselt ühel kohal. Valgekihv õppis ajapikku oma jõudu ja jõuetust täpselt mõõtma, õppis teadma, millal julge olla ja millal ettevaatlik. Ta teadis, et elu sihiks on liha ja et on olemas sööjaid ja söödavaid
läbi ja lõhub pilve. Ema tuli koju. Ema uuris, kes on jalgupidi diivanil trampinud ja selle padjad pahupidi pööranud, voodipadjad ka välja tirinud. Kessu ütles, et ei tea, et käis pilvega sõitmas.Tagurpidi vihm, kui hea oleks, et sajaks maast üles. Kleepisid postkaardi, kus kujutas vihma, tagurpidi. Siis hakkaski tagurpidi sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis
õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks kutsutakse tahvli ette hoopis Maya. Maya oli endasse tõmbunud pikkade süsimustade juuste ja sügavate silmadega, terava pilgu ning mustade riiete ning tanksaabastega tüdruk. Keegi ei ole temaga kunagi rääkinud ning ka tema ei räägi kellegagi. Kellegil ei ole vaja teda ning tundub et ka temal pole vaja kedagi. Tema kohta käisid ringi igasugused kuulujutud. Ann oli neid kuulnud oma sõpruskonnas kuhu kuulusid tema vanad klassikaaslased: Reena, Silvia, Tiit ja Marten. Kõik teadsid tema kohta midagi põnevat
PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine. Mees läks minema. Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida, kui mõtles siiski G võimaluse anda. Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase. G oli kindel et tuleb poiss, kuid jahmatuseks tydr. Ja veel 2 tk. Hakkas G uuesti alkoholiga sõbrustama. L oli raske rasedus, kuid G ei hoolinud kutsus oma sõpru külla, L oli oma toas, ning kuulas muusikat.G tahtis enne laste sündi elu nautida veel. Kui L hakkasid valud, oli G purjus ega ärganud üleski. L tellis takso ning sõitis haigla
tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et
see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi
omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema saatsid teised oma rahva appi. Ep oli aga probleem selles et sõnnikut oli väga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli aga töö lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata
jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada)
samuti oma kurva pilguga. Isastel on turja kõrgus vähemalt 70 cm ja emastel vähemalt 65 cm. Põhivärv on punane valgega. Rind , käpad, sabaots, koonuümbrus, lauk ja laik kaelal peavad olema valged. Puudel Puudlit on esinenud Lõuna-ja Kesk-Euroopas 16.sajandi algusest peale, aga tõu päritolumaaks peavad end paljud riigid. Nende hulgas on Pransusmaa, Saksamaa ja Venemaa. Tõug põlvneb koeratüübist "bracker", kes aja jooksul jagunes meie aja jahi-ja linnukoerteks. Prantslased on tõu järk-järgult annekteerinud ja praegu peetakse seda prantsuse päritolu tõuks. Esialgu oli puudel jahikoer ja tema karvkate muutis ta eriti sobivaks vees ja rasketes
Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas
POPI JA HUHUU 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht
Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes jõudis tüdruk lõpuks koduni. Uksest sisse läinud vajus ta põrandale. Ta oli tänulik, et kedagi polnud kodus tema nõrkushetke nägemas. Oma tuppa jõudnud vaatas ta seal ringi ja nägi peeglilaual Reimo pilti. Tüdruk võttis pildi ja viskas selle karjatades vastu seina. Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks.
Friedebert TUGLAS „POPI JA HUHUU“ 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades
aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku
õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka
mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista otsast hammustas, peale seda ei kohtunud enam ema ja karu, ema tundis süüd - peale isa surma mindi tagasi metsa elama ema venna ehk onu Vootele juurde, kes neil oma onni üles aitas ehitada ja alustuseks 2 hunti piima saamiseks andis, tol ajal oli veel metsas rohkem elanikke, nüüd olid aga kõik linna põgenenud, Leemet käis ka metsaservalt küla piilumas, see tundus talle uhke ja valgusrohke, majad ilusad, kuid ta pelgas seda - metsas mängis Leemet peamiselt Pärtliga, Salme temast välja ei teinud ja Hiie oli liiga noor
Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas
Jack ei pese end, Tom nutab ja karjub ning köök on kaetud prahiga. Mõne aja möödudes otsutavad Julie, Jack ja Sue köögi ikka ära koristada ning majas tehakse ka esimest korda pärast ema surma sooja sööki. Samal päeval tuleb ka külla Julie poiss-sõber Derek. Derek käib tihti külas ning tunneb huvi haisu vastu, mis keldrist tuleb. Tsement kirstus on hakanud pragunema ning Julie ja Jack valetavad, et matsid sinna Jacki koera. Derek siiski ei usu seda, kuid ei näita seda ka väga välja. Jackile on alati enda õde Julie meeldinud rohkem kui õde ning ühel õhtul kui Jack ja Julie alasti voodis on, astub Derek sisse ning Julie valetab, et see on juba kaua toimunud. Julie tüdines Derekist ära, kuna too ei rikkunud reegleid. Derek läheb keldrisse ning lõhub kirstus tsemendi ära. Ta helistab politseisse. Lapsed on kõik Julie toas ning räägivad emast samal ajal kui politsei saabub.
Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi
Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järele minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid, lamas Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis
- Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde
annaabi.ee 
