1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler.
17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile.
Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700
liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad
ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur William III asus Rootsi poolele. · Eskaader Rootsi toetuseks Göteborgi. · 23. juuli 1700 Karl XII koos liitlastega asus hõivama Taani maa-alasid. Sõjakäik 2 · Frederik IV alustab rahuläbirääkimisi. · 18. august Holstein-Gtlorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping. · Taani lahkus Rootsi vastasest
PÕHJA SÕDA 2010 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele
o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o Vana-Vene kroonikad Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus
PÕHJASÕDA (1700-1721) PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele
*1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal. 1703-alustati Sankt-peterburgi asutamist neeva jõe suudmesse. *1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping. Rootsi oli sunnitud Venemaale andma Eesti-ja Liivimaa,Ingerimaa ja Lõuna -Karjala.
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Läänemere küsi
küüditati Venemaale.Karl XII sõjaretk suundus Baltikumi asemel Ukarainasse ja ebaõnnestus.1709 sai rootslased lüüa Poltaava lahingus.Poltaava lahing oli üks otsustavamaid lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel.Sõda kestis nii kaua vaid tänud teistele suurriikidele- Türgi,Inglismaa ja Prantsusmaale. Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt. Venemaa kasutas ära poltaava lahingu võittu ,et vallutada Eesti-Liivimaa täielikult.1709 ilmusid juba uuesti vene väed,vastupanu osutas katkuepideemia mis oli levinud Baltikumi.Katk oli nõudnud ¾ tallinna elanikest.Tallinna ja Eestimaa rüütelkonnad alistsusid Vene vägedele 29.september 1710.Peeter I pidas lubatus kinni ja kinnitas 1710 kapitulatsioonides lubatud privileegid.Asjaajamis ja kohtukeelena jäi kehtima saksa keel;ja
Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus
nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku
2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi
PÕHJASÕDA Sõja eeldused Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad
Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu
Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat
1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist. 1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi. Rootsi sõduritel lubati vabalt lahkuda. Narva pidas kauem vastu. Juhuslikult lasti õhku püsirohukelder ja venelased vätsid ette tormijooksu, mis kandis vilja. Linna rüüstati ja lõhuti aga kuna Peeter I tahtis näidata headm uljet peatas ta selle mõõk käes (tapatöö), lubades vaid sõjasaaki võtta. Ida Eesti oli nüüd venelaste käes. Tallin rootslaste käes ja Kesk eestis laius ei kellegi maa. Tartlastele tõid venelased rangemad kaubandustingimused ja piirangud. Keelatud oli kirja saatmine Rootsi võimu all olevate linnadega. Otepää pastor Adrian Virginius poodi selle eest
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast)
(nt Saksamaa- Saxamah) 1680ndatel ilmub II eesti keele grammatika ja selle rajajaks on Forselius ja tema võttis aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus. 1686 ja 1687on esimesed piibli konverentsid. Johann Hornung koostas kolmanda eesti keele grammatika, mis jäi aluseks eesti keelele järgnevaks 150'ks aastaks. Vanal kirjaviisil ei kasutatud pikki täishäälikuid. *PIIBLI TÕLKIMINE Selle tõlkimiseni täismahus rootsi ajal ei jõutud, sest Põhjasõda tuli vahele. 1686 aastal nägi ilmavalgust Piibli esimene osa, mis kandis pealkirja Vastne testament e. Uus Testament. See ilmus Lõuna-Eesti murdes. Selle panid Lõuna-Eesti murdesse Andres ja Adrian Virginius. Rootsi aega angeb ka ajakirjanduse sünd Eestis. Esimesed tulid välja Tallinnas 1675 aastal ja need olid saksa keeles. Selle nimi oli ,,Ordinari Freybags Post-Zeitung" *LINNAD ROOTSI AJAL Linnade arv Rootsi ajal ei kasvanud. Viimased linnaõigused anti enne Rootsi Õigust
põgenema. 1700 - päev pärast vastlapidustusi rünnatakse august II(poola) juhtimisel Riiat - ei vallutata koheselt, kui piiratakse edasi. Kui venelastega on arved klaarid liiguvad Rootsi väed Riia alla, vabastades see piiramisrõngast. Rootsi väed talvitusid Tartus. Eestlastele meeldis Rootsi võim - eriti talurahvale. Kevadel lahkub Karl XII Eestist koos põhiväega. Karl XII ülehindab võitu Narva all, arvates, et venelased enam ei tule. Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et kõik on juba hävitatud, mida h'ävitada annab- "Ei ole enam midagi hävitada .... ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks." Rootsi tekitab talurahva väe - maamiilits - shippenback. -kokku teenis sõja ajal umb 15 000 meest Rootsi vägedes. 1701 - Erastvere lahing - vene võit. 1703 - hakatakse rajama Peterburgi.' 1704
1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis sõja puhkemiseni 1558. Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine.
1. PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele
1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559
suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada. Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis hoida linna vaenlaste kätte mitte langemast. 30. novembril ründas Rootsi Vene väge ning saavutas Narva all võidu. 19. juulil 1701. aastal olid Riia all lahingus Saksi ja Rootsi sõdurid. Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule.
· Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
