Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu Riigi se u gi Rakend valmist koost kooskõlast Teataj
hästi riigil läheb. Relvamonopol, terroristlik politseikontrolli Võim põhines sõjaväelisel diktatuuril süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide Traditsiooniline domineerimine Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II Karismaatiline domineerimine Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler
kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide (Millennium Development Goals) täitmine keskkonda säästval viisil
kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide (Millennium Development Goals) täitmine keskkonda säästval viisil
heaoluriik? Korporatism? Elitarism? on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; ) KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS) kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA
2002. Aastal toimus ÜRO säästva arengu maailmakonverents ehk Rio+10 Johannesburgis. Seal esitatud riikide ja regioonide tegevusaruannete alusel võeti kokku 10 aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide elluviimisele ja kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on endiselt riikide poliitikakujundamise aluseks. Roheline ideoloogia See on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Ideoloogia aluseks on roheline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise. Rohelise liikumise mitmekesisuse tõttu on selle erinevad voolud tihti vastandlikel seisukohtadel ning seega ei ole ka ideoloogilised vaated ühised. Enamlevinud rohelised
a Johannesburgi ÜRO säästva arengu maailmakonverents kordaläinuks? 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio+10), kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. 10)2002.a ÜRO säästva arengu maailmakonverentsi lõppdokumendid. 1) Johannesburgi poliitiline deklaratsioon 2) Johannesburgi tegevuskava 11)Nimeta Johannesburgi tegevuskava olulisemad tähised. ·2005. aastaks riiklike säästva arengu strateegiate rakendamine ·2010. aastaks aeglustunud bioloogilise mitmekesisuse kadu ·2015. aastaks poole võrra vähem kanalisatsiooniga liitumata majapidamisi ·2015. aastaks kalavarude ohutu ja tasakaalustatud kasutamine ·2020
Tuleb meeles pidada, et reeglid on seatud sisse siiski ülesande paremaks täitmiseks, mitte aga nende muutumiseks või muutmiseks omaette eesmärgiks. ( Tõnnisson 1998 ) Samuti on tänapäeval järjest olulisemaks muutunud avaliku sektori ja ettevõtteid esindavate organisatsioonide koostöö. Erinevalt aga näiteks Skandinaaviamaadest on Eestis veel vähe kogemusi erasektori ja eriti väike- ja kesksuurusega ettevõtjaid esindavate organisatsioonide kaasamisel poliitikakujundamise protsessi. Kuid nii mõneski Eesti kohalikus omavalitsuses on teostatud edukaid avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, mis võimaldab omavalitsustel viia ellu oma arengukava märgatavalt efektiivsemalt ja kiiremini, samas pakkudes erainvestoritele võimaluse jätta oma kapital Eestisse, investeerides selle avaliku sektori projektidesse. ( Murula ) 2.1 Eesti era- ja avaliku sektori keskkonnas toimunud muudatused
paiknemine ; * Avalikud kaubad kaubad, mida tarbitakse kollektiivselt kõikide poolt; konkurentsitud lisanduv kauba tarbija ei vähenda teiste võimalusi kaubast kasu saada; täiendava tarbija puhul on tarbimise piirkulu = 0 ehk täiendav tarbija ei too kaasa kulutusi; kaubad on välistamatud ei ole võimalik isikuid välja lülitada kaupade tarbimisest Poliitikakujundamise peamised mudelid ja poliitikakujundamise kontekst (nt analüüsida, kuidas mõjutab sotsiaalne kontekst rahvastiku vananemine nt, avaliku poliitika otsuseid). Mis teeb poliitikakujunduses ratsionaalsuse keerukaks? (Loeng nr4) Poliitika kujundamine- mis see on? Poliitikakujundamine, st mõista, miks olukord on selline, nagu ta on ning millised on võimalused selle muutmiseks Poliitikakujundamine mõjutatud paljudest otsestest ja kaudsetest teguritest, nt majanduslik ja sotsiaalkultuuriline keskkond,
teguriks. Otseselt mõne seaduse või regulatsiooni pärssivat mõju oma tegevusele tunnetab üle neljandiku peamiselt väiksemat ettevõtjat. Ettevõtte loomisega seotud administratiivsete protseduuride keerukust peab oma ettevõtte loomisele takistuseks 44% tööealisest rahvastikust. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32) Seega mõjutavad mitmed õigusaktid ja bürokraatia negatiivselt nii ettevõtlust kui ettevõtlikkust. Lisaks puudub ühtne praktika huvirühmade poliitikakujundamise ja õigusloomeprotsessi kaasamise osas - ühelt poolt ei ole pooled ministeeriumide ametnikest kunagi või on harva kaasanud ettevõtjate esindusorganisatsioone. Teisalt näitavad ka mitmed uuringud ning suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega, et esindusorganisatsioonid soovivad enda senisest põhjalikumat kaasamist, eriti just eelnõude koostamise varases staadiumis. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32)
vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Liberaalne SP on kõige odavam kasutusel olevatest mudelitest. Võimalikult vähene riiklik sekkumine - iga kodanik peab ise, ilma kõrvalise abita toime tulema Sotsiaalne turumajandus eeldab paljude inimeste ja organisatsioonide koostööd ning sellist olukorda, kus põhiväärtuseks on inimene Eesti riigi haldussuutlikkus · Strateegiate rakendamine poliitikakujundamise instrumendina on leidnud enam kasutamist (tänu EL eeskujule ja nõuetele) · Säästva arengu põhimõtetest lähtuvat poliitikat mõjutab EL kuulumine ja vajadus arvestada EL kehtivaid normatiive · Poliitikate omavahelist sidusust ja koordineeritust ei suudeta alati tagada · Poliitilise spektri killustatus ja poliitikate vastandamine on halvendanud selle järjepidevust · Poliitika kujundamises domineerivad üksikud majanduslikud ja institutsionaalsed huvirühmad
töögrupid ministeeriumid Siseriiklikud töögrupid 25 21. Euroopastumine ja selle valdkonnad (Radaelli ja Kassim) Euroopastumise definitsioonid slaidide põhjal: Lawton 1999: suveräänsuse de jure ülekandmine EL tasandile Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks Risse et al. 2001: eripäraste valitsemisstruktuuride ilmumine ja areng Euroopa tasandil (institutsioonid, poliitikavõrgustikud) Radaelli 2003: formaalsete ja mitteformaalsete reeglite, protseduuride, 26 poliitikaparadigmade, põhimõtete ja normide määratlemise, levimise ja institutsionaliseerimise protsess
arendamise ülesanne lasub Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitaval teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegial, siis inimressursi üldisel arendamisel on võtmetähtsusega elukestva õppe strateegia. Kasvustrateegial on kaks fookust: 1) Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2) Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Kasvualadepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kontsentreerida tegevusi suurima kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamiseks. Väärtusahelate valikul lähtutakse Eesti majanduse ja teaduse tänasest spetsialiseerumisest ning arengupotentsiaalist ning neid kõige lähemalt mõjutavatest arengutest Euroopas ja maailmas.7 Seejuures on oluline rõhutada, et keskendume sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamisele ettevõtete ja teadusasutuste
13 Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika on 2011. aasta 1. jaanuarist saati osa euroala ja seega Eurosüsteemi keskpankade rahapoliitikast. Euroala rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, täpsemalt euroala keskmise inflatsiooni hoidmine keskpikas perspektiivis kahe protsendi lähedal, kuid mitte kõrgemal kui kaks protsenti. Põhilise poliitikakujundamise vahendina kasutatakse selleks Euroopa Keskpanga baasintressimäärade määramist. Eesti keskpanga ehk Eesti Panga president kuulub hääleõigusliku liikmena Euroopa Keskpanga nõukogusse, mis määrab euroala baasintressimäärad. Eesti Pank osaleb Eurosüsteemi kaudu rahapoliitika kujundamises ja ülekandmises, samuti euro rahatähtede ning müntide ringluse korraldamises. Eesti Pank väljastabkrediidiasutustele rahapoliitilisi laene ja pakub neile hoiustamisvõimalusi.
MTÜ ja SA archimedes. Intergratsiooni ja migratsiooni SA. Riigiosalusega äriühingud.tagada kontroll monopoolsete, tähtsate,mittekasumlike teenuste üle. Eesti energia, eesti raudtee 4 Iseseisvad äri ja mtüd, delegeerinud- uuringud, objektid. On vaja eraldi riigiameteid, sest on dilemma poliitikakujundamise ja haldamise vahel o korraldamiseks ja kontrolliks on vaja võimuhierarhiat. o See aga võib hakata pärssima rohkem horisontaalset võrgustikulaadset poliitikakujundamise tööd. o Ehk tuleb ehitada ametid bürokraatliku hierarhiana ja ministeerium on paindlikum. Samuti ratsionaalse bürokraatia vasturääkivused o Ratsionaalsus eeldab hierarhiat
ö ettevõtjasõbralikkuse suurendamine; e-residentsuse projekti soodustamine jne.103 Süsteemse ja põhjaliku ühinguõiguse revisjoni läbiviimine käesolevas lähteülesandes kirjeldatud ulatuses ei ole võimalik olemasolevate ressursside abil ning seetõttu on Justiitsministeeriumi hinnangul parimaks lahenduseks ühinguõiguse kodifitseerimise projekti läbiviimine EL vahendite kaasabil, millega arendatakse rahastamisperioodil 2014–2020 poliitikakujundamise kvaliteeti. Kodifitseerimise projekti on seeläbi võimalik kaasata nii avaliku kui ka erasektori parimad ühinguõiguse eksperdid, viia läbi ulatuslik huvirühmade kaasamine ning võimalike uute normidega kaasnevate oluliste mõjude eelnev analüüs. Kodifitseerimise kui aruka õigusloome104 tulemuseks peab olema kvaliteetne õigus, mis väljendub õiguse süsteemsuses, korrastatuses, lihtsuses ja selguses ning laialdaselt läbi arutatud ja kaalutletud otsustes
XI Loeng Valitsemine. Riik ja majandus Klassikaline avaliku võimu mudel n Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle n Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. n Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio) Poliitikakujundamise tasandid n Politicsi dominandiga tasandid n Valitseva arvamuse kujundus teemaseade n Poliitiline konkurents võimu pärast n Policy dominandiga tasandid n Avalik poliitika (public policy) tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses n Halduspoliitikad (administrative policies) teatud sektori eesmärgistatud korraldamisena n Valitsemise seisukohast on olulised kõik tasandid. Kuigi
industriaalse ühiskonna arenemisega ja sellega kaasnevate nõudmistega tooraine järele ja suurema tööjõu spetsialiseerumise järele. V EUROOPASTUMINE. EUROOPA LIIDU OTSUSTUSPROTSESS & ÕIGUSRAAMISTIK 26. Euroopastumine: Mõiste - Protsess, milles püütakse ELi poliitilist ja majanduslikku dünaamikat integreerida riikide poliitikasse. Börzel 1999: protsess, mille tulemusel riiklikud poliitikavaldkonnad muutuvad järjest enam Euroopa poliitikakujundamise subjektiks' mõjutatavad valdkonnad 1. siseriiklikud struktuurid: a) poliitiline struktuur (institutsioonid, avalik haldus, valitsustevahelised suhted, õigusstruktuur) ja b) esindatuse struktuurid (poliitilised parteid, survegrupid) 2. Avalik poliitika: selles tegutsejad, poliitikaprobleemid, stiil, vahendid ja ressursid. Stiil võib muutuda nt vähem konfliktseks, korporatiivsemaks, pluralistlikumaks või nt rohkem reguleerituks. Mõjutusi Euroopast on poliitikale nii
20 kompetentsusel põhineva süsteemina. Sellegipoolest võib eeldada, et erapooletuse, objektiivsuse ja õigusriigi põhimõtted viitavad ka kompetentsusel põhinevale avalikule teenistusele. 2) Rahvusvahelised konventsioonid eelkõige need, mis puudutavad Eesti EL-i liikmesust toetuvad eeldusele, et rahvusriigi administratsioon on piisavalt professionaalne osalemaks Euroopa poliitikakujundamise protsessides ning täitmaks oma liikmekohustusi. Professionaalne ning selgete ja ühtsete ametialaste tunnuste alusel tegutsev avalik teenistus ei ole aga mõeldav kompetentsusel põhineva süsteemi rakendamiseta. Kui avalikult teenistuselt oodatakse erapooletuse, objektiivsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete teenimist, tuleb avalikku teenistust arendada kui spetsiifilist riiklikku institutsiooni, mitte käsitada avaliku teenistuse arendamise küsimusi pelgalt personalijuhtimisele
Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegutsemisviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö suunas. Osalejad madalamatelt haldustasanditelt (kohalikud ja regionaalsed omavalitsused) ning teised huvigrupid ja esindusorganisatsioonid on aktiivsed nii riigi kui rahvusülesel (EL) tasandil, luues uusi riikidevahelisi ning piiriüleseid ühendusi EL poliitikakujundamise protsessi mõjutamiseks ja suunamiseks. Kohalike ja regionaalsete valitsuste kaasamine, kes on kõige paremini kursis reaalsete ja kohalike probleemidega, mida antud poliitikaga kõrvaldada püütakse. Oluline võimustada eri tasandite osalejaid ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis. Mitmetasandilise valitsemise puhul rohkem tegemist unitaarriigi vs füderaalriigiga (st EL valitsused, keskvalitsused liikmesriigides js KOV-id jne).
• Konkurentsieelised läbi tarbijakaitse, keskkonnakaitse jt ühtsete standardite eiramise *Kohalik poliitika, majandushuvid ja ühtse turu loomine *Majanduslikud vs sotsiaalsed huvid siseturul (ametiühingutenäide) MARIO MONTI RAPORT 2010 Probleemiks puudulik poliitiline sotsiaalne toetus siseturuarendamiseks, integratsiooniväsimus ja turuväsimus – usu kaotus toimivasse turgu. • Poliitikakujundamise erinev tähelepanu erinevatele siseturu aspektidele. Vajadus tegeleda uute arenevate valdkondadega, etneed töötaksid nii kodanike, tarbijate ja ka väikeettevõtete jaoks. • Poliitikakujundajate tähelepanu nihkumine teistele teemadele nagu rahandus, justiits- ja siseasjad, institutsionaalsed reformid,jne. Vajadus tegeleda jälle siseturu arendamisega, et ta tänapäevaste vajadustega kooskõlla viia. DIGITAALNE SISETURG Digitaalse tegevuskava meetmete valdkonnad:
Poliitikaanalüüs • Poliitika kujunemine, cost-and-benefits analüüs, poliitika alternatiivide analüüs, jne. • Enamasti lähtutakse kindlast poliitika-analüüsi teooriast (nt. eeskostekoalitsioonid, agenda-setting) • Andmekogumismeetod: eliidi-intervjuud + dokumendianalüüs • Harilikult uuritakse: – Poliitika kujunemise protsessi põhisisu ja võtmesündmusi – Eri toimijate (ametnikud, poliitikud, huvirühmad, jne). Rolle poliitikakujundamise protsessis, – Eri toimijate väärtusi ja eesmärke – Eri toimijate argumente ja poliitika õigustamise viise, jne. • Väga levinud meetod RTIs valitsemise suunal. Eeldab: – Tugevat tööd antud poliitika sisu ja teooriaga – Eliidi-intervjuude ja dokumendianalüüsi meetodite valdamist Ülesanne: milliseid andmekogumis ja andmeanalüüsi meetodeid kasutada? • Soovin uurida peamisi takistusi haldusreformiläbiviimise protsessis
annaabi.ee 
