Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"10astmes" - 15 õppematerjali

10astmes - 7 m. Raku suurust, dna-molekuli ja polümeeri pikki molekuli on veel näha optilise mikroskoobi abil . See määrab mikro ja makromaailma piiri . Mikromaailma mõõdud : alla 20*10astmes -9 m . Umbes 20 nm .
Füüsika kontrolltöö 11-klass
4
docx

Füüsika kontrolltöö 11. klass

Ei = 2 V | 2) Leian induktiivsuse L I2 = 0 A | L = △Ø / △t ------------------ L = - 0,02 / 0,01 = -2 H Leida L=? V : Induktiivsus selles poolis on -2 H 12. Kondensaatori mahtuvus on 4 uF. Kui suur laeng koguneb kondensaatorisse, kui see laadida pingeni 120 V ? Andmed | 1) Leian kogunenud laengu V2 = 120 V | C = △q / △v = △q = C x △v C = 4,4 F = | △q = 4x10astmes-6 x 120 = 480 x 10astmes-6 = 48 000 000 C = 4 x 10 astmes -6 ------------------ Leida △q = ? V : Kondensaatorisse koguneb laeng 48 000 000 C 13. Milleks kasutatakse a Induktiivpoole? Kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina b Kondensaatoreid? Kasutatakse elektrilaengu ning energia mahutamiseks ja säilitamiseks 14. Arvuta energia poolis, mille induktiivsus on 450 mH ja mida läbi vool 1,2 A Andmed L = 450 x mH = | 1) Leian poolis oleva energia

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
Laser
1
docx

Laser

Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ­ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests

Füüsika → Füüsika
43 allalaadimist
Päike-tähed-galaktikad
3
doc

Päike, tähed, galaktikad

Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Päike-tähed ja galaktikad
3
doc

Päike, tähed ja galaktikad

Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb

Astronoomia → Planeetide geoloogia
29 allalaadimist
Füüsika mõisteid-relatiivsusteooriast jm
2
odt

Füüsika mõisteid, relatiivsusteooriast jm

Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Mehaanika ja dünaamika
6
docx

Mehaanika ja dünaamika

jõududega Hõõrdejõud Seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud Fh=μmg (kehtib ainult horisontaalpinnal), Fh=μN (kehtib alati) Toereaktsiooniks nimetatakse pinnale toetuvale kehale mõjuvat elastsusjõudu N=mg Gravitatsioonijõud, raskusjõud Mass on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust Kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F=(m1m2)/r²*G G=6,67*10astmes -11 (ühik Nm²/kg²) Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit  kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal on võrdne raskusjõuga  kui keha liigub vertikaalselt alla kiirenevalt siis keha kaal on väiksem raskusjõust  kui keha liigub vertikaalselt üles kiirenevalt siis keha kaal on suurem raskusjõust Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul Fe=-k(l-l0) k-keha jäikus (N/m), l-l0 pikkuse muut

Füüsika → Dünaamika
33 allalaadimist
Kõike tuumafüüsikast
2
doc

Kõike tuumafüüsikast

N=Nº2 astmes(­t/T) Alles jäänud osakeste arvu mingi aja möödudes-> Radioaktiivse lagunemise seadus. 8. Seosenergia ­ energia, mis on vaja tuuma lõhustamiseks koostisosadeks. Sama suur energia ka eraldub kui osakestest tekib uus tuum. E=Mc² M-massi defekt Zmp + Nmn > Mt mp- ühe prootoni mass M = Zmp + Nmn - Mt mn- ühe neutroni mass Mt- tuuma mass 1J ­ 1u = 1,66*10astmes -27 kg Z- prootonite arv tuumas 1u = 931 MeV N- neutronite arv tuumas · Eriseosenergia ­ on ühe nukleoni kohta tulev seosenergia. 9. Tuumareaktsioonid : · on tuumade muundumised, mis toimuvad vastastikmõju tulemusenad teiste tuumadega või (elementaar-) osakestega. · selle võrrandite kirjutamisel arvestame, et reaktsioonil kehtib massiarvu jäävus ja tuumalaengu jäävus (summaarne massiarv ei muutu) · Reaktsioonide käigus võib energia nii eralduda kui ka neelduda

Füüsika → Füüsika
107 allalaadimist
Elektromagnetlained
3
doc

Elektromagnetlained

§34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0....10(astmes4Hz)) on sisuliselt vahelduvvool, mida kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained (f=10asmtes5 ... 10astmes 12Hz) on elektromagnetilise info edeastamise põhivahendiks. Optiline kiirgus (f=10astmes12.....10astmes17Hz) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optilisest kiirgusest on nähtav ainult väike osa, selle kiirguse skaala keskel, millest ühele poole jävad infrapunased kiired ja teisele poole ultraviolettkiired. Röntkeni kiirgus (f=10astmes16...10astmes19Hz) omab tähtsat osa meditsiinis, tema võime tõttu tungida läbi inimkeha Gammakiirgust (f=10astmes19...

Füüsika → Füüsika
210 allalaadimist
Elektriväli ja magnetväli
4
odt

Elektriväli ja magnetväli

energia. Tähis: Potseniall on skalaarne ehk suunata suurus. Kontrollküsimused: 1.Homogeenses elektriväljas on pind 3,8 V potentsiaaliga 5,2 mm kaugusel kokkuleppelisest nulltasemest. Kui kaugel asub pind potentsiaaliga 6,9 V? Vastus: 9,4 mm 2.Kuidas sõltub punktlanegu elektrivälja potentsiaal kaugusest punktist? Vastus: pöördvõrdeline kaugusega 3.Kui suur on ühe välgusähvatuse töö, kui liikunud laeng on 20 C ja pinge 10astmes 9 V? Vastus: 2*1010 J 4.Kui suur on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe, kui laengu 0,012 C viimiseks ühest punktist teise tuli teha tööd 0,36 J? Vastus: 30 V 5.Kui suurt elektrilaengut on võimalik viia 1 J töö arvel ühest väljapunktist teise, kui nende punktidevaheline pinge on 5 V? Vastus: 0,2 C Elektriline pinge Elektriline pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalne vahe. Tähis: U

Bioloogia → Bioloogia
116 allalaadimist
Planeetide kaaslased
3
doc

Planeetide kaaslased

1955-1975 tunti seda Hera nime all. 2007 aasta veebruaris ja märtsis pildistas Elarat New Horizoni kosmoselaev Pluto. Distants pildistamisel oli 5 000 000 miili. Himalia On suuruselt kuues ning massilt viies. Selle avastas Charles Dillon Perrine 3. detsembril 1904. See on nimetatud Himalia järgi, kes sünnitas Zeusile kolm poega. Algselt ei olnud ka sellel nime, mistõttu seda kutsuti JupiterVI või Jupiter satelliit VI. Massiks arvatakse olevat 6,7'10astmes 18 ning raadiuseks 85 km. Samuti tehti sellest 2007 pilte, kui teda on pildilt suht rasek näha, sest pilt tehti 8 000 000 km kauguselt. Hyperion Samuti teatud kui Saturn VII. Selle avastasid William Cranch Bond, George Phillips Bond ja William Lassell aastal 1848. See on silma paistnud enda korrapäratu kujuga, kaootilise pöörlemise ning enda käsna taolise välimuse pärast. Nime sai Hyperion järgi, keda tuntakse kui valguse jumalana. See on saturni kaaslane ning massiks on

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Füüsika gümnaasiumi kordamine
5
docx

Füüsika gümnaasiumi kordamine

F=10-8Hz c= 3*8-10m/s lambda=? Lambda= c/f= 3*10-8m/s / 10-8Hz=3m. 28. Kuidas on seotud lainepikkus ja selle kiirus. VÜT. 29. Milles seisneb valguse dualism? 30. Millal avalduvad rohkem laine kvantomadused, millal laineomadused? Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike ja laineomadused rohkem siis, kui lainepikkus on suur. 31. Mis on nähtav valgus? Nähtavaks valguseks nim optilist kiirgust, mille lainepikkus jääb vahemikku 380- 760nanomeetrit(10astmes-9) 32. Mis põhjustab erinevaid värvusaistinguid ning millest on need tingitud? Erinevaid värvusaistinguid põhjustavad erineva lainepikkusega valguslained ning need on tingitud lainepikkusest. Punane, kollane ja oranz on pikimad ning helesinine, sinine ja violetne on lühimad. 33. Põhivärvused: punane, roheline ja sinine 34. Milline on lühim/pikim ja keskmine lainepikkusega värvus, mida inimese silm eristab? Lühim on violetne, pikim roheline ja keskmine punane. 35

Füüsika → Füüsika
63 allalaadimist
Side eksami spikker
1
docx

Side eksami spikker

Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­ 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? ­64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 128 baiti

Informaatika → Side
411 allalaadimist
Esmatasandi tervishoid
10
doc

Esmatasandi tervishoid

o Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale o Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid o Teatama tööandjale koheselt õnnetusest või selle tekkimise ohust o Täitma TTO-alaseid korraldusi 56. Kirjuta järgnevate analüüside täisnimetused ja referentsväärtused: HGB (hemoglobiin) Naised: 118-150 g/l Mehed: 136-163 g/l WBC (Leukotsüüdid) Naistel: 4,1-9,4 x10astmes9/ l Meestel: 4,5- 10,4 x 10astmes 9/ l CRP - C-reaktiivne valk (fS-SRP) - 10 mg/l Chol ­ Kolesterool(S-Chol) - 5 mmol/L Gluc ­ Glükoos (fP-Gluc, fB-Gluc) o Täisveres ­ 3,5-5,5 mmol/L o Plasmas - 4,1-6,1 mmol/L o Kriitilised väärtused 2,2 mmol/L või 25 mmol/L HbA1c ­ Glükohemoglobiin (B-HbA1c) 4,0-6% (DCCT) / 42 mmol/mol (IFCC) APTT ­ Aktiveeritud osalise tromboplastini aeg (P-APTT) 26-38 sek INR ­ Protrombiini aktiivsus, indeks (P-PT-INR) PT 70-130% ; INR 0,85-1, 25

Meditsiin → Meditsiin
50 allalaadimist
Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P Otsnik
16
doc

Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P.Otsnik

liitvõnkumisi nn Lissajous` kujundid. Lained elastses keskkonnas: v=ruutjuur E/roo E = elastsusmoodul, roo on keskkonnatihedus. Akustika: Akustika käsitleb elastsuslaineid, millised asuvad sageduste vahemikus infraheli - 20Hz – 20kHz – ultraheli. Füüsika osa, mis käsitleb häält ning tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. Lihthelid, liithelid, mürad. Heli minimaalne intensiivsus e tugevust nimetatakse kuuldeläviks. Kuuldelävi (I0) sõltub subjektist ja sagedusest. I0(1000Hz)=10astmes-12W/m2 Valulävi I=10W/m2. Heli valjus (L). 1 detsibell on hääle selline intensiivsuse nivoo, mille intensiivsuse ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10. L = 10log l/l0 (dB) intensiivsuse ja valjuse seos. Heliallika akustiline võimsus N=I*S I =intensiivsus, S= sfääri pindala kaugusel R heliallikast S=4piiR2. Levib õhus 330m/s, vees 1407 m/s. Sagedusel 512Hz koefitsent alfa klaasis = 0,027, betoon 0,015. Heli iseloomustavad kõrgus, intensiivsus, tämber.

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

(paremale), tekib tihedam DNA struktuur. ● Negatiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur. 11. Genoomid. Võrdle bakteri ja inimese genoomi Genoom - organismi kõigi kromosoomide DNA. Organismi terviklik kromosoomikomplekt. Geneetilise info terviklik koopia. Bakteri​ genoom Inimese​ genoom Suhteliselt väike genoom. Suurus 10astmes Reeglina suur genoom. Genoomis on 6- 10 astmes 7 nukleotiidi. geenidele lisaks palju mittekodeerivat DNA-d - ca 98% genoomist on mittekodeeriv (aka “junk DNA”). Suurus (DNA pikkus) on 3 x 10’9 alusnukleotiidipaari. Lisaks nukleaarsele

Bioloogia → Bioloogia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun