1.Jõud mõõdab vastastikmõju. F 1N=1kg*1m/s2 jõud on vektor. 2.Resutand jõud on mitme jõu koosmõju. 3.I Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui jõudude resuntand on 0. II Kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. III Jõud tekivad kahe keha vastasmõjus ja alati paarikaupa. Need kummalegi kehale Mõjuvad jõud o absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist nin...
Keevituspüstoli asend 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 2 Keevituspüstoli kallutuse mõju keevisõmblusele 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 3 Keevituspüstoli liigkallutamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 4 Kaarleegi pinge mõju keevisliite kujule Samasuguse mõjuga on keevitustraadi pikenemisel 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 5 Elektroodi asendi mõju juureõmbluse kujule 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 6 Juureõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 7 Keevisõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 8 Elektroodi asend vaheläbimite keevitamisel
soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
küllaltki palju madalam terase omast. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras temperatuuri langedes. -50 C juures oli umbes poole väiksemat jõudu vaja materjali purustamiseks, kui sama materjal +24 C juures. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
temperatuurid olid vastavalt 24C ja 65C. Mõlemad materjalid purunesid sitkelt. Arvatavasti ei olnud temperatuuril 65C testitud materjal teras C20, vaid mingi muu teras, mis peabki andma löökpainde puhul analoogse tulemuse. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud ristivõi pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik (ABS). Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem.
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Referaat VEDELIKAMORTISAATOR Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb
materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist. Suureks üllatuseks oli ABS tugevuspiir, mis teoreetiliselt ei tohiks nii kõrge olla. Arvatavasti oli teimik teistsugusest plastist. Järeldusena saame väita, et kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras temperatuuri langedes.
orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Sel teel võivad pindaktiivsed ained mustusosakesi pinnalt lahti kangutada. Detergente jagatakse anioon ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3
Juur Juure ülesanded ja tekkeviisid. Juure põhiülesanneteks on taime kinnitamine pinnasesse, sealt vee ja vees lahustunud ainete sissevõtmine ja edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse. Juured tekkivad põhiliselt seemne idujuurest – selle pikenemisel ja hargnemisel, aga võivad tekkida mõnel liigil ka varrest ja isegi lehtedest. Juuri, mis pole arenenud idujuurest, nimetatakse lisajuurteks. Lisajuurte tekkimise võimel põhineb näiteks puittaimede paljundamine okste mahapainutamise teel ja varrepistikutega. Juure vöötmed: juurekübar, pikenemisvööde, imamisvööde, külgjuurte vööde. Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt.
Selle vrtused erinevatel ratastel mravad auto juhitavuse iseloomu. Rehv mrab auto dnaamilised piirid teel liikudes. 2-toruline teleskoop amort: tööpõhimõte seisneb selles, et vedrustuse kokkusurumisel liigub amordi varras sisesilindrisse, kolb liigub alla ja osa hüdroõlist voolab läbi kolvis olevate klappide välissilindrisse, sisesilindrisse liikunud varda mahule vastav vedeliku kogus surutakse klappide kaudu välissilindri kompensatsiooniruumi. Vedru pikenemisel liigub varras koos kolviga üles. Hüdrovedelik voolab tagasivooluklappide kaudu tagasi.
Õhu relatiivse niiskuse suurenedes nad paisuvad ja vähenedes tõmbuvad kokku. Nimetatut on võimalik kasutad õhu relatiivse niiskuse määramiseks. Kuna inimjuus on hästi õhuke (läbimõõt 0,06 - 0,1mm), siis toimub niiskumine (juukskarva pikenemine) või kuivamine (juuksekarva lühenemine) kiiresti ja juuksekarva pikkuse järgi on võimalik otsustada õhu relatiivse niiskuse üle. Juushügromeetris on juuksekarv tõmmatud pingule kas raskuse või vedru abil ja viidud üle võlli. Karva pikenemisel või lühenemisel võll pöördub ja võlli külge paigutatud osuti liigub skaala ees. Eelnevalt kaliibritud skaalalt loetakse osuti asendi järgi õhu relatiivne niiskus. Juushügromeetri kaliibrimiseks rakendatakse üheaegselt tööle nii psühromeeter kui ka hügromeeter. Hügromeetri skaalat saab korrigeerida muutes juuksekarva pinget pingutuskruvi abil, mis asub tavaliselt juuksekarva fikseeriva riistaosa küljes. Psühromeetri ja
Tetraeedrilised süsinikud vees. C2H4(OH)2 (sp3) on seotud ühe või mitme hüdroksüül- 3.) halogeenoalkaani reageerim. naatriumetanolaat rühmaga Etaandiool kt°, st° ahela leelisega: pikenemisel ja H- 3.) dehüdraatimine (-H2O): C3H5(OH)3 sidemete C2H5Cl+NaOHC2H5OH+NaCl rohkenemisel a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O Propaan- (rohkem OH-sid)
Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Sel teel võivad pindaktiivsed ained mustusosakesi pinnalt lahti kangutada. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 12-18 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist
suunaga atmosfääri kihtidesse üles (ruumilained). Ionosfäärini jõudnud ruumilaine muudab oma suunda (murdub), seejuures kaotavad lained osa oma energiast. Raadiolainete energiakadu ionosfääris on tingitud sellest, et elektrilaengud pannakse raadiojaamast saabunud elektro- magnetilise välja mõjul võnkuma ja need põrgates omavahel kokku tekitavadki soojust. Tähele- panuvääriv on järgmine fakt: ionosfääris tekkivaist vooludest põhjustatud kaod suurenevad laine- pikenemisel (sageduse vähenemisel); nii näiteks pikkade lainete ruumilaine jõudmisel ionos- fäärini kaotab ta selles pea täielikult oma energia. Järelikult, side pikkadel lainetel on võimalik ainult pinnalainega, mis kooldub vastavalt maapinna kumerusele, kuid säärane side nõuab võimsaid ja suuri raadiojaamu. Lühilained ja seda enam veel ultralühilained, levides ioniseeritud kihis, kaotavad oma energiat vähe. (Izjumov 1951: 162-163) Ionosfäär
neid kvaliteedi omadusi, mida kliendid peavad oluliseks ning mis on tootel ka tegelikult olemas. Brändi assotsiatsioonid on märksõnad, millega tarbija nimetatud brändi seostab. Brändi rahaline väärtus on tarbijate teadvuses olevate brändi positsiooni maksumus rahas. Brändi rahaline väärtus kasvab: brändi laienemisel uutele turgudele ja toodetele, brändi tuntuse suurenemisel, brändi eluea pikenemisel, konkureerivate brändide nõrgenemisel. 12. Brändi identiteet millest koosneb, mille poolest erineb kuvandist? · Brändi identiteet koosneb kolmest komponendist: brändi nimi, logo ja slogan. Brändi identiteet ehk eristuvus tarbijate teadvuses. · Brändi tugevus, mida uuringuga mõõdetakse, koosneb kolmest tegurist ja nende alamkomponentidest: 1
Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD! võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad on tiivad. või järgmisel kevadel. okastega lühivõrsed. Igi- või suvehaljad; keskmised kuni väga suured ja ülikõrged puud, mille oksad pole männases; koor noorena ja keskeas õhuke,
Pindaktiivse aine kontsentratsiooni tõustes asetuvad molekulid lamavast asendist seisvasse asendisse ja tekivad pindaktiivse aine saarekesed. Süsivesinikradikaal surutakse gaasifaasi. Pindkontsentratsiooni edasine kasv viib nende saarekeste liitumisele ja vertikaalselt orienteeritud pindaktiivse aine molekulidest koosneva monomolekulaarse kihi moodustumisele. Pindpinevus muutub vähe. Pind on kaetud pindaktiivse ainega. pindaktiivsus kasvab 3 3,5 korda süsivesinikradikaali pikenemisel ühe CH2 - rühma võrra. Langmuiri teooria. Ta lähtus eeldustest: 1. Adsorptsiooni põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. Adsorptsioon lõpeb monomolekulaarse kihi moodustamisega. Viimast iseloomustab piiriline adsorptsioon m. 2. Tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki adsorptsioon
Neljapunktiline õõtshark summutab hästi võnkumised ja vähendab ühtlasi auto kliirensit. Vedrustuses on vähem detaile, sestap alaneb omahind ja kasva unifitseerimise aste. Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülesanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmane ohutuse tagaja olulisuse poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist ning hoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlas kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb
immutatud puuvillariidest kihtplast) , plastmass, keraamika jms. Liugur (kontakthari) tehakse traadist või lehtvedrust. Materjalina kasutatakse plaatina, hõbedat, plaatina ja iriidiumi või vase ja hõbeda sulamid jm. Takistustensoandur. Takistustensoandur on tensomeetri koostisosa, mis muundab tahke keha deformatsiooni elektrisignaaliks. Takistustensoanduri töö rajaneb metalltraadi, kile või fooliumi takistuse olenevusel deformatsioonist (pikenemisel takistus suureneb, lühenemisel väheneb). See tähendab, et takistus R suureneb või väheneb mingi ΔR võrra. Staatiline karakteristik takistustensoanduril on sõltuvus ΔR = f (Δl), kus Δl on tensoanduri deformatsioon. Kuna takistustensoanduri deformatsioon on proportsionaalne mehaanilisele pingele P, mis on detaili pinnal, kuhu tensoandur paigaldatud on, siis see määrab ka staatilise karakteristiku ΔR = f(P): Takistustensoandur algtakistus on väga suur – mitusada oomi
Fosfor – nukleotiidide koostises. Kasvu pidurdumine noorematel taimedel. Lehtede tumeroheline värvus, mis võib olla moonutatud ja sisaldada väikseid surnud koe täppe – nekroosilaigud. Mõned liigid võivad anda lehtedele hapra lillaka värvuse. Vanemad lehed surevad, taime küpseb viivitusega. Räni – osjalaadsed vajavad elutsükli läbi viimiseks räni. Räni puuduse korral on taimed tundlikumad elupaikade muutumisele ja seennakkustele. Boor – mängib olulist rolli raku pikenemisel, nukleiinhappe sünteesil, hormoonide reageerimisel, membraani talitlusel. Puudusest iseloomulikud on mustad nekroosilaigud noortel lehtedel ja tipupungadel. Varred võivad olla jäigad ja haprad. Kasvukuhiku domineerivus või olla kadunud, põhjustades taime tugeva harunemise. Kaalium – Puuduses tekib kloroos, mis esmalt areneb lehe tippu, servadele ja soonte vahele nekroosilaikudena. Võib liikuda noorematele lehtedele. Seega ilmneb puudus esmalt vanematel lehtedel.
Deformatsiooni liigid: 1)kuju järgi : vääne, venitus, nihe, surve... 2) *elastne deformat. : on def, mille korral keha taastab oma esialgse kuju pärast deformeeriva jõu katkemist. * Plastiline on def. , mille korral keha ei taasta oma kuju. Hooke'i seadus elastsel deformeerimisel kehas tekkinud elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. F = -k * x F = k * | x | Jäikus K on võrdetegur, mis iseloom. keha elastseid omadusi ning arvuliselt väljendab keha ühikulisel pikenemisel tekkinud elastsusjõud 7.Potentsiaalsed jõuväljad Kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis mõjutavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. Nii näiteks maapinna lähedal asuv keha on raskusjõudude väljas, sest igas ruumipunktis mõjub talle vertikaalselt allapoole suunatud jõud P=mg.
Koormustsükkel mingi standartse koormusega tehtud teatud tsüklite arv 5.Koormustsüklite graafiline esitamine. 6.Kuidas määratakse (arvutatakse) deformatsioone, kontaktpindu ja pingeid? Deformatsiooni (keha kuju ja ruumala muutust) iseloomustatakse keha joonte pikkuste ja joontevaheliste nurkade muutustega. Joonmuude (joone pikkuse suhteline muut) x = dx/dx; y = dy/dy ; z = dz/dz, kus indeks x näitab joone esialgset sihti ja elementaarpikkuse dx muut dx on pikenemisel positiivne ja lühenemisel negatiivne. Nurkmuude xu ux = |x -u|, kus nurga haarasi näitavad indeksid on vahetatavad. Kontaktpingeid ja kontakpindade suurusi arvutatakse elastsusteooria alusel. Suurimad kontaktpinged tekivad kontaktpinna keskel. Arvutustes eeldatakse, et materjalid on isotroopsed ja homogeensed, et esinevad ainult elastsed deformatsioonid, et jõud mõjuvad kontaktpinnaga risti ja et kontaktpinna mõõtmed on kaaskehade kokkupuutepindade
Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. 7 7. Milline võrrand seob pindpinevust pindaktiivse aine (PAA) lahuses kontsentratsiooniga? Kuidas saab pindpinevuse isotermilt leida adsorbeerunud aine hulka? 8. Formuleerige Traube reegel ja selgitage selle füüsikaline sisu. Homoloogilises reas C-H ahela pikenemisel -CH2- rühma võrra, suureneb pindaktiivsus 3 - 3.5 korda. Füüsikaline sisu (?) 9. Näidake seos Henry adsorptsioonikonstandi ja pindaktiivsuse vahel. 10. Kuidas leida adsorbse kihi paksus ja PAA poolt hõlmatav pindala teades pindpinevuse sõltuvust lahuse kontsentratsioonist? 11. Mis vahe on Langmuiri ja Freundlichi adsorptsioonivõrranditel? Langmuir: Freundlich: 8 12. Mis on suuruse max×M füüsikaline sisu? Põhjendada võrdsus max×M=lo×d 13
struktuuri alusel. (rohkem ei ole kuskil miskit kirjas, slaidid ei aita ) 3.)Nimetage vähemalt 4 tegurit, mis mõjutavad mikrotorukeste polümeriseerumist ja depolümeriseerumist: Lisaks toimub kromatiidide paaride liikumisel ümber metafaasse plaadi mikrotorukeste depolümeriseerumine (kromatiidide liikumine pooluste poole mikrotorukeste lühenemisel) ja polümeriseerumine (kromatiidide liikumine ekvaatori suunas mikrotorukeste pikenemisel). Kriitiliseks kontsentratsiooniks Kk nim -dimeeride kontsentratsiooni mis on tasakaalus mikrotorukestega. Kui dimeeride kontsentratsioon < Kk, siis polümeriseerumist ja mikrotorukeste teket ei toimu. Kui dimeeride kontsentratsioon > Kk, tekivad mikrotorukesed. Kui segusse lisada mikrotorukeste fragmente, siis toimub polümeriseerumise kiirenemine. Ka mikrotorukeste depolümeriseerumine toimub kiiremini (+) otsast. E )
= mc/ (k+c), kus, - adsorptsioon (mol/cm2), m adsorptsiooni suurus pinna täielikul küllastumisel adsorbeeruva ainega (maksinaalne adsorptsioon), c aine kontsentratsioon lahuses, k - tasakaalukonstant. Reaktsioonikiiruse sõltuvus adsorbsete kilede ehitusest Vesilahustes tüüpilised pindaktiivsed ained: rasvhapped ja nende soolad, amiinid, alkoholid. Ained mis sisaldavad pikka hüdrofoobset ahelat ja hüdrofiilset polaarset rühma. Traube reegel: Homoloogilises reas C-H ahela pikenemisel - CH2- rühma võrra, suureneb pindaktiivsus 3 - 3.5 korda. Märgumine Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jab molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
= mc/ (k+c), kus, - adsorptsioon (mol/cm2), m adsorptsiooni suurus pinna täielikul küllastumisel adsorbeeruva ainega (maksinaalne adsorptsioon), c aine kontsentratsioon lahuses, k - tasakaalukonstant. Reaktsioonikiiruse sõltuvus adsorbsete kilede ehitusest Vesilahustes tüüpilised pindaktiivsed ained: rasvhapped ja nende soolad, amiinid, alkoholid. Ained mis sisaldavad pikka hüdrofoobset ahelat ja hüdrofiilset polaarset rühma. Traube reegel: Homoloogilises reas C-H ahela pikenemisel - CH2- rühma võrra, suureneb pindaktiivsus 3 - 3.5 korda. Märgumine Märgumine on pinnanähtus, mille puhul vedelik jab molekulaarjõudude tõttu tahke aine pinnaga ühendusse, ehk toimub vedeliku laialivalgumine. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. *Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Väikeste kaugusskaalade läbilaskeriba Δf Vastuvõtja läbilaskeriba laius määrab kajasignaali spektri pääsu vastuvõtjasse. Kui terve spekter ei läbi läbilaske riba, tekib vastuvõtu moonutus, halveneb mõõdetavate koordinaatide täpsus ja raadiolokaatori eraldusvõime. Lühemad impulsid, mida kasutatakse väiksematel kaugusskaaladel nõuavad laiemat läbilaskeriba. Impulsside pikenemisel läbilaskeriba kitseneb, müratase langeb. Õige ribalaiuse puhul on suhe signaal/müra vastuvõtja väljundil maksimaalne. Optimaalne ribalaiuse 1,37 f opt i määrab seos: . Suurtel kaugusskaaledel, kus impulsi pikkus on 0.7 μs annab valem läbilaskeriba laiuseks 2MHz, väikestel kaugusskaaladel impulsi pikkuse juures 0,07 μs, 20 MHz. Antenni suunategur
FtsZ valk- homoloogne eukarüootide tubuliiniga (ürgne tubuliin?), jagunemisel moodustub rõnga jagunemiskoha ümber ja hiljem tõmbub kokku. FtsZ moodustub kui replikatsioon on juba toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib samasugune FtsZ rõngas. Pulkbakteritel on vaja ka aktiinitaolist valku MreB (paikneb spiraalina membraanil), see määrab raku pikenemisel raku diameetri. FtsZ paneb paika pooldumistasapinna. Raku jagunemiseks on vaja, et rakk oleks rõhu all (turgor). Pool uuest rakumembraanist on uus, pool on vana. Caulobacter crescentus- kuju tagamisel vaja lisavalku krestsentiini, paikneb nõgusal küljel ja määrab raku kõveruse. Caulobacter'i jagunemisel moodustub 2 erineva funktsiooniga rakku: viburiga liikuv rakk ning sessiilne (paikne) jätkega rakk. Jätke moodustub samale poolusele, kus asus vibur.
annaabi.ee 
