uni, äratada pole võimalik, pärilik Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi, kombineeruvad uni ja ärkvelolek, unerändaja on võimeline nägema, kõndima ja rääkima, hiljem ei mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei mäletata · Enamasus unenägudest on pildilised ehk visuaalsed: kuulmise, kompimise ja haistmisega seonduvad üsna harva · Enamasti on unenäod värvilised · Unes tulevad ilmsiks alalteadlikud soovid ja vajdused Ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi, muutes inimese meeleolu, tuju ja käitumist Jagatakse: hallutsinogeenid, stimulandid ja depressandid Uimasti tekitavad sõlutuvust ja ei ole alati uimastva toimega · Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja
*sisaldada õleskutset lastele selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena nad satuvad või võivad sattuda ohtlikku olukorda *sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist *tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele 16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu
meie näitusel ka lisapealkiri ,,Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid..."). Tundub, et sümbolismil on poola kunstis mitu nägu? Näitusel võime näha vähemalt mõningaid olulisi sümbolismi liike. Need ei ole mitte ainult muinasjutumotiivid nagu Waweli draakon ega ka mitte ainult kodumaise kirjanduse meistriteoste, näiteks Adam Mickiewiczi poeemi ,,Peied" (,,Dziady"), Juliusz Slowacki poeemi ,,Anhelli" või Stanislaw Wyspiaski värssnäidendi ,,Pulmad" (,,Wesele") pildilised kujutised. Need on ka hetkemeeleolu jäädvustavad maastikud, sealhulgas Jan Stanislawski tööd. Nende tähendused ei piirdu nähtava maailma otsese kujutamisega, vaid jäävad ootama avastamist teisel tasandil; seetõttu on raske nimetada neid vaid impressionistlikeks. Sümbolism ilmneb ka piltides, kus on tunda dekadentsi kogemust, nagu ka töödes, mis puudutavad riivamisi maalikunsti ja muusika sünteesi ning mõtestavad nendevahelist dialoogi (s
Sagedamini on unesränne lastel, suuremaks saades see kaob. Unenäod Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Enamasti näevad kõik unenägusid. Väikeste laste (2-5 aastaste) unenäod on lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Aega-mööda hakatakse kogema ka emotsioone. 9. ja 15. eluaasta vahel kujunevad unenäod juba enam-vähem samasugusteks nagu täiskasvanud inimesel. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised ehk visuaalsed, kuulmise ja kompimise ja haistmisega seostuvad harva. Enamasti on unenäod värvilised. Unenägusid kui nähtust on läbi aegade üritatud seletada, neile on omistatud mitmesuguseid tähendusi. Psühholoogias on neile juhtinud tähelepanu Sigmund Freud oma teoses "Unenägude tõlgendus". Tema meelest on "unenäod kuninglikuks teeks mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde". Freud eristas unenägudes manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu
Mõisted Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda Ülesanded vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvalitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja uurimisküsimused kogutakse sõnalised ja pildilised andmed järeldused tehakse mitte statistika põhjal, vaid leitakse tõlgendusi ja tähendusi näiteks ajalooline uurimus, juhtumiuurimus, tegevusuurimus Näide Teema: Kasuvanemate peretunde loomine Eesmärk: välja selgitada, kas ja kuidas suudavad kasuvanemad peretunnet tekitada Uurimisküsimus(ed): millised kasuvanemate tegevused aitavad tekitada peretunnet ja millised neist on kõige mõjusamad Rühmatöö 1
Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra; fikseeritakse milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed iga inimese kohta
ruumi seal jõudsalt taastuvale Eesti loodusele. Kabelineeme on olnud rahvusvaheline kodu, mida on väisanud riigipead, ministrid, suursaadikud, 4 mõtlejad ning sajad ja sajad Lennart Mere sõbrad, ent kahtlemata on see alati olnud ka üks kaunis eesti kodu. Poliitilised on Meri tekstid, olgu need siis kirjandus või kõnekunst, nii pildilised, et suisa loomulik on mehe kunagine filmimehe karijäär. Eesmärgiks otsida mõõdanikku vajuvaid rahvaid, neid pildistada, neid veel korrakski kõnetada. Tema 1970. aastatel soome-ugri rahvastest vändatud etnoloogilised dokumentaalfilmid on hindamatu väärtusega iseenesest. Seda enam, et neid toetasid sellised Meri raamatud nagu ,,Virmaliste väraval", kus üheks peategelaseks tõuseb ajalugu. Rein Veidemann, kirjandustegelane on öelnud, et Lennart Meri on
Nad saavad enam infot kätte tekstidest ja suusõnalistest juhistest. Verbaalse mõtlemisega inimesed on aktiivsed, neid mõjutavad enam välised ärritajad, mistõttu nad eelistavad stimuleerivat keskkonda. Keeleõppes tuleks selle tüübi õppijatele pakkuda suhtlusülesandeid, infolüngaga ülesandeid. Teretulnud on tegevuste vaheldumine. Nende jaoks on sobiv mitmesugustel tugisignaalidel (märgid, pildid, skeemid) põhinev tekstiloome. KUJUTLEJA Info põhjal kujunevad neil põhiliselt pildilised assotsiatsioonid. Nad jätavad kergemini meelde pilte, jooniseid, diagramme, graafikuid, demonstratsioone. Visuaalse mõtlemisega inimesed on passiivsemad, nad alluvad enam sisemistele kujutluspiltidele ning eelistavad staatilisemat keskkonda. Keeleõppes sobib selle tüübi puhul kasutada mõtteskeemide loomist, kirjeldusi, tegevuste mitmekesisusega ei tohiks üle pakkuda. Tihti võib kujutlejate leksika olla rikas ja emotsionaalne. Suulisest lihtsam võib olla kirjalik tekstiloome
tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes. See on kiirem puute- ja haistmisaistingute korral ja veidi aeglasem nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingute puhul. Kompensatsioon See on ühe aistingu korvamine teisega. Kui inimesel puudub mingi aisting või see on liiga nõrk, siis arenevad tugevamalt välja teised, et kompenseerida puuduvat. Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting- pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne. 4.Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. 5. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
*mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid (ajaleheartiklid, raamatud, ajalookroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne), pildilised materjalid (fotod, maalid),materiaalsed esemed (tööriistad, olmeesemed jne) Andmete tüübid: a) Läbilõikelised andmed andmed mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid KORRA b) Longitudinaalsed andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt Andmete analüüs: Kvantitatiivsed meetodid andmete analüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine
See arvuti aktsepteerib sisendina hiina kirjamärke ja vastava arvutiprogrammi abil esitab väljundina samuti hiina kirjamärke. Oletame, et see arvuti on võimeline edukalt läbima Turingi testi, ehk suudab inimesest hiina keele kõnelejat veenda, et tegu on arvuti asemel teise hiina keelt kõneleva inimesega. Kirjeldus- sisend, hiina toa väljund. Hiina tuba on kinnine ruum, pisikesed sisendi ja väljundi pilud, seintel heroklüüfid, peab pildilised sedelid piltidena kokku panema käsiraamatu abil, ise ei saa aru miks ta nii tegema peab. Annab sedelid piltidena välja. Võtab hiina keelseid sedeleid ja moodustab vastused, olenemata sellest, et hiina keelt ei oska. Teostab üht mehaanilist tegevust. Oletame, et väljas on inimene, kes oskab hiina keelt ja arvab, et see kes ruumis sees on oskab hiina keelt. Oletatakse, et normidest ei saa fakte järeldada. Vihikus pilt kirjeldusest. 14. Simulatsiooniargument. Nick Bostrom 2001.a
kaartidel väga üldistatud asjade, näiteks geograafilise vöötme piiri, esitamine on halva kartograafilise töö ilming. · Rõhutamine. Tuuakse esile tähtsamad elemendid ning vähemtähtis jääb tahaplaanile, seega nähtuste kujutamine peab olema hierarhilises järjestuses. · Harjumuspärasus. Kaardil peaks kasutama selliseid leppemärke, mis on kergesti mõistetavad (pildilised) või sümboleid, millel on väljakujunenud tähendus . Ka värvide valikul peaks kasutama harjumuspäraseid seoseid (näiteks sinine vee ja roheline metsa kujutamiseks). 2.2 Kaardi mitmepalgelisus Kvaliteetsel paberkaardil on vähemalt kaks plaani. Kaugemas plaanis peab olema haarav kaardi sisu kogu ulatuses, lähemas plaanis peab olema võimalik leida igat konkreetset detaili puudutav info
positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks
psühholoogilised faktorid. Unenäod Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Paljud inimesed väidavad (eriti mehed), et nad ei näe und- tegelikult näevad kõik, seejuures korrapäraselt, ehkki hommikul tõustes ei mäletata. Väikeste laste (2-5a) unenäod on lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Ajapikku hakkab unes nähtav sarnanema lugudega, selles ilmnevad ka emotsioonid. 9-15a kujunevad unenäod täiskasvanute sarnaseks. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised e visuaalsed; kuulmise, kompimise ja haistmisega seostuvad nad üsna harva. Enamasti on unenäod värvilised. Et unenägude selgus jääb ärkveloleku eredusele alla, siis näeme neid mõnevõrra tuhmimate piltidena (1). Unenägusid on läbi aegade püütud seletada. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses "Unenägude tõlgendus" (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid
Akkadi periood 2350-2150ekr Sumeri linnriigid allutatakse Akkadi poolt Esimene kuulus valitseja Sargon I Akadi linna asukoht siiani teadmata. Mehed hakkavad olema karvased ja pikkade habemetega. Teooria, et mehed keerasid oma habemeid lokki ja ka vahatasid neid :) Suured valitsejapaleed (Tell Asmaris) Ruumid ja aknad koondusid siseõuede poole, asusid linnade keskel, mõeldud valitsejale ja õukonnale. Kaar ja Silindervõlv EGIPTUS Pildilised allikad- kujutati muuhulgas ka igapäevaseid tegevusi kirjalikud allikad mitmekesisem materjalikasutus. Hieroglüüfid u. 5000 a Ekr. Arenes lõplikult välja u. 2500 eKr. Papüürus- kirjakultuuri suurem areng. Aitas välja töötada riigisüsteeme jne. Rosette'i kivi. 196 eKr, kolm teksti I hieroglüüfid, I demootne kiri( tarbetekstide kirjutamiseks), III Vana Kreeka keel ?. Ülistab vaarao suuri tegusid, annetusi jne. Hieroglüüfide kasutamine lõppes Kristluse jõudmisega Egiptuse aladele
b) Mitte-osalusvaatlus - uurija üritab uuritavate jaoks nähtamatuks jääda. 3. Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat. Sotsioloogias väga eksperimenti ei kasutata. 4. Dokumentide analüüs - inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: a) Kirjalikud b) Pildilised c) Materiaalsed Andmete tüübid: 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed - Iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra. Fikseeritakse, milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed - Iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt. 4. Andmete analüüs Andmeanalüüsi meetodid: 1
● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade → tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . 2) monokulaarsed sügavustunnused -- visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates ● silma kohanemine -- silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste
4.Dokumentide analüüs-inimtegevuse produktide ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest uurimine. ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Produktid võivad olla: Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. a)Kirjalikud Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. b)Pildilised Comte'i peetakse positivismi rajajaks. c)Materiaalsed Ühiskonna arengustaadiumid Andmete tüübid: Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi: 1.Läbilõikelised (cross-sectional) andmed-Iga uuritava 1.Teoloogiline staadium (aegade algus -1300) -maailma inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra
Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012). Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83). Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste
laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed – iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra; fikseeritakse milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed – iga inimese kohta kogutakse andmeid
Ajalugu: Bronislav Malinowski. Mitte-osalusvaatlus uurija püüab vaadelda inimesi nii, et vaadeldavad ei tea, et neid vaadeldakse. Uurija üritab olla nähtamatu. Nt Laud Humphreys. Eksperiment peetakse tihti kõige täiuslikumaks. Uurija kontrollib täielikult olukorda. Uurija ise manipuleerib mingit sõltumatut muutujat vaadates kuidas see mõjub sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs/kogumine. Inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid, pildilised materjalid.. Andmete tüübid: peamiselt ankeetküsitluse andmete puhul. Läbilõikelised andmed andmed, mis aon kogutud ühel ajahetkel, annavad mingi läbilõike; unimesi uuritakse vaid korra; longitudinaalsed (pikilõikelised) andmed - andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt (ei ole anonüümne). Andmete analüüs: meetodid : kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed meetodid.
aastatel. 1930. aastate keskpaiku olid veel mitmed rollid toimetustes tekkinud, mida näitas EALi sotsiaalkomisjoni uurimus. Sotsiaalkomisjoni ülevaates nimetati poliitilist toimetajat, osakonna toimetajat, toimetajat-sekretäri, följetonisti, illustraatorit, karikaturisti, nooremat toimetajat, fotograafi, vabakutselist ajakirjanikku. Kasutusele tulid uued väljendusvormid, mis omakorda olid seotud ajalehe tehnilise arenguga. Ajalehe kõrvale ilmusid sõnalised ja pildilised infoallikad (raadio, helifilm). Karl Kesa hinnangul olid toimetuste koosseisud liialt väikesed, mistõttu uudisematerjali hankimiseks kasutati kõige lihtsamat teed (telefonitsi või ametiasutustest). Väiksemate lehtede juures ei kujunenud veel 1930. aastatelgi selget tööjaotust, tihti asusid provintsilehe toimetused veel trükikodades või raamatupoodide tagaruumides. Uus kriteerium turumajanduse arenedes oli kiirus. Sündmuste registreerimisse ei
annaabi.ee 
