Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog Pilliroog on kõrreline, mis kasvab nii mererannal kui ka järvekaldal. Kõrred on väga vastupidavad niiskuse suhtes ja suure ränihappesisalduse tõttu ka raskesti süttivad. Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja
..................................... 21 49. Bituumenist katusekattematerjalid. .......................................................................................... 22 50. Bituumenite katsetamine. ......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus,
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
................................................................................... 27 5.1.3 Kergkruus ..................................................................................................................27 5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid....................................................................... 27 5.2.1 Tselluvill.....................................................................................................................27 5.2.2 Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit .................................................................................28 5.2.3 Mullpolüuretaan.........................................................................................................28 5.2.4 Mullpolüstüreen......................................................................................................... 28 6 Ehitusmördid...........................................................................................................
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil). Nööri pingutamiseks on kõige lihtsam kasutada nn. pingutustellist, mis riputakse suundnööri ühte või mõlemasse otsa. Pingutustellise kasutamisel ei ole vaja nööri iga kihi tõstmise järel siduda. Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Laotava kihi tasapinnale majaka astmele asetatakse lahtine nael, nn. tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22
kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate plekist või rullmaterjalist. Elamute ehitamisel kasutatakse laialdaselt puitsõrestikku, mille ehitamine on lihtne, sest puuduvad raidseotised ja tapid; elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Seina sõrestik koosneb 5 x 15 või 5 x 20 cm põiklõikega postidest sammuga 60 ... 90 cm, mis toetuvad sama ristlõikega antiseptitud alusplankudele. Alusplankude alla tuleb panna horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud tuleb ankurdada vundamendi külge sammuga 2 ..
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette kuni 40 cm laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis laastukatus saepuru-savi soojustusega, all raamides puitaknad topeltpõrand vineer või krohv (köögis) 6010 Paekivi, Tahutud palk, väljas Eterniidiga kaetud 2 klaasiga omaette krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne.
- Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.