- võlli ringsuse ja pikiprofiili tolerantsid veerelaagri kohal 25 m. - võlli radiaalviskumise tolerants ühise telje CB suhtes. - näitab pinnakaredust (freesimine). - näitab võlli faase, 1,6 laius, 45 kraadiga. - näitab hambumistrapetsi kõrgust. - kõva materjal, karastatud teras ( karastussügavus 40-45 vahel). - baaspinna tähis. 4 Koostejoonise fragment Ø 72 H7/ d11 - väliskaane ja korpuse ava piirmõõtmed. Kesta ava suurim piirmõõde võib olla 72.030 mm Kesta ava vähim piirmõõde võid olla 72.000 mm Kaane suurim piirmõõde 71.900 mm Kaane vähim piirmõõde 71.710 mm Suurim lõtk 0.320 mm Vähim lõtk 0.100 mm Keskmine lõtk 0.210 mm Ø 30 L0 / k6 - võlli piirmõõtmed laagri valikule. Võll suurim piirmõõde 30.018 mm Võlli vähim piirmõõde 30.002 mm Ø 72 H7 / l 0 - ava piirmõõtmed laagri valikule. Ava suurim piirmõõde 72.030 mm Ava vähim piirmõõde 72.000 mm
Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketide abil mõõtudele dmax ja dmin. Häälestamiseks keerake kruvikeerajaga lahti harkkaliibri mõlemad fikseerimiskruvid ja nihutage kaliibri mõõteotsikud vajalikku asendisse, kinnitage fikseerimiskruvid. 4
siirdeist). Antud juhul on tegemist avapõhise lõtkuga istuga, Avapõhisust näitab täht H ja lõtku näitab tähis f. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm Kusjuures põhihälve on võrdne alumise piirhälbega, seega EI =0 . Ülemine piirhälve kujuneb: ES=EI +T =0+33=33 μm =0,033 mm Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks on f7 ja nimimõõde on d = 20, siis tolerantsi järk on tabelist: IT7 →T D=21 μm=0,021 mm
.. 55,030 55,020 ... 55,039 5. Vähim piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,010 detailid Nmax = 0,039 8. Suurim lõtk Na = 0,0145 9. Suurim ping T(S,N) = 0,049 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. 4. Kui ava on piirides 55...55,020 siis tuleb alati ping, sest võlli piirmõõtmed on suuremad. Kui võll on piirides 55,030...55,039 siis tuleb ka alati ping, sest ka siis on võlli piirmõõtmed ava omadest suuremad. Kuna lõtkuga istu tekkimiseks vajalik mõõtmete piirkond on väiksem, siis on selles siirdeistus rohkem pingu võimalusi.
LABORATOORNE TÖÖ 8 Reguleeritava harkkaliibri mõõtu seadmine mõõtplaatidega Leidsin tolerantside tabelist antud võlli piirhälbed ja arvutasin võlli piirmõõtmed. Kaliibri läbiv pool tuli seada suurimale ja mitteläbiv pool vähimale piirmõõtmele. Selleks: 1. Koostasin mõõtplaatplokid läbivale ja mitteläbivale kaliibrile. Näitasin plaatide valiku arvutuse nii, et oleks alustatud väiksemate plaatide valikust. 2. Avasin läbiva kaliibri mõõtetihvti fiksaatori pöörates veidi seda ja siis sellele kergelt koputades kuni see koonuspinnalt vabanes. 3. Asetades mõõtplaatploki otsakute vahele, pöörasin reguleeri-miskruvi nii
.. 95,027 94,965 ... 95 8. Suurim lõtk Smax = 0,062 9. Suurim ping Nmax = 0,027 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0175 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,089 3. joonis JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Kui ava on piirides 95,027 ...95 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 94,973 ... 94,965, siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping saab tekkida ainult siis, kui võll on piirides 95 ... 94,973 ja ava piirides 94,973 ... 95 ja kui võlli tegelik mõõde juhtub olema ava tegelikust mõõtmest suurem.
istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võll) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi.
1 Istu skemaatiline kujutamine 2.5 Kokkuvõte Lähteülesandes antud ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumina 0, ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt. Istu tolerantsitsoonide skeem on esitatud selel 2.1. Selel on näidatud maksimaalne ping ja maksimaalne lõtk, mis antud istu korral võib piirolukordades ette tulla. 2.6 Järeldus Kui ava on piirides 32,025… 32,008 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 32 … 31,992, siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping saab tekkida ainult siis, kui võll on piirides 32 … 31,992ja ava piirides 31,992… 32 ja kui võlli tegelik mõõde juhtub olema ava tegelikust mõõtmest suurem. 2.7 Kasutatud kirjandus ja viited: [2.1] M. Purde. Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [2.2] Tabel 2 – Avade piirhälbed [2
..........................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9..............................................................................................6 5. LABORATOORNE TÖÖ NR 5..............................................................................................7 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6..............................................................................................8 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7 Harkkaliibri mõõtu seadmine. Töös arvutatakse etteantud mõõtme järgi piirmõõtmed ning seatakse reguleeritav harkkaliiber mõõtu. Võll läbimõõduga 33 m5, IT 5, mille piirhälbed: Es = +20 Ei = +9 Võlli piirmõõtmed: dmax = 33,020mm dmin = 33,009mm GO(läbiv) = dmax * 1,02 + 2 +30 =33,020 Not GO (mitteläbiv) = dmin 1,009 + 2 + 30 =33,009 Katses kasutasin harkkaliibrit ja mõõteplaate. 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8 Radiaalviskumise mõõtmine.
Hammasratas 1 istatakse võllile 2 istuga, mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist (ISO 286-1:2010). Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelisistuga, muutmata istu tüüpi. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. 4. Joonestada valitud mõõtkavas istu tolerantside skeem. 5. Arvutada istu suurim ja vähim lõtka ja/või ping. Joonestada valitud mõõtkavas istu ulatus. 6. Mis omadused on antud istul? Millised kaalutlused võiksid põhjendada sellise istu kasutamist antud rakenduses? Mis on selle istu eelised ja puudused? Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt valida üliõpilaskoodi viimase tüvenumbri A järgi. Ist valida üliõpilaskoodi eelviimase tüvenumbri B järgi.
ÜLESANNE 2 1. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja lisada sellele ka ava ja võlli kujutis ning näidata skeemil hälbed, piirmõõtmed, tolerantsid, lõtkude või pingude piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2
1.Kuidas nimetatakse haaravat ja haaratavat pinda? Haarava pinna üldnimeks on AVA ja haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL 2. Mis on nimi-, piir- ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse. Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4
25.09.2012 Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø40 H7/s7 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei = 83 mm Piirlõtkud (-pingud): Smax = Dmax dmin = ES ei = 25- 43 = 18 µm Smin = Dmin dmax = EI es = 68 µm Nmax = -Smin= 68 µm. Nmin= -Smax= 18 µm Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Nm = (Nmax + Nmin)/2 = 43 µm Järeldus: Ist Ø40 H7/s7 on pingist.
D2 = d2 = d 2 + 0,701 = 45 2 + 0,701 = 43,701 D1 = d 3 + 0,835 = 45 3 + 0,835 = 42,835 d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546
9. Suurim ping Nmax = 0,0095 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0095 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,0380 3. 4. Kui ava on piirides 76,0000....76,0095 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõt- med on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 75,9905....75,9810 siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping saab tekkida ainult siis, kui võll on piirides 75,9905....76,0000 ja ava piirides 76,0000....75,9905 ja kui võlli tegelik mõõde juhtub olema ava tegelikust mõõtmest suurem.
ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liikuvates liidetes kasutatakse seda istu teljesuunalisel liikumisel kui on
A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø140 H9/d9 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 100 um, EI = 0 um Es = -145 um, ei = -245 um Tolerantsväli: TD = ES EI = 100 um Td = es ei = 100 um Istu (lõtku) tolerants: To = Td + TD = 200 um Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 140,1 mm Dmin = Dnom + EI = 140 mm dmax = dnom + es = 139,855 mm dmin = dnom + ei = 139,755 mm Piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 345 um Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Sm = (Smax + Smin)/2 = 245 um Järeldus: Ist Ø140 H9/d9 on avapõhine lõtkist ning asub ISO286-1:2010 soovitatud tolerantside hulgas Joonis: Vastused küsimustele: 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)?
9. Suurim ping Nmax = 0,039 mm 10.Keskmine ping Sa = 0,0045 mm 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,069 mm Peale 7. punkti arvutust analüüsisin millise istuga on tegemist. Siin on tegemist siirdeistuga ja seepärast on leitud Smax, Nmax, Sa ja TS,N. 3. Joonis 4. Kui ava on piirides 77,961 ... 77,970, siis tekib alati ping, sest ava piirmõõtmed on võlli omadest väiksemad. Antud istult on rohkem oodata pingu, kuna ava alumine piirhälve on suurem kui võlli oma. Ping saab olla vahemikus 77,961 ... 78, lõtk vahemikus 77,970 ... 78.
tagama? ANDMED ISO286 PIIRHÄLVETE TABEL AVA H7 VÕLL p6 ES = +30 µm es = +51 µm EI = 0 µm ei = +32 µm 4.1. Tolerantsiväli TD = ES EI = 30 µm Td = es ei = 19 µm 4.2. Lõtkutolerants To = TD + Td = 49 µm 4.3. Piirmõõtmed AVA: Dmax = D + ES = 60 + 0,03 = 60,03 mm Dmin = 60 + 0 = 60 mm VÕLL: dmax = d + es = 60,051 mm dmin = d + ei = 60, 032 mm 4.4. Piirlõtkud Smax = Dmax dmin = 60,03 mm 60,032 mm = -0,002 mm = - 2 µm Smin = Dmin dmax = 60 mm 60,051 mm = -0,051 mm = -51 µm Smax = ES ei = 30 µm - 32 µm = - 2 µm Smin = EI es = 0 µm 51 µm = - 51 µm Järelikult on maksimaalne ping: Nmax = - Smin = 51 µm 4.5
Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ Arvutan piirmõõtmed: Rumm: Dmax = D+ES = 60 + 0,074 = 60,074 mm Dmax ava max piirmõõde Dmin = D+EI =60 mm Dmin ava min piirmõõde Võll: dmax = D + es = 60 +(-0,0100) = 59,99 mm dmax võlli max piirmõõde dmin = D + ei = 60 +(-0,0174) = 59,9826 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsi välja: TD = ES EI = 74 0 = 74 µm TD ava tolerantsiväli
ΔPAR 0,028 Mm Pindade A ja C sümmeetrilisus Punkt ΔSYM 1 46,0 -4,0 2 38,5 -6,5 3 59,0 -12,0 4 66,5 -15,5 5 64,5 -4,5 10. Mõõtmele B sobiv standardtolerants BKESK 25,10 1 BNOM 25,00 0 BMAX 25,16 6 BMIN 25,03 5 s 0,032 6s 0,189 Järk IT11 Toleran 0,130 ts Uued piirmõõtmed BMIN 25,036 BMAX 25,166 Nimimõõtmele Lähim 25,03 BMIN 6 Hälve 0,036 Põhihälv e S 0,035 Uued piirmõõtmed BMIN 25,035 BMAX 25,165 Töökoja tolerants 6s 0,189 Valin: F 0,2 Tööjoonis 11. Keskväärtuse ja standardhälbe vaheline graafik protsessivõime näitajate alusel Partii põhjal: Cp 0,69 Cpk 1,17 s 0,032 Bkesk 25,101 Antud: Cp 1,2
Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ Arvutan piirmõõtmed: Rumm: Dmax = D+ES = 50 + 0,025 = 50,025 mm Dmax ava max piirmõõde Dmin = D+EI = 50 mm Dmin ava min piirmõõde Võll: dmax = D + es = 50 + 0,086 = 50,086 mm dmax võlli max piirmõõde dmin = D + ei = 50 + 0,070 = 50,07 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsivälja: TD = ES EI = 25 0 = 25 µm TD ava tolerantsiväli
Istu (lõtku-) tolerants: T0= TD+Td= 35+22=57 m ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES=110+ 0,035= 110,035 mm Dmin = Dnom + EI=110+0=110 mm dmax = dnom + es=110+0,059=110,059 mm dmin = dnom + ei= 110+0,037=110,037 mm Piirpingud: Smax = Dmax dmin = ES-ei = 35-37 = -2 m Smin = Dmin dmax= EI-es= 0-59 = -59 m Nmax=-Smin = 59 m Nmin=-Smax= 2 m Istu tolerantsi keskmine väärtus: Nm= (Nmax-(Nmin)/2=57/2= 28.5 m · Ist 110 H7/p6 on pinguga ist, sest ava suurim lubatav mõõde on väiksem, kui võlli
2 38,5 -6,5 3 59,0 -12,0 4 66,5 -15,5 5 64,5 -4,5 11 Leida mõõtmele B sobiv 11.1 Standardtolerants BKESK 25,101 mm BNOM 25,000 mm BMAX 25,166 mm BMIN 25,035 mm s 0,032 mm 6s 0,189 mm Järk IT11 Tolerants 0,130 mm Uued piirmõõtmed BMIN 25,036 mm BMAX 25,166 mm Nimimõõtmele lähim Uued piirmõõtmed BMIN 25,036 mm BMIN 25,035 mm Hälve 0,036 mm BMAX 25,165 mm Põhihälve s (Tabelist) 0,035 mm 0,035 11.2 Töökoja tolerants 0,030 0,025 6s 0,189 mm Valin: 0,020 f
4 0,0 5 18,0 11.Leida mõõtmele B sobiv 11.1.Standa rdtolerants BKESK 25,102 mm BNOM 25,000 mm BMAX 25,152 mm BMIN 25,026 mm s 0,032 mm 6s 0,190 mm Järk IT12 Tolerants 0,210 mm Uued piirmõõtmed BMIN 24,997 mm BMAX 25,207 mm Nimimõõtme Uued le lähim piirmõõtmed 25,03 BMIN 24,997 mm BMIN 5 mm 25,24 Hälve -0,003 mm BMAX 5 mm
d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162 Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7
Nmax = dmax Dmin = 90,000-89,962 = 0,038 Nmin = dmin Dmax = 89,985-89,984 = 0,001 N max N min 0,038 0,001 Na = = = 0,0195 2 2 TN = Nmax - Nmin = 0,038- 0,001 = 0,037 ehk TN = TD + Td = 0,022+0,015 = 0,037 2 3. 4. Istult on oodata pingu. Kui ava on piirides 89,984 ...89,962 siis tekib alati ping, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest suuremad. 3 Ülesanne nr. 2 0 , 009 0 , 039 Lähteandmed: Ø80 0 , 046 1. Joonis 2. Ava tolerantsijärk tabeli järgi on IT7 ja võlli tolerantsijärk IT8 3. Arvutused TD = 0,030 Td = 0,046 Dmax = 79,991 Dmin = 79,961 dmax = 80,000 dmin = 79,954 Smax = Dmax dmin = 79,991-79,954 = 0,037
-40,0 kõikumine -60,0 -80,0 1 2 3 4 5 11. Leida mõõtmele B sobiv: 11.1 Standardtolerants. Bkesk = 20,098 mm, Bnom = 20,000 mm, Bmax = 20,182 mm, Bmin = 20,026 mm, s = 0,037 mm; 6s = 0,222 mm; sellele vastav tolerantsijärk IT12 = 0,210 mm. Uued piirmõõtmed arvestades tolerantsijärku IT12 ja keskväärtust: Bmin = 20,098 1/20,210 = 19,993 mm; Bmax = 20,098 + 1/20,210 = 20,203 mm. Nimimõõtmele B = 20,000 mm on neist lähim Bmin = 19,993 mm, põhihälve -0,007 mm millele vastab standardne põhihälve g = -0,007 mm. 11.2 Töökoja tolerants. Valitud tolerantsi välja aluseks tõenäosustasemel 99,73 % 6 = 0,210 mm: töökoja tolerants - klass f (fine), nimimõõtmele B = 20,000 mm - 0,300 mm.
3436 tk Vahetuskerede kasutamisest on võimalik saada üldjuhul järgmist kasu: veokite seisuaegade minimeerimine veokite sõiduaegade lühenemine laadimistööde kiirenemine veo- ja laadimisaegade lühenemine Enamikes Euroopa riikides kasutatakse raudteed rööpmevahega 1435mm 1520mm 1600mm 1676mm Kesk-ja lääneeuroopas kehtivad veeremi gabariitide standarditega määratud veeremi gabariitide mõõtmed on väiksemad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed on suuremad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed on samad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud mõõtmed ei ole võrreldavad, kuna standardid käsitlevad veeremite gabariitide piirmõõtmeid täiesti erinevate põhimõtete alusel Eesti raudteede kogupikkus on ligikaudu 500km 1000km 1500km 2000km Millest sõltub kasutatava rongikoosseisu pikkus? varuteede pikkus jaamades ja veduri (te) tõmbejõud
619 37,743 - 37,866 2,0000 0,0000 37,200 37,300 37,990 7.3 kuna 0,495+0,495 0,99 mm 37,000 IT 15 1000 mikromeetrit Detaili piirmõõtmed on: 38,0000 ja 37,0000 9 6 7 8 9 10 -0,20031738 -0,891510009 -0,94238281 1,02886963 -0,170288 37,44298838 37,2619908986 37,24866922 37,7648664 37,45085 1,0 mm
Teadmiseks: eelisarvude korrutis, jagatis ja kõik täisarvulised positiivsed ja negatiivsed astmed on samuti eelisarvud. Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid. Neid ridu tähistatakse Ra5, Ra10, Ra20 ja Ra40. 7.Tegelik mõõde. Tegelik mõõde (actual size) toote valmistamisel ja mõõtmisel saadud mõõde. ( Dteg ja dteg) 8.Piirmõõtmed. Piirmõõtmed (limits of size) suurim ja vähim lubatav mõõde. (Dmax,Dmin ja dmax, dmin) 9.Hälbed: piirhälve, alumine ja ülemine hälve, põhihälbed. Hälvete tähistamine. · Hälve tegeliku mõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Piirhälve piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. · Ülemine hälve (upper deviation) suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve. (ES, es) · Alumine hälve (lower deviation)- vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve (EI, ei)
A T2 = T1 ukü ηkü ηvl = 54,978 x 4 x 0,96 x 0,99 = 209 N/m tm Ttm = T2 ηs ηll = 209 x 0,98 x 0,992 = 200,74 N/m 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK Toorikute Terase piirmõõtmed, Hammasrataste kõvadus Termotöötlus mm ϭt, Mpa mark Dpiir Spiir Südamik Pind Keskmine 235…262 235…262 Parendamine 200 125 248,5 HB 640 HB HB 40Cr Parendamine ja
3.2.7.1. Põhimõisted ja terminid Mõõtmete, hälvete ja tolerantside mõisted on kõigis tööstusharudes kehtestatud ühtsed. Mõõt - joonsuuruse (pikkus, läbimõõt jne) arvväärtus valitud mõõtühikutes. Nimimõõt - detaili mõõt, mis on saadud arvutuste tulemusena või on ära määratud joonisel. See mõõt on kahe ühendatava detaili jaoks ühesugune ja on selle ühendi nimimõõduks (e nominaalmõõduks). Nominaalmõõt e nimimõõt - mõõt, mille suhtes määratakse piirmõõtmed ja mis on hälvete arvestamise alguseks. Põhimõõt on alati määratud nimimõõtega ja vastava tolerantsiga. Tegelik mõõt - saadakse detaili töötlemise tulemusena ja on kindlaks tehtud vastava mõõteriista abil. See alati erineb nimimõõdust kas suurema või väiksema suuruse poole. Tegelik mõõt - lubatud vea piires mõõtmise tulemusena määratud mõõt. Tegeliku mõõte kõrvalekaldeid nim piirmõõtudeks. Piirmõõted võivad olla negatiivsed ja positiivsed, ülemised ja alumised
ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT(international tolerance) koos järgneva numbriga 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Nimimõõde-elemendi suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes arvestatakse hälbed. Tegelik mõõde tootevalmistamisel saadud ja otseselt mõõdetud mõõde 39. Mis on mõõtme piirhälbed? Piirhälve on piirmõõtme ja nimimõõtme algebraline vahe. Piirmõõtmed- suurim ja vähim lubatav mõõde. Ülemine piirhälve on suurima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. Alumine piirhälve on vähima piirmõõtme ja nimimõõtme vahe. 40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid). Ava võllist suurem Lõtkist- võlli ja ava vahel tagatakse alati lõtk. On kasutatav liikuvaliidete, nt liuglaagrite ja juhikute kujundamiseks. Ava võllist väiksem Lõtk : S = Dd D> d Pingest-kuulub istude hulka , kus on garanteeritud ping
· ava tüüpi komponendi sisemõõtme vastastikune seos. 3 tüüpi : ping-, lõtk- ja siirdeistud 12. Milles seisneb ava- ja võllipõhise istu süsteemi erinevus? Tuua istu analüüsi skeemi näiteid ava- ja võllipõhistest võllide süsteemidest. 13. Millist tüüpi iste eelistatakse kas ava- või võllipõhiseid ja miks? Eelistada tuleks üldjuhul avapõhiseid iste! Sest ava töötlemine on üldjuhul kulukam (muudetakse aint võlli mõõtmeid avapõhisel)! Kui ava piirmõõtmed ei ole kogu pikkuse ulatuses konstantsed aga võllil on siis võib ka eelistada võllipõhist. Või kui see on majanduslikult kasulik. 14. Millise toote elemendi tolerantsijärk peab olema väiksem, kas ava või võlli oma ja miks? Võlli tolerantsijärk on üldjuhul väiksem ava tolerantsijärgust! Et võll mahuks avast sisse :D. 15. Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse? Tuua näiteid kuju, suuna, asendi ja
Lõtkude kontrollimiseks kasutatakse pilukaliibreid või komplekskaliibreid. A 20 Arvutuspõhimõte: - etteantud koost koos põhiparameetritega ning tehtud tugevusarvutus; - valitakse sobiv istu tüüp; - valitakse sobivad liistu ja soonte mõõtmed; - valitakse: liistu ist laiuses (võllis, nt H9/h9 ja rummus nt D10/h9), siit saab liistu ja soone piirmõõtmed; - valitakse soonte sügavustolerantsid (nt +0,2); - leitakse pikkuse ja kõrgusandmed liistule ja soonele; - valitakse geomeetriatolerantsid: rummusoone rööpsustolerants, 0,5T ja sümmeetriatolerants 4T; - valitakse võllisoone lõplikud rööpsustolerants ja sümmeetriatolerants. Hammas- ehk soon- ehk nuutliide (splines) Hammas- ehk soon- ehk nuutliide leitakse laialdast kasutamist jõuülekannetes nt käigukastides. Liide on võimeline
Selleks, et hinnata, kas toode vastab joonisele, tuleb nimimõõtmele lisada piirid, mis määraksid nimimõõtme ja tegeliku mõõtme lubatava erinevuse. tegeliku mõõtme lubatud suurimat ja vähimat väärtust, mille juures toode vastab veel joonisele, määratakse piirmõõtmetega. Tegeliku mõõtme suurimat lubatavat väärtust nimetatakse suurimaks piirmõõtmeks Dmax, dmax. Tegeliku mõõtme vähimat lubatavat väärtust nimetatakse vähimaks piirmõõtmeks Dmin, dmin. Mõlemad piirmõõtmed võivad olla nimimõõtmest nii suuremad kui ka väiksem. Piirhälbed näitavad piirmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet. Suurimale piirmõõtmele vastavat piirhälvet nimetatakse ülemiseks hälbeks ja vähimale vastavat – alumiseks hälbeks. Hälve on alati märgiga suurus. Positiivne hälve näitab, kui palju võib detaili tegelik mõõde olla nimimõõtmest suurem ja negatiivne hälve vastupidi – kui palju võib tegelik mõõde olla nimimõõtmest väiksem.
annaabi.ee 
