Vee saastumise allikad on peamiselt tööstustest tulevad reoveed, põllunduses kasutatavad kemikaalid, väetised ja ka õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuste, kala-, taime- ja loomakasvatuste, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on siseveekogude kinnikasvamised ning vee kvaliteedi halvenemine. Keskkonna kahjustamise ära hoidmiseks on ette võetud mitmeid meetmeid. Keskkonnakaitse on muutunud väga tähtsaks pea kõigis poliitikavaldkondades. Ka tööstus on hakanud pidama keskkonnaküsimusi esmatähtsaks ning võtab kasutusele meetmeid, et loodust säästa. Väikesed asjad mida me iga päev teeme võivad üheskoos keskkonnale tohutut mõju avaldada. Kodus, tööl ja kaupluses õigeid otsuseid tehes saame anda olulise panuse keskkonna kaitsmiseks.
12. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN? WTO Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega Prioriteediks on jätkusuutlikstabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. NAFTA Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid OPEC Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine. EL Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. ASEAN liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. 13. Miks on OPEC-st saanud mõjuvõimas majandusorganisatsioon? Kuna omab nafta saadust. 14. Miks EL on huvitatud laienemisest? Kuna Euroopa Liit on majanduslik ühendus, siis selle eesmärk on laiendada oma majandus-ja kaubanduspiirkonda
Valitsuse üldisemad Euroopa Liidu suunalised eesmärgid ning prioriteedid on toodud dokumendis ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011", mis kiideti heaks Vabariigi valitsuse 25.10.2007 istungil. Poliitikadokumendi eesmärgiks on määratleda peamised põhimõtted, millest valitsuse Euroopa Liidu poliitika lähtub. Dokumendiga määratletakse, millises suunas Eesti tahab Euroopa Liidu arengut suunata, millised on Eesti tegevuse eesmärgid ja huvid ning valitsuse seisukohad olulisemates ELi poliitikavaldkondades "Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011" on alus valitsuse Euroopa poliitika lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks ning Eesti ELi suunalise tegevuse hindamiseks. Poliitika raamistik on alusdokumendiks valdkondlike tegevuskavade väljatöötamisel, lähtealuseks teemade prioritiseerimisel, ning Eesti seisukohtade kujundamisel ELiga seotud üksikküsimustes. Dokument on oluliseks abivahendiks erinevatel ELi otsustusprotsessi tasanditel Eesti
autonoomse suutlikkuse ja poliitiliste otsuste sõltumatuse säilitamisel. [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08) GMES Euroopa Liidu teenistuses GMES suurendab oluliselt georuumilise teabe hankimise võimalusi, toetades mitmeid ELi poliitika valdkondi. Euroopa Komisjoni talitused kulutavad igal aastal kümneid miljoneid eurosid, et kasutada georuumilisi andmeid arvukates poliitikavaldkondades; ELi satelliidikeskus kogub samuti kaugseire andmeid, et saada teavet ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika toetuseks. Poliitika praegusele ja ennustatavale arengule tuginedes võib lähitulevikus ette näha nende kulutuste märkimisväärset kasvu. [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08) Rakendamine
25. Millega tegelevad WTO, IMF, NAFTA, OPEC, EL, ASEAN? WTO- Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF- Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega, prioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ja finantskriiside ärahoidmine. NAFTA- Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid. OPEC- Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine. EL- Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades - majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. ASEAN- Liikmesmaade majandusliku sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. 26. Miks on OPEC-st saanud mõjuvõimas majandusorganisatsioon? Kuna tema mõjutab väga palju ühe väärtuslikuma ja nõutuma ressursi - nafta - hindu, tootmist ja eksportimist. 27. Miks EL on huvitatud laienemisest?
Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Ühiste eesmärkide saavutamiseks on maailmas aastate jooksul loodud palju ühendusi ja organisatsioone, millede peamine eesmärk on tavaliselt olnud majandusliku heaolu kindlustamine(Eerola, Mylly, Saarinen, 2001:16) Ühisturu tüüpi majandusühenduste loomine eeldab ühiseid mängureegleid ja koostöö tihendamist mitte ainult majanduses, vaid ka poliitikavaldkondades. Veel on Euroopa Liidu eesmärgiks rõhutada oma rolli rahvusvahelisel tasemel ja kaitsta liikmesriikide kodanike õigusi ja huve, võttes kasutusele ELi kodakonsuse, mille saavad kõik liikmesriikide kodanikud ( EÜ lepingu artikkel 17). Ühised institutsioonid on vajalikud ELi demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse
liikmesriike c. Otsus- EL õigusakt, mis on siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid. d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades e. Õigusnormide hierarhia 1)aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid, soovitused, otsused, arvamused f. delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke elemente.
Seda koostööd käsitlevad sätted sisalduvad EÜ asutamislepingus. Samuti on olemas valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab valitsustevaheline koostöö, et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Valitsustevahelist ELi koostööd kasutatakse poliitikavaldkondades, milles riikidel võib olla raske teha nii tihedat koostööd kui riigiülese koostöö puhul. Seepärast kasutatakse valitsustevahelist koostööd politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul. 12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja
(Riigikantselei, Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid) Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele Euroopa Liidu suunalises tegevuses tuginetakse, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus peale avalikkusega konsulteerimist. Euroopa Liiduga liitumisest saadik on Eestis koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks peamised põhimõtted, millest lähtudes valitsus oma tegevuseesmärke EL-is täide viib. Raamdokumendis on ka selgitatud valitsuse peamisi eesmärke eri poliitikavaldkondades. Eesti praeguse Euroopa Liidu poliitika põhisuunad on kokku võetud eelnevalt Riigikogus arutatud raamdokumendis ,,Eesti Euroopa Liidu poliitika 20152019", mille Vabariigi Valitsus on kinnitanud. Nii nagu ka kõikidel eelkäijatel on selle peamine eesmärk rajada ühtsel valitsemisel ja ühistel eesmärkidel põhinev alus Eesti tegutsemisele Euroopa Liidu liikmena. Arvestatud on Euroopa Liidu institutsioonide eesmärke ja tööplaane. Riigikantselei näeb Euroopa Liitu vastusena
alusel vastu Euroopa koostööprioriteedid. Resolutsiooniga lepitakse kokku kaks ELi koostöö üldist eesmärki: · luua kõikide noorte jaoks hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi; · edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Kahetasandiline lähenemine: · Konkreetsed tegevused noortevaldkonnas; · Sektoriülene lähenemine ja noortega arvestamine teistes poliitikavaldkondades 8 peamist tegevusvaldkonda: - haridus ja koolitus - tööhõive ja ettevõtlikkus - tervis ja heaolu - Osalus - vabatahtlik tegevus - sotsiaalne kaasatus - noored ja maailm - loovus ja kultuur - Riiklik tasand Vabariigi valitsuse ja Riigikogu ülesanne on tagadad õiguslikud alused noorsootöö korraldamiseks. Riigikogus tegeleb noorsootöö küsimustega kultuurikomisjon.
(1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad ) · Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. Kõnealused poliitikavaldkonnad on: o solidaarsuspoliitika (nimetatakse ka ühtekuuluvuspoliitikaks) piirkondlikes, põllumajanduse ja sotsiaalküsimustes; o uuenduspoliitika, mis on seotud uuemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga näiteks keskkonnakaitses jne.
(1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. · Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. Kõnealused poliitikavaldkonnad on: o solidaarsuspoliitika (nimetatakse ka ühtekuuluvuspoliitikaks) piirkondlikes, põllumajanduse ja sotsiaalküsimustes; o uuenduspoliitika, mis on seotud uuemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga näiteks keskkonnakaitses jne.
teise riigi territooriumiga Näited : Vatikan , San Marino, Lesotho . 16) MIS ON JA MILLEGA TEGELEB NATO ? Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon . Sõjaliste poliitiline liit 17) MIS ON JA MILLEGA TEGELEB OPEC ? Naftat eksportivate Riikide Organisatsioon . Peamised eesmärgid on nafta hinna kujundamine ja selle võimalikult kõrgel hoidmine. 18) MIS ON JA MILLEGA TEGELEB EL ? Euroopa Liit tegutseb paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele. 19) MIS ON GLOBALISEERUMINE ( SELLE PLUSSID JA MIINUSED) Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . PLUSSID JA MIINUSED : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride
üksnes valitsuste poolt juhitud ning kontrollitud. Integratsiooni tulemusena võivad riigid olla sunnitud toimima vastuolus oma eelistuste ja huvidega. Otsusetegemine toimub enamushääletuse alusel, riikidel puudub veto-õigus; rahvusülestel institutsioonidel on tugev mõju otsuste ja poliitikate kujundamisele ning elluviimisele. Peamised valitsustevahelise koostöö jooned EL-is: · mitmetes kesksetes poliitikavaldkondades toimub otsustetegemine jätkuvalt rahvusriigi tasandil, liidu institutsioonide mõju on piiratud; · otsused, mis puudutavad EL-i üldist arengusuunda ja poliitilisi prioriteete, võetakse vastu riigipeade ja valitsusjuhtide poolt Euroopa Ülemkogus konsensuse alusel; · kõik olulised õigusaktid peavad saama Ministrite Nõukogu heakskiidu, mitmetes olulistes küsimustes on tegemist konsensusliku otsustamisega;
2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on
2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel 3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus, regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist) 4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide
kaotamisega hävib ka rahvusidentiteet, kuna raha on ikka olnud riigivõimu sümbol. Nüüdseks on euro olnud sularahana käibel juba üle kolme aasta (alates 1. jaanuarist 2002), kuid pole märgata, et kusagil oleks rahvustunne seepärast nõrgenenud. Keerulisem kui riikliku enesetunnetuse küsimus on poliitilise otsustamise iseseisvus.. Paljud Euroopa Liidu normid on liikmesmaadele kohustuslikud, ning vähendavad sellega riikide otsustusvabadust. Süvenev ja laienev koostöö mitmetes poliitikavaldkondades ning juhtimisstruktuuri reform on viinud olukorrani, kus Euroopa Liit võib hakata sarnanema ühele suurele liitriigile. Sedalaadi teemad kutsuvad esile tuliseid vaidlusi, mille kinnituseks on ka Euroopa põhiseadusliku leppe pikk ja keeruline heakskiitmise protsess. Lõpuks valmis kompromisside tulemusena siiski niisugune põhiseaduse lepe, kus rahvusriikide õigused pole vähemaks jäänud. Esmakordselt on EL lepingus kirjas ka kord, kuidas liikmesriik soovi korral liidust välja saab astuda
Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel. Seadusandlikud protseduurid on pikad ja keerulised olles kombineeritud erinevate otsustusreeglitega, mida rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades. Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise. Kõige keerulisem on kaasotsustamine.
teineteise kogemustest. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete allkirjastamine Nõukogu kirjutab ELi nimel alla lepingutele väga erinevates valdkondades näiteks keskkonna, kaubanduse, arenguabi, tekstiilitööstuse, kalanduse, teaduse, tehnoloogia ja transpordi valdkondades. 4. ELi eelarve heakskiitmine ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. 5. Välis- ja kaitsepoliitika Nendes poliitikavaldkondades on liikmesriikide valitsused sõltumatud, kuid nad teevad koostööd ühise välis- ja kaitsepoliitika (ühise välis- ja julgeolekupoliitika) väljatöötamiseks. Nõukogu ongi sellise koostöö peamiseks foorumiks. ELil ei ole oma sõjaväge. Et olla paremini valmis kiireks reageerimiseks rahvusvaheliste konfliktide ja loodusõnnetuste korral, eraldavad mõned ELi liikmesriigid oma sõjajõude kiirreageerimisrühma tarbeks, kelle ülesanded piirnevad humanitaartöö, päästeoperatsioonide
poolt hääletab 55% liikmesriike praktikas tähendab see 16 liikmesriiki 28st ettepanekut toetavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust Seda uut menetlust nimetatakse ka ,,topeltenamuse" eeskirjaks. Blokeeriv vähemus Blokeeriv vähemus peab hõlmama vähemalt 4 nõukogu liiget, kes esindavad rohkem kui 35% ELi elanikkonnast. Erijuhud Kui hääletusel ei osale kõik nõukogu liikmed, näiteks teatavates poliitikavaldkondades mitteosalemise (opt-out) tõttu, võetakse otsus vastu juhul, kui poolt hääletavad 55% osalevatest nõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt 65% osalevate liikmesriikide elanikkonnast. Kui nõukogu hääletab ettepaneku üle, mida ei ole esitanud komisjon või kõrge esindaja, võetakse otsus vastu juhul, kui: vähemalt 72% nõukogu liikmetest hääletavad poolt nad esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast Hääletamisest hoidumine
– tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur – täidesaatev Euroopa Komisjon – kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö on enamkontsentreeritud majanduskoostööle, Riigiõleste küsimuste lahendamisel on Euroopa Liidu institutsioonidel seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Valitsustevaheline koostöö leiab aset peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas ning koostöös justiits- ja siseasjades. See tähendab, et nendes poliitikavaldkondades langetatakse otsused riikide valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel ning Euroopa Liidu institutsioonidel on väheolulised. Euroopa Liit omab kõiki riigile omaseid valitsemisinstitutsioone– esinduskogu (parlamenti), seadusandlikku kogu, täidesaatvat võimu, kohut ja sõltumatut keskpanka. See annab alust väidetele, et EL polegi enam rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur föderatiivriik. Siiski
(policies, politics and polity). Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi. Probleemiks on aga euroopastumise nö astme määramatus, ehk seda ei ole võimalik määrata. EL dimensiooniga arvestamine pea kõigis poliitikavaldkondades, erineval määral. Euroopastumise kolm mehhanismi (Knill) 1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon Avatud koordinatsioonimeetod (open method of coordination). Poliitikate ülevõtmine (üles-, ja allalaadimine, horisontaalne ülevõtmine). Mõju nii läbi poliitika sisu, institutsionaalse korralduse kui ka osapoolte rolli. 13. EL&EV: pingest põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ja supranatsionaalse õiguse vahel ESM näitelKursuse materjal
Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel. Seadusandlikud protseduurid on pikad ja keerulised olles kombineeritud erinevate otsustusreeglitega, mida rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades. Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise. Kõige keerulisem on kaasotsustamine.
Soti KOV-i küsimused kuuluvad Soti parlamendi pädevusse. 1998. a Walesi valitsemise seadus (The Government of Wales Act) reguleerib uut devolveeritud valitsemise süsteemi Walesis alates 1. juulist 1999. a, mis sisaldab eraldi Walesi parlamenti (Welsh Assembly) ja viimase poolt juhitavat 8-liikmelist kabinetti. Parlamendil on pädevus kehtestada sekundaarset seadusandlust (secondary legislation) paljudes poliitikavaldkondades ilma ÜK parlamendi poolse kinnituseta. Walesi parlamendil on sekundaarne legislatiivne vastutus KOV-i mõjutavate küsimuste eest, sh KOV-i pädevus, piirid ja funktsioonid ning kohalikud finants- ja maksuküsimused. 1998. a jõustas Põhja-Iirimaa seadus 1985. a valitsustevahelise kokkuleppe ja 1998. a Inglise-Iiri Belfast'i kokkuleppe (Suure Reede kokkuleppe). Belfasti kokkuleppe rikkumise tõttu on Põhja-Iiri Assamblee tegevus praegu peatatud ja otsene juhtimine toimub Londonist.
annaabi.ee 
