sajandi lõpul ka türklased, kelle võimu alla kuulus terve Balkani poolsaar ning suur osa Ungarist. 1683. aastal tungisid türklased hiigelsuure väega Viini alla. Poola kuninga Jan lll Sobieski juhtimisel vabastati Viin piiramisrõngast. Viini piiramine jäi türklaste viimaseks suuremaks pealetungiks Euroopas. 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. 1700. aasta talvel ründasid Saksi väed ootamatult Riiat, kuigi linna vallutada ei õnnestunud, jätkati siiski piiramist. Sama aasta sügisel ründas Rootsi valdusi Baltikumis ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid parajasti hõivatud kolmanda vastase Taaniga. Rootsi laevastik maabus ootamatult Kopenhaageni all ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüa saamist saabusid Rootsi kuningaväed laevadel Pärnusse ning tõttasid appi Narvas piiramisrõngas olevatele vägedele. 30.
sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes
· SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist 1700
sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile
juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide
sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi- vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile
1701. lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni ja väliväed von Schlippenbachi juhtimisel. o Venelased saavutavad edu. Kui venelased olid Narva kaotusest toimunud, koondasid nad Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Seremetjev. Algul sunniti nad taganema, kuid pärast lisajõudude saamist, ründasid rootslasi täiesti ootamatult. Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Erastvere lahingust algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. 1702 said nad lüüa Hummuli mõisa juures peetud lahingus. Schlippenbachi vägi ei suutnud siitpeale venelaste rüüsteretki Eesti ja Liivimaale enam tõkestada. 1703 rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. Ometi olid veel kõik Eesti linnas rootslaste valduses,
taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701 lahkus Karl XII põhivägedega Eestist, jättes maha väga vähe mehi. Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes. Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a. Erastvere lahing 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika. Karl tahtis vallutada Moskvat. Poltova lahing 8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6. mail piirasid Rootslased (30 000 meest) Karl XII juhtimisel Poltava ümber.
Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R
Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende
Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. ·
10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1704 http://shrt.st/uuj Sõja algus · 22. veebruar. · Saksimaa kuurvürstiriigi ja Poola väed ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus.
lootust, et Rootsimaa loobub sõjalisest tegevusest, kuna vaherahu Poolaga oli lõppemas ja ta võis seal uuesti hakata sõda pidama. Kuid prantslased oskasid Poola-Rootsi vahekordi nii korraldada, et vaherahu kestis edasi ja Rootsi võis uusi vägesid Poolast Saksamaale tuua. Üldse hakkas nüüd Prantsusmaa aktiivsemalt ise osa võtma sõjast Habsburgidega ja kuulutas sõja ka Hispaaniale. Viimane suurem lahing oli 17. mail 1648. a., millest võtsid osa austerlased, baierlased, rootslased. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. novembrini, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris 24. oktoobril 1648. a. Seda rahu nimetatakse Vestfaali rahuks, mis kindlustas paljukannatanud rahvastele rahulikuma elu- olu. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) Habsburgid ja Katolik liiga Protestantlik unioon Böömi
oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev
juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt
PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK:
PÕHJASÕDA Sõja eeldused Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal
Põhjasõda (1700- 1721) 17. sajandil oli Rootsist saanud Läänemerel valitsev suurriik. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus, muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. aastal sai troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksimaa ja Poola ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. Narva lahingus 30. novembril 1700. aastal saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Venelastest uppusid paljud Narva jõkke. Põhjasõja esimestel aastatel tabasid
II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus
Rootsil täielikult Taanit purustada ei lubatud kuna see ei olnud suurte mereriikide huvides.See peale läksid Rootsi väed Karl XII juhtimisel pärnu.Samal ajal kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning tsaar Peetri juhtimisel hakkati piirama Narvat.Rootsi väed olid aga väga võimsad ning kui Peeter I nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks
· 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700, suvi vallutasid taanlased osa Rootsi valdusi Saksamaal · 1700, 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1700, september 8. septembril tungisid venelased üle piiri ning 12. septembril jõudsid esimesed väesalgad Narva alla, 23
Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata. Nii otsustaski Karl XII jääda talvituma sõjast laastamata Tartumaale ning
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on
Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse 4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele tapeti Ülestõusnud jäid juhtita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 24.07.1343 üritavad saarlased ülestõusu 1344 orduvägi saabub Saaremaale Saarlased kaotasid rängalt Tagajärjed: Eestlased said lüüa 1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-eesti sakslastele Talupoegade elu halvenes veelgi LIIVI SÕDA Põhjused: Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele. Vana-Liivimaa poliitilise korralduse aegumine ja majanduse allakäik seose hansakaubanduse lõppemisega. Läänemere valitsejateks saanud Taani ja Rootsi soovimatus jagada Läänemere kaubateid Moskvaga. Poola soov jõuda Läänemerele. Osapooled: Ühelpool sõja alustaja - Moskva suurvürstiriik
Rootsile sõja kuulutanud ka Narva lahing. Pilt: google.ee Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende
Sõja käik 1700. a Sõda algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui August II Saksi väed Riiat ründasid, ent edutult. 1700. aasta suvel vallutas Taani rootslaste valdusi Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri; Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus.
tõlkimine eesti keelde, kuid see ilmus hoopis lõunaeestikeeles. 1686.a. Segaduste aeg Venemaal 17.saj algas mitmeaastase näljahädaga, lisaks ka pakane. Rahvas kahtlustas, et jumal olevat selle karistuse neile andnud,sest Boriss Godunov olevat tapnud Ivan Julma poja Dmitri. Paljud tahtsid saada nö Vale-dmitriks. Esimesena astus üles poola munk grigori otrepjev. Ka poola kuningas toetas teda, et venemaa alasi enda kätte saada. Rahvatoetusega saabuski vale- dmitri moskva väravate alla. 1605.a krooniti ta uueks tsaariks, sest boriss godunov sai südamerabanduse. Ta sai vähem kui aasta valitseda, sest ta tapeti ja uueks tsaariks sai Vassili suiski. Peagi ilmus poolast välja juba uus isehakanu. 1608.a suvel jõudiski vale-dmitri 2 moskva alla oma väega, kuid vallutada moskvat ei suutnud. Sellel ajal kui venemaal oli suur segadus, sekkus ka poola ja rootsi. 1610.a kukutasid moskva bojaarid senise tsaari ja lubasid poolakad kremlisse
Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin, mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama
1661.a suudeti diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena sõlmida uus rahu Kärdes, millega venelased loobusid Vallisaare rahuga saadud aladest ja kehtima hakkasid Stolbovo rahu tingimused. III Põhjasõda 1. Diplomaatiline olukord Põhjasõja eel. Asjaolud, mis soodustasid sõja puhkemist. Sõja põhjused. Vihik. 17.saj teisel poolel oli Rootsi muutunud Läänemere valitsejaks. 1699.aastal sõlmisid liidu Rootsi vastu järgmised riigid: · Vene tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev, Saksi kuurvürstina Frederich August I Liidu eesmärk oli .. · likvideerida Rootsi ülemvõim läänemerel
1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Samal ajal vallutas vene tsaar Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582.aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. ,,Kuldne" Rootsi aeg Eesti aladel. Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses
Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis Riia, Võnnu.
Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
