rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen · Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte · Soome Rahvusmuuseumi ja Helsingi raudteejaama projekteerija · Eestis teinud veel Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas (1905) · Endine Krediidipanga peahoone Tallinnas, praegu Kultuuriministeerium (1912) Kasutatud allikad http://tartupauluse.ee/kirikuhoone/videod https://www.google.ee/search?hl=et&biw =1440&bih=724&tbm=isch&sa=1&ei=E1vuW 6yOmxAcysmIgI&q=tartu+pauluse+kirik&oq =tartu+pauluse+kirik&gs_l=img.3..35i39 k1l2j0j0i24k1l5.35817.35817.0.36365.1. 1.0.0.0.0.137.137.0j1.1.0....0...1c.1. 64.img..0.1.137....0.q-poi-3LBhs#imgrc =prlCm8mCg46vLM
Majas oli keskküte ja kolm lifti. Saja aasta eest tähendas see kõik tõelist luksust. Vineeri-Mööblivabriku klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati 1904.–1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja). Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstnišš töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab
klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati 1904.1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja). Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstniss töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga
Parimad näited ilmalikust arhitektuurist Turu ja Viiburi lossid- 13.saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj Arhitektuur: H Gesellius Thalbergi maja Helsingis (1897–1898) 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902–1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905) Viiburi raudteejaam (1904–1913) Eero Saarinen General Motorsi tehnikakeskus, mida on kutsutud ka "Tööstuslikuks Versaille'ks". TWA terminal John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Kresge-auditoorium Belli laboratoorium Holmdelis New Jerseys Yale'i Ülikooli jäähokihall Ingalls Rink CBSi peakontor New Yorgis
Rosenbaum (1878 1943) Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : · "Estonia" teater (1913, Armas Lindgren, Wivi Lönn), · Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), Aleksei Bubõr (1876 1919) · "Vanemuine" (1906, hävinud, Armas Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), · Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), · Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tänav. 37, Gesellius, Armas Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu maantee. 67, Aleksei Bubõr, N. Vassiljev), · Taagepera mõis (1907 1912, 40-meetrise torniga), · Neeruti mõis (1903 1906, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), · spordiselts "Kalevi" hoone Pirital 1911, Karl Burman sen., hävinud. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga
näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 [Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943)]. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : "Estonia" teater (1913, A. Lindgren, Wivi Lönn), endine Saksa teater [1906, praegu Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), A. Bubõr (1876 1919)], "Vanemuine" (1906, hävinud, A. Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tn. 37, Gesellius, Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu nt. 67, A. Bubõr, N. Vassiljev), Taagepera mõis (1907 12, 40-meetrise torniga), Neeruti mõis (1903 06, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), spordiselts "Kalevi" hoone Pirital [1911, K. Burman sen. (1882 1965), hävinud]. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist
annaabi.ee 
