VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud pinnavormid
Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid - jõeorud. Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on: Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest
vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad raskusjõutekkelised: rusukaldad põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud
• vee-erosioon • Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • Jõesäng ei hõlma kogu oru põhja
Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige sagedamini Eestis esinevad orutüübid on : · Sängorud. Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. · Moldorud. Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. · Lammorud. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud sette-materjali,
erinevaid maastikulisi piirkondi, esineb neil ka erinevaid orutüüpe Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed Lammorud
M kurud A A T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia M A A T E A D U S Wikipedia Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. M A A T E A D U S Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud. M A
Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised
Eristuvad 14 ordoviitsiumi ja 4 siluri ladestu ladet. 25. oktoober 1976.a Osmussaare lähedal meie tugevaim maavärin 4,75 magnituudi. Pinnamood – Põhja- Eesti klint. Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8
Võhandu jõgikonda. Suurem osa Otepää valla vooluveekogudest algab küngastevahelistes nõgudes paiknevatest järvedest ja soodest (enamik neist on kinnikasvanud järved) ning järgivad neid ka edasisel teel kõrgustiku ääreala või vanade orgude poole. Soodes on looduslikud voolusängid kitsad, madalad ja looklevad. Vaid seal,kus vooluvesi on kunagi murdnud läbi naaberkünkaid ühendavatest sadulatest, on lühikestel lõikudel kujunenud sälk- või moldorud, kus voolusängi lang on suurem ja vool kiirem. Vooluveekogud on kohanenud nii liustikutekkelise pinnamoe kui vanade orgudega. Otepää valla vooluveestiku teljeks on Väike Emajõgi, mis on ka Eesti keskmise suurusega jõgi. Kuid seal paikneb üksnes jõe ülemjooks. Ülejäänud jõed, ojad ja kraavid on Väikesest Emajõest veelgi väiksemad ning väikese valglaga ja veevaesed, kuid suhteliselt suure põhjaveelise toitumise tõttu ei jää Elva jõgi ega Voki oja kuivaks ka väga
Liustikujää- firni tihenemisel kaovad poorid Liustik- lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal. 10% katavad maismaad tänapäeval Liustikud jagatakse? Oruliustikud ( mägiliustikud) ja mandriliustikud Kaarid ehk orvandid- järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel Kurud- mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Moreen- sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni Ruhiorud ehk troogid- U-kujulised järsuveerelised moldorud Tsirkusorud- suured, järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb? a)Limnoglatsiaalsed- liustiku või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll). Rikked on katkestused kivimkeha pidevuses. Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus.
Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1km mäestikke kujunavad välisjõud Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni(alpiinne reljeef) Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud Mandriliustikud voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad oos - on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud
Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, milliste moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedtšenko – 72 km, Zeravšani – 68 km) järsuveerulistest oruliustikest (tsirkusorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Viimased on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud. Oruliustikud ulatuvad lumepiirist allapoole ahelikevahelistesse orgudesse või mäestikuesistele tasandikele. Jää sulades kaasatoodud materjal vabaneb jääst ning kantakse enamasti sulamisvete poolt poolt laiali.Looduses on lumepiir poolustel meretaseme lähedal, ekvaatoril aga kuni 6400 m (Andides) kõrgusel. Ta on erineva
Orvandiliustikud ehk kaariliustikud täidavad mäetippude lähedasi amfiteatrikujulisi nõgusid, mille moldjas põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Oruliustikud on mitmesaja meetri paksused ja kilomeetrite pikkused (Fedsenko 72 km, Zarafson 68 km) järsuveerulistest orulaienditest (tsirkuseorgudest) algavad liustikud, mis kujundavad ruhiorge ehk trooge. Need on U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mis on liustike poolt laiendatud endised erosioonilised sälkorud. Mandriliustikud Polaar- ja lähispolaarkliimas, kus lumi aeglaselt sulab ja aastaringi on jahe, võib igilumi ja jää kuhjuda tasandikulegi. Jääkuhjatis kasvab keskelt paksemaks, omandades kupli kuju. Jää hakkab väga aeglaselt liikuma kupli keskosast. Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktis) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga
otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel liigub ülespoole tagasi ja jääb orgu maha. Jää on täis kive ja liiva – sest ülevalt poolt pudeneb pidevalt neid alla) ruhiorud e. troogid – U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud tsirkusorud – suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud voored – mandrijää vooliva e. kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Piklikud ühtlased pinnavormid (Eesti Vooremaa)
Mäestikujäätumine Liustikud - ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole: kaariliustikud (nõgudes), oruliustikud (orgudes). Mäestikes jää- ja lumetegevus seotud enamasti negatiivsete reljeefivormidega. Kaarid e. orvandid nisitaolised järskude veerudega süvendid. Moldjas põhi kaldu avatud esiserva suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema
maastikupildi (eriti rajooni põhjaosas) · Maastikku liigendavad jõgede orud ja ka mitmed paekõvikud, kulutusnõgudes asub ka soid · Pinnakatte paksus on kõige väiksem panga juures, suureneb sisemaa poole, sest Eesti aluspõhi on lõuna poole kaldu · Rajooni põhjaosas klint · Karstumine ja looalad · Keila ümbrused ka (kalju)voori madalad voored · Veestik o Enamik jõgesid saab alguse soodest ja voolates lavamaal on neil moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik o Keila, Pirita, Jägala, Vääna, Treppoja, Jõelähtme (karst), Kuivajõgi (karst); enamus jõgesid suubub Soome laht, osas iiski ka Kasari jõe lisajõed o Järvi vähe; Maardu, Ülemiste Viru lavamaa · Paljuski sarnane Harju lavamaale, kuid väiksem ja kitsam · Valdavalt tasasest alast kerkivad märkimisväärselt kõrgemale Jõhvi moreenkühmuline
lõikavalt karedaks ning kariloomad väldivad teda. On tallamisele vastupidav, moodustab kõvu mättaid ning muudab karjamaa mätastikuks. Raiesmikel moodustab kiiresti tiheda kamara, mis takistab noorte puude kasvu. Seega tülikas umbrohi. Levik: peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: naadikaasik, naadikuusik, naadihaavik, naadilepik, naadisaarik. 5.2. SÕNAJALA KASVUKOHATÜÜP (Sj) Reljeef: läbivooluga lammi- ja moldorud, nõlvade jalamid. Mikroreljeef keskmiselt kuni tugevasti mätlik. Muld: leostunud- ja koreserikkad leostunud (pruun) gleimullad Go, vähemal määral keskmise sügavusega rähksed glei-rendsiinad Gk´´´. O+AT- horisondi tüsedus on 10-30 cm. Mullareaktsioon läheneb neutraalsele (pHKCl 5,0-7,0). 38 Veereziim: iseloomulik on mineraalaineterikka maapinnalähedase liikuva põhjavee
annaabi.ee 
