Meister oli erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. Eesmärgiks oli Pontius Pilatusest romaani kirjutamine. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. Jesua ettekuulutuses, et kunagi saabub aeg, mil pole enam võimu ning valitsevad tõde ja õiglus, olid tegelikult peidus Meistri lootused, et ka tema kodumaal toimuvad muutused, mille tulemuseks oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest
vangistus. Täpselt nii nagu ka "Meistris ja Margaritas" ei saa ka elus olla kõiges kindel. Prokuraator oli kindel, et Jesuale antakse armu, kuid talle määrati surmanuhtlus ja vabaks lasti hoopis Bar- Rabani, kes on röövel ja mõrvar. Päärismaailmas ei uskunud ka keegi, et Donald Trump võidab Ameerika presidendi valimised, kuid nii see just läkski. Probleemne on ka see, kui võim ei lase avaldada kirjanike teoseid. Toimetaja ei avaldanud Meistri raamatut Pontius Pilatusest ja seda hakati nimetama Jeesust kaitsvaks kõneks. Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" ei lubanud Stalin avaldad ja see avaldati alles 1967. aastal, tänu tema naisele. Teoses on kolm tegevusliini, 1930. ndate Moskva, kus on Woland saatanaks. 2000 aasta tagune Jersalaim, mille tegevus tuli välja Wolandi jutust ja Meistri raamatust. Neeed kaks liini seob kolmas liin, Meistri ja Margarita armastus lugu. Woland kasutab ära Margaritat, lubades talle kadunud Meistriga taas kokku saada
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. Tema
kopikate eest. Tekib küsimus kus on austus? Mihhail Bulgakovi ,,Meister ja Margarita'', on näiline streik kahekümnendate- kolmekümnendate Venemaa vastu, kus ei nõustutud muudatustega, hinnatud õigeid väärtusi ning vihati teisitimõtlejaid. Raamatu peategelane kirjanikust Meister, püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku maailmavaatega. Looja, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kuid selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda ning kaotas ka loomingulise vabaduse. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Ta ei suutnud taluda seda, et riik ei austanud tema printsiipe ning mõttemaailma, seda, mis on tegelikult tõsi. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja
teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva hingevaluga. Ješua jagas aga tõde, valgust, et kunagi inimene jõuab tõe ja õigluse riiki, kus võimu pole tarvis. Ta oli veendnud, et inimese võib tuua tagasi tema tõelise ja kauni loomuse juurde.
Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane Meister, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb.
neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on väga kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevad hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Mulle nagu tundub, et ta nagu karistaks inimesi. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki. Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Stepan Bogdanovits(Stjopa Lihhodejevile)- Varieteeteatri direktor, kes saadeti sekundi jooksul Jaltasse. Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima.
Samamoodi omas Jesua kedagi, kes temasse uskus. See oli mees nimega Levius Matteus, tema sammuti ei hüljanud Jesuat rasketel hetkedel ning jäi tema toetajaks ise seda mitte kahetsedes. Nii Meister kui ka Jesua nägid kõvasti vaeva selle nimel, et inimesed kuulaksid neid. Meister jamas oma raamatuga, mis nõudis temalt nii suurt pingutust ja vaeva ning, mis röövis tema elust nii suure osa. Vaatamata tema pingutustest tehti tema teos Pilatusest täielikult maha ning sai suure kriitika osaliseks. Sammuti üritas Jesua inimeste tähelepanu võita, kuulutades, et: "Vana usu tempel variseb põrmu ja tema asemele kerkib uus tõe tempel". Neid sõnu aga ei võtnud keegi tõepähe ning Jesuat peeti lihtsalt hulluks. 3.) Mulle meeldis ütlus Wolandilt: ,,See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab". Ma olen selle väitega nõus kuna inimene keda sa armastab mõjutab sind siin maailmas kõige
Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid
Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus 2. Lühikokkuvõte teosest. Teoses on juttu on kahest Venemaast revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim. Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist tehti riigiametnike poolt palju vastuargumente, mis kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud. Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli Woland - langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes justkui täiesti juhuslikult peatus Moskvas, kes andis meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa.
Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest. Selle teose kriitilise sisu tõttu ei avaldatud seda. Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei
Woland oli tulnud Moskvasse selleks, et anda üks etendus, kuid nagu ta isegi aimas, ei olnud see nii lihtne nagu võis algul paista. Inimesed olid tema jaoks valedel arusaamadel ja teose alguses kasutas ta musta maagia võimu, sõnades: ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?". Professor andis mõista, et teab rohkem, kui keegi arvatagi oskaks. Ta proovis ümbritsevaid isikuid panna ennustuste ja teadmiste alusel uskuma, et Jesua on olemas jutustades loo Pontius Pilatusest. Kahjuks ei mõistnud Wolandit kirjanik Beriloz, kes oma peast ilma jäi trammi alla jäädes. Ivan, nähes seda kõike pealt ning teades, kuidas professor ennustas ette Berilozi surma, hakkab arvama, et Woland ei ole mingi ettekuulutaja vaid mõrvar. Inimese ettekuulutuse järgi ei saa väita, et ta oleks seda teinud. Tuleb otsida vettpidavaid tõendeid, oma arusaamade kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kuna Ivan
Jesua lugu ja Moskva juhtumisi ühendab seegi, et mõlemal pool valitses türann, kes püsis võimul hirmu ja üldise kahtlustamise abil. Niisuguse korduse kaudu võimendab Bulgakov satiirilist pilti oma kaasajast. Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland. Samuti seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva sündmused sulavad ühte Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister, kelle saatuses on äratuntavalt palju kirjaniku ennast, ei osanud olla tugev maises elus, alles teispoolsuses jõudis ta selleni, millest unistas Bulgakovki - lõi surematu teose. 5) Kesksed tegelased, võrdlus teiste autorite tegelastega. - Woland: musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)
Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab selle tõestuseks jutustust Pontius Pilatusest. Kui lugu läbi saab, otsustab Beriloz tundmatust, keda ta välismaa spiooniks peab, miilitsale teada anda. Kuid enne, kui ta telefonini jõuab jääb ta trammi alla ning sureb. Täpselt nagu tundmatu ette oli ennustanud. Sellest ehmub Ivan nii ära, et hakkab tundmatut jälitama. Tundmatuga on vahepeal liitunud ruudulise ülikonna ning katkiste prillidega mees ning hiiglaslik tagakäppadel kõndiv kass
seejärel ainult aluspüksid jalas MASSOLIT poole liikuma, arvates, et W läks sinna. V I jõudis MOSSULIT majja kus juba teati M kurvast saatusest. Ta hakkas rääkima, mis temaga juhtus ja kõik pidasid teda hulluks. Teda hakati kinni võtma ja seetõttu algas kaklus. Lõpuks suudeti I kinni siduda ja saadeti närvikliinikusse. VI Närvikliinikus üritas I kõigile selgeks teha, et W tuleb peatada ning mõrvareid tuleb otsima saata kuulipildujatega miilitsad. Ta rääkis ka Pontius Pilatusest ja tagajalgadel kõndivast kassist. Loomulikult teda ei usutud ja ta jäeti haiglasse ravile VII Stjopa Lihhodejevärkas ärkas suurte mälulünkadega oma korteris ja nägi seal W-d. Ta ei tundnud W-d ja tahtis teada, kes ta on. W tutvustas end musta maagia professorina. Ta ütles, et S oli temaga lepingu teinud, et W saaks Variteeteatris esineda. Korterin oli ka suur kass, kes jõi pitsist viina ja sõi kahvliga viinerit. W ütles, et neil läheb seda korterit vaja ja S on üleliigne
seejärel ainult aluspüksid jalas MASSOLIT poole liikuma, arvates, et W läks sinna. V I jõudis MOSSULIT majja kus juba teati M kurvast saatusest. Ta hakkas rääkima, mis temaga juhtus ja kõik pidasid teda hulluks. Teda hakati kinni võtma ja seetõttu algas kaklus. Lõpuks suudeti I kinni siduda ja saadeti närvikliinikusse. VI Närvikliinikus üritas I kõigile selgeks teha, et W tuleb peatada ning mõrvareid tuleb otsima saata kuulipildujatega miilitsad. Ta rääkis ka Pontius Pilatusest ja tagajalgadel kõndivast kassist. Loomulikult teda ei usutud ja ta jäeti haiglasse ravile VII Stjopa Lihhodejevärkas ärkas suurte mälulünkadega oma korteris ja nägi seal W-d. Ta ei tundnud W-d ja tahtis teada, kes ta on. W tutvustas end musta maagia professorina. Ta ütles, et S oli temaga lepingu teinud, et W saaks Variteeteatris esineda. Korterin oli ka suur kass, kes jõi pitsist viina ja sõi kahvliga viinerit. W ütles, et neil läheb seda korterit vaja ja S on üleliigne
külastavad hullumaja nad kõnelevad luuletaja Ivaniga, olles oma kehas hoopis mujal. Meistri ja Bulgakovi omavaheliselt paralleelist pole mõtet justkui kõnelda, mitte ainult, et iga kirjaniku biograafia (kasvõi vähemalgi määral) ilmneb tema teostes. Meister oligi Bulgakov. Kuni viimase juuksekarvani. Aga miks siis tema ja Margarita, miks nemad said igavese rahu, mitte õnne, vaid rahu, mis iseenesest on ehk veelgi parem. Oli see juhuse kokkulangevus, et Meistri romaan Pontus Pilatusest langes kokku tõega ja kellelgi tekkis seetõttu nõrkuse hetk. Või oli see siiski nende vaheline lõputu armastus ja ohvrimeelsus. Aga äkki puudub sel üldse mingi kindel põhjus ja nad olid lihtsalt juhuslik valim? Sest iga jutustatud loo kohta teame ja näeme ainult seda, mida meile räägitakse. Selle loo seisukohalt olid nemad ainsad, kellele selline kohtlemine omaks sai. Kes teab, ehk kõik, kes polnud tolle
Maag tuleb Korovjevi ja kassiga (kes räägib) nr esitama. Seal võib näha kaardipaki leidmist võõra inimese taskust, rahasadu, moeasjade jagamist (mis hiljem haitusid). 4. Ivani tuppa tuleb hullumajas/sanatooriumis teine haige- meister. Ta on ainuke, kes on Ivani Wolandi ja tema räägitud Pontius Pilatuse loost vaimustuses (see jutt ja maag olid ka põhjusteks, miks ta istus haiglas). Meister räägib ka oma raamatust, kus ta kirjutas samuti Pilatusest ja oma suurest armastusest (Margarita). 5. Varenuhha (Varieteatri admin) läheb Rimski teadet edastama seoses Stjopa kadumisega, aga mustad maagid võtavad ka Varenuhha oma valitsemise alla, kasutades teda Rimski lõksupüüdmiseks, aga viimasel õnnestub kukelaulu peale põgeneda. Hirmunud Rimski sõidab kiirrongiga Moskvast minema. 6. Ivan Nikolajevits näeb unes Pontius Pilatuse juttu jätku (sellest, mis Woland
Margarita lohutas Meistrit ja hoolitses tema eest, kuni viimane täielikus meeleheites hullumajja sattus. Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab. Tasuks abi eest lubab Woland Margaritale ühe soovi täitmise. Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga. Meister on kirjanik, kellel on käsil raamat Pontius Pilatusest. Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas. Meister oli kunagi ajaloolane, kuid ta elu muutus päeval, mil ta võitis loto sada tuhat rubla. Mees lahkus töölt ka pühendas end raamatule. Ühel päeval kohtus ta Margaritaga, kellesse ta esimesest silmapilgust armus. Meistri raamat ei leidnud kirjastajat ning seda kritiseeriti mitmetes ajalehtedes. Hullumeelsushoos põletas Meister oma raaamtu käsikirja, kuid Margarital õnnestus osa alles hoida
Jalta. Stjopa minestab taas,lööb pea vastu kivi ära. VIII peatükk Tegelased: Ivan Nikolajevits, doktor Stravinski Selgitatakse Ivani olukorda hullumajas. Tema käest uuritakse ta enda minevikku ja ka ta sugulaste minevikku. Hiljem tulevad tema palatisse doktor Stravinski koos oma saatjaskonnaga. Nad kuulavad uuesti Ivani loo ära, Stravinski lubab ta välja lasta, kuid sõnab, et Ivan on paari tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada. Stravinski on nõus ja ütleb, et Ivanile on hetkel vaja vaid rahu ja kõige paremini saab ta seda just hullumajas. IX peatükk Tegelased: korteriühistu omanik Nikanor Ivanovits, näpitsprillidega kõrend Korovjev, esimehe naine Pelageja Antonovna Uudis, et Berlioz on hukkunud, levis kulutulena ja kõik tahtsid tema korterit endale saada. Ivanovits sai tohutul hulgal kirju
1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka
tulukest ,,asutuse" akendes samal ööl; kuldsed ebajumalakujud Puskini ausammas). Ühes lõpustseenidest (Meistri hüvastijätt Wolandiga) kerkivad mõlemad linnad pimedusest kõrvuti, kroonides sellega kõik eelnevad kõrvutused. Detailide parallelismi täiendatakse sõnalise parallelismiga: kogu romaani vältel toimub üleminek ühest linnast teise montaazi laadis (siduva fraasi kordamisega). Mõlemad jutustamise plaanid (lugu Pilatusest ja Jesuast ning romaan tervikuna) lõpevad sama fraasiga, mis varem on kokku lepitud (ennustatud) kui romaani viimane fraas. Kahes linnas toimuva paralleelsust rõhutavad ka tegevusaeg (kolmapäevast laupäevani); maise võimu jõhkruse ja samas igavikulistele jõududele allajäämise teema; roosiõli, mille lõhna Pilatus vihkab Annuska saatuslik päevalilleõli jne. Moskva süzeeliin kujutab endast Jersalaimi madaldatud, travesteeritud varianti (travestia -
Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja on murtud. Kuid romaan ei lõppe siinkohal, sekkub hoopis deus machina Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani
Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Romaani epiloogis ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland: seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva- sündmused sulavad kokku Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister suudab lõpetada oma romaani ja jääb igaveseks kokku Margaritaga. Woland on romaani ülesehituse seisukohalt olulisim tegelane, kes seob tervikuks nii juhtumised Moskvas, kus ta on vahetult kohal, kui ka ülejäänud sündmustiku, milles tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks.
· Ka Bulgakovi teos jõudis laiema usk otsa lõpevad. lugejaskonna ette alles aastaid pärast · Sõlmib Wolandiga lepingu, mille abil ta kirjaniku surma. koos Meistriga saab tasuks igavese rahu. · Meister sooritas loomingulise · Margarita armastus on kordumatu, sest kangelasteo: kirjutas romaani Pontus tal pole analooge minevikus ega Pilatusest, ent tema jõud murti ning ilma igavikumaal. abita ei suutnud ta seista kunstitõe eest. · Meister on erialalt ajaloolane, ta töötas muuseumis, kuid pärast loteriivõitu pühendus täielikult oma kutsumusele loomingule. · Tahtis luua südamesunnil, mitte teha tellimustöid (nagu Bulgakovgi). Koostas õpetaja Ruth Maal 2 11
Ta üritab Margarita oli armastuse Margarita" veenda Berilozi ja Ivani, et jumal on olemas ning ennustas nimel nõus end meestele nende tulevikku, mis sai ka täide. Beriloz jäi trammi ohverdama saatanale. alla ning Ivan sattus hullumajja, kus ta tutvus Meistriga, kes Sarnaneb Faustiga, kuid kirjutas teost Pontius Pilatusest. selles teoses Woland on Woland korraldab Varieeteatris maagilise etenduse, kus ta lõpuks heatahtlik ning paneb haituma teatri direktori ja muud töötajad. Ta muudab päästab Meistri ja lava suureks peoks ning paneb raha sadama. Kuid teatrist Margarita igavesse
Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu Pontius Pilatuse. Bezdomnõi räägib tundmatule oma loo, mille peale võõras teatab, et professor ei olnud keegi muu kui Saatan isiklikult. Meister räägib ka oma loo: ta oli ajaloolane, kes võitis sada tuhat rubla, mille eest üüris keldrikorrusel kaks tuba ning ostis hulga raamatuid. Kirjutas raamatut Pontius Pilatusest, kuid ühel päeval kohtas tänavanurgal naist, kel olid kollased lilled käes, keda hakkas armastama. Naine käis igal päeval meistri juures, oli lummatud nii mehest kui tema teosest. Raamat sai valmis, kuid toimetaja seda ei avaldanud. Seevastu hakkasid ajakirjanduses ilmuma artiklid, et meister (tol ajal loomulikult veel oma kodanikunimega) on üritanud trükki sokutada Jeesuse apoloogiat (kaitsekõne). Kõige hullema kirjatöö esitas Latunski
olemas ning ennustas meestele nende Sarnaneb Faustiga, kuid selles teoses Woland tulevikku, mis sai ka täide. Beriloz jäi trammi on lõpuks heatahtlik ning päästab Meistri ja alla ning Ivan sattus hullumajja, kus ta tutvus Margarita igavesse rahusse. Meistriga, kes kirjutas teost Pontius Pilatusest. Woland korraldab Varieeteatris maagilise etenduse, kus ta paneb haituma teatri direktori ja muud töötajad. Ta muudab lava suureks peoks ning paneb raha sadama. Kuid teatrist lahkudes, kaovad inimestel ostetud riided ja korjatud raha muutub tühisteks paberilipikuteks.
Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu Pontius Pilatuse. Bezdomnõi räägib tundmatule oma loo, mille peale võõras teatab, et professor ei olnud keegi muu kui Saatan isiklikult. Meister räägib ka oma loo: ta oli ajaloolane, kes võitis sada tuhat rubla, mille eest üüris keldrikorrusel kaks tuba ning ostis hulga raamatuid. Kirjutas raamatut Pontius Pilatusest, kuid ühel päeval kohtas tänavanurgal naist, kel olid kollased lilled käes, keda hakkas armastama. Naine käis igal päeval meistri juures, oli lummatud nii mehest kui tema teosest. Raamat sai valmis, kuid toimetaja seda ei avaldanud. Seevastu hakkasid ajakirjanduses ilmuma artiklid, et meister (tol ajal loomulikult veel oma kodanikunimega) on üritanud trükki sokutada Jeesuse apoloogiat (kaitsekõne). Kõige hullema kirjatöö esitas Latunski
vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6
vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6
annaabi.ee 
