Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie päikesesüsteemis, millel on ainult üks kaaslane, seega moodustavad Maa ja Luna ainsana topelt-planeetide süsteemi. Luna on suuruselt viies kuu meie päik...
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Tr...
Ülejäänud on korrpäratu kujuga kaljurahnud Ainulaadne on Lo, millel on avastatud lisaks atmosfäärile ka 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas
Häädemeeste Keskkool 4. klass SATURN Referaat Koostaja : Adriana Mass Juhendaja: Age Ein Rannametsa 2011 Sisukord 1. Saturn................................................................................lk3 2. Saturni rõngad...................................................................lk4 3. Kohustuslik kirjandus........................................................lk5 2 Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata ...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturnil on 10 kaaslast. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -- Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe
on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu." Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kuud Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem
Saturni kaaslane Phoebe avastas 17. märtsil 1899 William Henry Pickering fotode järgi, mis olid tehtud DeLisle Stewarti poolt Arequipas. See on esimene planeedi kaaslane, mis avastati fotode järgi.Ta sai nime titaan Phoibe järgi.Phoebe on enam-vähem kerakujuline. Tema läbimõõt on 220 km. 10 Phoebe 11 Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Epimetheus, Janus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan, Pallene, Methone, Mimas, Enceladus, Telesto, Calypso, Polydeuces, Dione, Helene, Hyperoin, Iljiraq, Kiviuq, Erriapo, Albiorix, Skadi, Paallaq, Mundilfari, Narvi, Tarvos, Siamaq, Suttung, Thrym ja Ymir. Saturn koos oma suuremate kuudega 12 Kokkuvõte Saturn on päikesesüsttemi suuruselt teine planeet ja kauguselt kuues. Sellel on väga palju kaaslasi
märtsil 1899 William Henry Pickering fotode järgi, mis olid tehtud DeLisle Stewarti poolt Arequipas. See on esimene planeedi kaaslane, mis avastati fotode järgi.Ta sai nime titaan Phoibe järgi.Phoebe on enam-vähem kerakujuline. Tema läbimõõt on 220 km. [10] Phoebe 10 Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Epimetheus, Janus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan, Pallene, Methone, Mimas, Enceladus, Telesto, Calypso, Polydeuces, Dione, Helene, Hyperoin, Iljiraq, Kiviuq, Erriapo, Albiorix, Skadi, Paallaq, Mundilfari, Narvi, Tarvos, Siamaq, Suttung, Thrym ja Ymir. [11] Saturn koos oma suuremate kuudega 11 Kokkuvõte Saturn on päikesesüsttemi suuruselt teine planeet ja kauguselt kuues. Sellel on Väga palju kaaslasi
nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km. Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati. Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada. Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturni koostis Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel.
Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss *2 kuud: Phobos ja Deimos, *Phobos on väiksem kui Deimos* Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877, *Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ...
vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast. Saturni keskmine tihedus ligikaudu on 0,687 g/cm3 . Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom. Ta nimetas uue planeedi kuningas George 3. auks, kui see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode. Uraanilt on leitud vesinikku, heeliumi,metaani ning vähesel määral atsetüleeni.
Kuna Jean Dominique Cassini olles itaallane elas ja töötas peamiselt Prantsusmaal on ka kraatrid nimetatud prantsuse rahvuseepose Rolandi laul tegelaste järgi. Heleda poole kraatrid on prantsuse rüütlid, näiteks Roland, tumeda poole omad - maurid, näiteks Baligant. Kuul on kirjeldatud 18 kraatrit, Cassini piirkond ja Roncevaux maa -- kuru auks, kus eepose kangelane Roland langes. Ülejäänud kuud kannavad järgmiseid nimesid: Dione, Tethys, Enceladus, Mimas, Hyperion, Janus, Epimetheus, viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyager'ide tehtud fotodelt. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://en.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html
Saturni pöörlemiskiirust arvestatakse kolmes tsoonis, millest esimene, ekvaatoril asetsev Süsteem I, pöörleb intervalliga 10 tundi 14 minutit 00 sekundit. Süsteem II pöörlemissagedus on 10 tundi 38 minutit 25,4 sekundit ja Süsteem III oma 10 tundi 39 minutit 22,4 sekundit. Saturni sisemuse pöörlemissagedust ei ole suudetud täpselt määratleda, sest planeedi magnetiline pöörlemiskiirus ja planeedi enda pöörlemiskiirus ei ole täpselt kooskõlas seoses kuu Enceladus mõjuga. Viimane ennustus Voyageri 2007. aasta andmete põhjal on 10 tundi 32 minutit 35 sekundit. Rõngad Saturni rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610.aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Hüpoteese oli palju, kuid esimese sõnastas hollandlane Huygens 1655
Jupiteri, Saturni ja Neptuuni kaaslased Jupiter Jupiteri süsteemi võib vabalt võrrelda päikesesüsteemiga. Planeedil on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. aastal. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Io on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranz, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Iol on avastatud 7 tegutsevat vulkaani. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 km, kuid on ka paarisaja-kilomeetris...
°C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile,
/1, lk 31/ Saturni rõngad koosnevad sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Peale selle, et Saturni ümber tiirleb tohutu hulk rõngaid, on tal ka veel üks suur, kuus keskmist ja üksteist väikest kuud. /2, lk 252-253/ Saturni kuud: Phoebe, Iapetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. /2, lk 202 Uraan Seitsmenda planeedi kaugus Päikesest on 2,9 miljardit kilomeetrit. Tema läbimõõt on 51 000 km. Uraanil kulub ühe ringi tegemiseks ümber Päikese 84 Maa aastat. Uraani avastas hilisem Inglise kuninglik astronoom sir William Herschel 1781. aastal. Uraan pöörleb kiiresti üks pööre 17 tunniga. Kuna Uraan on Maaga
Jupiterile lähim suur kuu; Europa:pind sile ja detailivaene; Ganymedes:suurim kuu päikesesüsteemis; Callisto 2. Saturn-sarnane Jupiteriga, eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu, 60 kuud, kõige lapikum, koosneb peamiselt vesinikust, Titan:Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär; Rhea; Japetus, Pandora, Enceladus, Phoebe 3. Uraan-atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, värvus sinine, 21 kaaslast, pöörleb päikesega risti, rõngad 4. Neptuun-tuuled kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 8 kaaslast, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, orbiit ei ole kooskõlas Newtoni seadustega, sinine, tumedad rõngad, Triton; Nereis · Pluuto-alates 2006 kääbusplaneet, orbiit teistest piklikum, ei ole külastanud ükski
Suuremad planeetide kaaslased 1. Saturni kaaslased Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ek...
PÄIKESESÜSTEEM Füüsika referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Ülesandeks on teha referaat astronoomia valdkonnast ning anda lühiülevaade päikesesüsteemist. Mina valisin töö teemaks päikesesüsteemi, kuna meie ise koos maaga oleme üks osa sellest. Samuti on erinevate planeetide kohta väga palju infot ning tore on läbi antud referaadi tegemise saada ka ise iga planeedi olemuselt natuke targemaks. 1. MIS ON PÄIKESESÜSTEEM? Päikesesüsteem koosneb päikesest ning tema ümber tiirlevatest objektidest. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsioonijõu tõttu (1). Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente (need olid tekkinud tähtede plahvatuses) (2). Meie kohalik täht Päike...
hiljem selgus, et tegemist on mitme rõngaga. Tegelikult on seal tuhat kitsast rõngast ehk ringletti ja kui Maa läbib Saturni rõnga tasandit, muutub rõngas üheks päevaks nähtamatuks. Saturnil on 57 tuntud kuud ja mõne olemasolu on veel kahtluse all. Suuruselt on teistest üle Titan, mille atmosfäär on Maa omast tihedam ja sarnaselt Maale on tema pinnal pidevalt mingi vedelik. See kuu on ümbritsetud pideva uduvinega. Teised kuud on palju väiksemad, näiteks Mimas, Enceladus, Tethys. Esimesena külastas Saturni NASA süvakosmose sond Pioneer 11. 2.3.Uraan. Uraan on seitsmes planeet päikesest ja erinevalt teistest, mis olid tuntud juba antiikajal, oli tema esimene uusajal juurde avastatud planeet. Inglise kuninglik astronoom sir william Herschel oli esimene, kes 1781. aastal avastas, et tema poolt vaadeldav taevakeha ei ole täht. Varem peetigi teda täheks. Aga kuna uus taevakeha liikus ümber Päikese ringorbiidil, pidi ta olema uus planeet
[3] Päikesesüsteemi suurimad kuud (ekvaatoril on neil läbimõõt üle 3000km) on Maa kaaslane Kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto), Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9] Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19] 7 Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane
kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. · Tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Pöörleb sama kiirelt kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu · Saturni temperatuur on umbes -180 C · Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe 6. Uraan · Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. · Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. · Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani.
lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri. Sellel on seni on avastatud 18 kuud: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ja väikesest osast muudest ainetest. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11 Y Kasutatud Kirjandus...........lk 12 Sissejuhatus: Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müs...
Saturn läbimõõt 120 000 km, kaugus Päikesest 1,4 miljardit km, tiirlemisperiood 29 aastat ja 6 kuud.Saturn on hiiglaslik gaasikera ja atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab ka teist kerget gaasi heeliumi, seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t. väikese tihedusega, hõre.Saturn on lapik, sest pooluselt, kus kesktõrjejõud puudub, surutakse ta kokku ja planeet muutub lapikuks.Saturnil on 18 kuud: Miamas, Enceladus, Tethys, Titan jne.Saturni rõngaste paksus ei ole kilomeetritki. Rõngaid moodustavate osakeste suurus ulatub tolmukübemest paraja lumepallini.Tiirlemisel ümber päikese Saturni ja Maa vastastikune asend muutub.Koos sellega muutub ka nurk, mille all Saturni rõngad meile paistavad.Põhjus on selles, et sarnaselt Maaga on Saturni pöörlemistelg, kaldu tema orbiidi tasandiga. Uraan lläbimõõt 51 800 km, kaugus päikesest 2,9 miljardit km. Tiirlemisperiood 84 aastat.
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
rõngastesse. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. "Pioneer 11" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et F-rõngast "karjatatakse"- kaks kuud, Prometheus ja Pandora tiirlevad teine teiselpool rõngast. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale on: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan.[3;8:9] Pilt 7. Saturn - 20 - 8. URAAN 8.1 Uraani ajaloost Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
