(Belgia) James Ensor (1860 1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Euroopa tuntumad James Ensor ,, Pierrot'' Jan Toorop ,,Uus põlvkond,, Venemaa Tuntumad Nikolai Roerich (1874 1947) maalis vanu vene linnu, muistsete esivanemate elu, eriti tihti aga varjaagide kirjupurjelisi laevu. Mihhail Vrubel (1856 1910) kujutas kummalisest piinast haaratud tegelasi, näiteks Lermontovi Deemonit. Venemaa Tuntumad Mihhail Vrubel ,, Lermontovi Nikolai Roerich ,, ülemere'' Deemon'' Eesti tuntumad Kristjan Raud(18651943) Püüti kajastada oma maa sangarlikku minevikku, tuua pildile rahvaluulet ja kujutada uut moodi oma kodumaa kaunist loodust . Oskar Kallis (18921918) oli Ants Laikmaa õpilane. On loonud mitmeid Kalevipoja ainetel pastellmaale.
Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud.Valdavalt olid näos suured tumedad silmad. Tausta maalis tuhmilt, helkivana. Tema tööd: ,,Luik tsaaritar" ----------------------------------------------------------------------------------------------- 19. sajandi lõpul olid kunstistiilid kergelt segunenud, meeldivalt omapärased olid maalid Eestis, Soomes ja Venemaal, kus arenes välja nn. Rahvus romantiline suund. Siin püüti jäädvustada oma maa ja rahva kangelaslikku minevikku ja elustada rahvaluule võlu maailm.
Siddhartha Hesse Kibedalt maitses maailm. Elamine oli piin. Süüvimine-See on põgenemine mina eest, see on hetkeline pääsemine mina-olemise piinast, lühiajaline tuimestus valu ja elu mõttetuse vastu. Iseendalt tahan ma õppida, olla iseendale õpilaseks, tahan tundma õppida iseend, seda Siddhartha saladust. Mõte ja olemine ei olnud mitte kusagil asjade taga, vaid nende sees, nad olid kõiges. Ilus ja meeldiv oli nõnda minna läbi maailma, nõnda lapselikult ja ärganult, ümbrusele lahti, täis usaldust. Kõik tuleb kord tagasi!
Kui on olemas terved lapsed ja elukaaslane, siis on see suur õnn. Teadmine, et on olemas keegi, kelle peale loota, on elus suur trump. Tekib tunne, et sa pole maailmas üksi ning igale probleemile on olemas lahendus või vähemalt leevendus. Pere toetus suurendab enesekindlust ning aitab rasketes olukordades toime tulla. Raskeks olukorraks võib olla mõni kurb sündmus, nagu lähedase surm. Üksikul inimesel on märgatavalt raskem sellisest vaimsest piinast lahti saada ning hakatakse otsima lahendust meeleolu parandamiseks. Kahjuks on selleks tihti alkohol. Aga inimesel, kellel on pere, viivad kurvad mõtted eemale aias hullavad lapsed või elukaaslane, kes lohutada aitab. Nii saab inimene palju kiiremini uuesti õnnelikuks. Et teada, mis on õnn, peab inimene ka ebaõnne kogema. Kui oleks näiteks olemas inimene, kes kunagi ebaõnne ohvriks ei langeks, siis võib oletada, et ta ei tunneks ennast ikkagi õnnelikuna. Kui terve
saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja Prantsusmaalt; Levis üle Lääne-Euroopa; Nimi gooti hõimude järgi; Algselt oli sõna „gooti“ halvustav, võrdväärne „barbaarsega“ Etapid:13. sajand – klassikaline ajajärk Valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres, Amiens jne) kaunistused Plastika suursugune, pidulik, pühalik; 14. sajand: Paralleelid usuliste/müstiliste liikumistega; Usuliste motiivide hulgas sagedad kannatusest, surmast ja piinast rääkivad (nt. Kristuse kannatuslugu); Vähenes mõistusliku jutustuse osa, tugevnes tunnete väljendus; 15. sajand: Tugevnes realism, usulise motiivi tähtsus vähenes; Pessimistlik/meeleheitlik põhitoon; Motiivid rõhutasid inimeste surelikkust (laipade, skelettide kujutised);Juhtivale kohale hakkas jõudma puunikerdus (eelnevalt domineeris kiviplastika) Skulptuur: Peaülesanne ehitiste (peamiselt kirikute) kaunistamine; Püüd suurema eluläheduse poole;
keskkonnaga, kus on über palju tundmatuid inimesi ning ei suuda nendega sõbruneda. Kiusatavatesse jääb jälg kogu eluks ning vahel ei suuda nad eluga isegi edasi minna. Nad hakkavad kooli vihkama ja nende elu hakkab minema allamäge. Tema hinded sageli langevad ja ta puudub tihti koolist. Neil on tihtipeale stress ja nende tervis on halb. Nad on pidevalt üleväsinud ja ei suuda enam edasi elada. Väga halbadel juhtudel ka kiusatav tapab, et saada vabaks sellest piinast, mis on teda tabanud. Kiusatav ei suhtle ega sõbrune kellegagi, sest ta kardab saada taaskord haiget. Kiusatav olla on väga halb ja talumatu. Kiusajaks võib saada meist igaüks, kes tahab. Nagu Isaac Asimov on öelnud, et ,,vägivald on rumaluse viimane võimalus." Tuleb olla tark ja mitte kiusata ning elada vägivallavaba elu. Tanel Sujev Tanel Sujev
rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õhtut võttes kui viimast. Kui oleme koos, siis oleme Jumala juures, aegade segases sahtlis sobides teineteise kui hõbelusikad, hingates, hingamata; kui oleme koos, siis oleme kõiksus, kirgastus, kaos. Suhkur veel sulamata maailmakulbis suures. Ja ma armastan Sind, sest ma armastan Sind. Milleks kohtuda - Sa oled minule õhk. Kõikjal kohal. Silm läheb sõlme püüdest vaadelda ennast
tegelasi, saatuslikke meeleolusid, võikaid fantaasialoomi, luukeresid jne. Oluline oli süzee, mitte vorm, katsetati uusi väljendusi. Suured värvilaigud, juhuslikkus, ähmasus, värelevad vormid. Tuntumad kunstnikud: Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome ,,Sampo kaitsmine" ,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Venemaa -maalis kummalisest piinast haaratud tegelasi ,,Deemon" ,,Luik-tsaaritar" Krisjan Raud 1865-1943 Eesti ,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja ,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga
poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed, kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg. Preestri näost peegeldub täielik agoonia: tema laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama väljendab ka preestri keha: lihased on pingul ja väga tõetruult on kujutatud isegi veenid, mis suurest pingutusest nähtavale on tulnud. Laokooni pea on kuklas, olles suunatud taeva ja jumalate poole. Tema agoonilises olemuses peitub justkui küsimus, miks temale saadeti selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras. ,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav
imet korda saata, siis tembeldasid nad mehe mõtlematuks ja rumalaks. Viha ja kadedus paneb ju inimesed kõvasti rääkima ja sehkendama. Maailmas on raske teistest silma paista ning kaaslastest parem olla, kuid miks ei lase me teistel eluliha maitsta, kui meil endil hambaid pole? Villut pilgati ja alandati, kuni ta lihtsalt enam ei suutnud ja enesetapu sooritas, mis oli küll vale tegu, kuid päästis vaese mehe sellest maapealsest põrgust ja kannatamatust piinast. Isegi üks Lääne-Aafrika vanasõna ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesugust asja. Olen alati teadnud, et kunagi ei saa inimeste vahele võrdumismärki panna, sest meis kõikides ei voola sama veri. Kui heidan pilgu korraks enda sisse, näen vaid mõnda organit koos lisavarustustega ja segaduses südant. See süda sarnaneb Nipernaadi omaga, kelle imelisest teekonnast on kirjutanud Goethe oma teoses ,,Nipernaadi``. Ausõna, vahest on mul endalgi selline tunne, et
6.Too teosest näiteid Juuditi ebatavalisuse kohta (näieks kõne- veenev?) Olovernese ees oli Juudit alguses väga sõnakas, Juudit rääkis õigusest, kuigi naised peaksid hoopis armastama, mitte õigust taga nõudma, et Olovernes saaks kuningaks. Olovernese meelest oli Juudit väga ebatavaline naine. 7.Miks ja kelle sõjalaagrisse läheb Juudit? Juudit läheb Assuri leeri, kuna ta oli saanud Jehoovalt nägemuse, et tema on ainuke, kes suudab Iiseaeli päästa näljast ja piinast. 8.Keda näeb Juudit Oloverneses ?Miks? Juudit näeb Oloverneses kõige rohkem siin maailmas, ta ihkas teda näha maailmavürstina ja kuningate kuningana. Ta näeb ka Oloverneses oma kungatepoegade ja -tütarde isa. 9.Juuditi kuriteod. Mis ajendas Juuditit nendele tegudele ? Põhjendus Juuditi kuriteoks oli see,et ta tappis omamehe Olovernesi. Ta tappis ainukese keda ta oli armastanud. Ta raius Olovernese pea maha. Ta tappis ka oma mehe Manasse, kuna Juudit ei saanud
Kuid Jumalad karistasid veel ühel põhjusel: siis kui keegi, näiteks Prometheus, aitas inimesi liiga palju. Ta õpetas inimesi jumalatele ohvreid tooma nii, et neile jääks saagist parem osa, õpetas neid loomi taltsutama ja haigusi ravima. Veel röövis ta jumalatelt tule ja viis selle inimestele, mistõttu Zeus Prometheust karistas, aheldades ta samba külge. Iga päev nokkis kotkas mehe üha uuesti kasvavat maksa, kuni Herakles ta sellest piinast vabastas. Prometheuse müüdi puhul võib tunduda et jumalad käitusid ebaõiglaselt, kuid samas täidab müüt oma eesmärgi mitte õiglustunnet süvendades, vaid paneb inimesi hindama seda, mis neil on, sest selle eest on kõrget hinda makstud. Tuli võimaldas inimestel hakata tegelema käsitöö ja kunstidega, mida vanad kreeklased sügavalt hindasid. Vanakreeka jumalad karistasid inimesi sellistel juhtudel kui neid piisavalt ei austatud
abielumees. Läks kohe kööki käperdama. See on lihtsalt jälestusväärne! Aru ma ei saa kuidas sellised inimesed saavad üldse sündida. Kust neile tulevad pähe sellised rõvedad mõtted inimesi niiviisi kohelda. Õudne! Nii, Londonis olid siis asjalood juba veidi paremad ning eriti rõõmsaks muutusin ma kui Mende saadeti asenduspere juurde seniks kuni Hanani pere Sudaani sõitis reisile. Tundsin, et nüüd ju peab olema see hetk, kus tal õnnestuks pääseda sellest kohutavast piinast. Ja nii oligi! Ta oli küll täiesti sokis sellest viisist kuidas teda asendusperes koheldi, sest teda polnud juba 8 aastat keegi nii hästi kohelnud, kuid sellegipoolest suutis ta kõik oma jõu kokku võtta ning otsida üles üks sudaanlase välimusega inimene. See tal õnnestus ning ta sai healt inimeselt vajalikud kontaktid, et leida pääsetee. Ma olin nii rõõmus! Lõpuks ometi saab ta nautida oma vabadust, mis igale inimesele on siia sündimisega kaasa antud
Ta arvas aimavat, et tollest unepainest ei juhtuda saaks halvemat. Ta emale siis rääkis, mis unes kangastund, sest ise seletada ta veel ei mõistnud und. "Too haugas märks meest üht, kes õilis on ja hea. Ja hoidku teda jumal, sest muidu sa ta kaotad pea." "Miks lausuma pead ema, nüüd mulle mehest just? Ei taha iial tunda ma mehe armastust. Pean vagalt elutsemma, mu kuni võtab surm, siis pääsen piinast mille toob kaasa arm ja eluhurm." Kuid Ute vastas talle: "Nii ära tõota laps! Ma tahan, et maailm ju sind ikka rõõmustaks - see sünnib peiuarmust. Sust hüva naine saaks. Ja annaks jumal, sindki et tubli rüütel paimendaks!" "Need jutud," lausus neiu, "las jääda emake, saab naiste elu nähes ka selgeks endale, et armuõnne tasuks on lõpuks vaev ja rist.
kunagi karistuseta. Varsti ta poeg Kronos pääses sealt ema Gaia abiga ja lükkas oma isa võimult. Kuna Kronos oli aga samuti pahatahtlikult käitunud, siis ega ka tema karistuseta jäänud. Ixion kuritarvitab külalislahkust. Ixion oli kuri kuningas, kes tegi oma maal halba ja ei saanud seetõttu rahu. Igal pool ajasid teda nii surelikud kui ka jumalad ära. Lõpuks sattus ta Zeusi templisse ning soovis pääseda sellest piinast. „Oo Zeus, kõigi võõraste kaitsja, ühtaegu isand ja kerjus, võta ka mind kuulda, sest alandlikult anun ma sult andestust“ ütles Ixion. Zeus päästis ta, võttes ta üles Olümposesse kaasa. Seal aga Ixion tarvitas külalislahkust ära, hakates Zeusi naisele Herale külge lööma. http://mythagora.com/encyctxt/images/ixion.jpg Lõpuks Zeusi kannatus katkes ja ta saatis Hermese Ixioni kinni võtma. Sellest saame teada, et ei tasu
Siis on ainult armastus vaenud ja vaen nii armastuse moodi. Ta lähtus antiikaja traditsioonist, kus inimsaatuse mõtteks ja suuruseks polnud naise omaks võtmine vaid vastuseis maailmale ja jumalatele. (Tema üks tegelane küsib teiselt, kas armastad jumalat, ei venemaad). Jumal on talle igirahutuse printsiibiks. Jumal pole olend vaid seisund. ,,Jumal on mulle sellepärast vajalik, et ta on ainus olevus, keda võib alati armastada..." Jumala piinast peab saama jumala rõõm. St. õnne kannatades. Ta jõudis välja ,,puhta lapseni", st, et inimene peab kannatades enda sees sünnitama iseendale enda sisse jääva lapse, ainult nii on maailm mõistetav, selge ja hea. Oma teostega annab ta mõista selle puhta olemise valemi: elu tuleb armastada rohkem kui elumõtet.
Gregor tahab oma õde oma tuppa kutsuda, et rääkida talle oma plaanist tüdruk muusika kooli saata. Üks üürnikest märkab Gregorit piilumas ning kuulutab, et nad kolivad välja ega maksa üüri. Grete püüab seejärel veenda vanemaid, et putukas ei ole Gregor vaid lihtsalt mingi suvaline satikas, millest nad vabanema peavad. Isa soovib pojale seletada miks ta lahkuma peab kuid Grete ütleb, et kui satikas neid mõistaks oleks ta ammu lahkunud päästmaks neid piinast. Gregor naaseb oma tuppa ja mõtleb sellest kuidas ta peab kaduma, et säästa oma pere. Koidu saabudes ta sureb. Koristaja avastab ta surnukeha. Õde avastab alles nüüd kui kõhnaks Gregor jäänud oli ning isa viskab üürnikud välja. Pere teatab oma ülemustele, et ei tule tööle ning nad lähevad jalutama. Koristaja ütleb, et ta vabanes surnud putukast, kuid perekond ei hooli ning samal õhtul nad vallandavad ta. Pere otsustab sõita linnast välja ning nad avastavad, et
tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST Kui Bütsantsis elustub maalikunst, siis Ottode õukonnas tõlgendatakse sama teema skulptuuris - Kristuse kannatuslugu. 10.sajandi lõpp - valmib elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11. sajndi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed , mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Erinevalt rooma reljeefidest ei püüta neis kujutada ruumi ning kõrvaldetailid, nt. taimed on kujutatud skemaatiliselt. Peamine on haarav jutustus. 11
Moraalne tegu on see, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu)? Kaks olulist verifikatsiooniprintsiipi, kas ei saa verifitseerida, või ei ole võimalik kirjeldada selle verifitseerimise meetodit. Niisiis on ta iseend järgi mõttetu. Pole mingit alust piirata mõttekust empiiriliste komponenti: a) See mis lähtub kohusest ja mitte tunnetest, kalduvusest, ihadest. Näide: kui anname vaesele raha kaastundest (hinglisest piinast, populaarsuse suurendamiseks) siis pole me paratamatult vaatlusväidetega. 2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud. Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu
esineb tüllimineku põhjusena armastatu motiiv: "Kiriku tekkimise kohta liigub ümbruskonnas vana legend. - Nimelt elanud Edise lossis kaks venda, kes mõlemad austanud üht sugulasneidu. Üks vendadest pidi jääma Edisele, kuna teine asunud endale Jõhvi lossi ehitama. Kaevatud juba kraavid ja ehitatud vallid valmis, kuid siis läinud vennad oma ühise armastatu pärast tülli ja üks neist kaotanud selles tapluses elu. Tapja aga ehitanud südametunnistuse piinast lossi asemele kiriku, jättes lossikraavid ja -vallid alles. Tapetu haua kiviristi näidatakse kiriku ukse ees veel praegugi...". Kuna selle versioopis puudub vendade sõjakäigule minek, siis tuli leida uus põhjus nendevaheliseks tüliks, milleks sai ühine armastatu. Eespool nägime, et armastatu motiiv esines ka parun A.Roseni esivanematele jutustatud variandis, milles aga esines veel sõjakäigu teema. Hiiumuistenditega seotud variandid
San Marco. Palju mõjutusi saanud Bütsantsist. (Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.) 21.Romaani skulptuur. Skulptuur oli pikka aega väga levinud. 10.sajandil kujutati Kristuse kannatusi ja valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb antiikajast. 10.sajandi kujurit ei huvit anatoomiline ilu vaid kannatuste tundeküllane väljendamine. 11.sajandi alguses valminud Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajand hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Eriti ilmestavad skulptuurid olid Prantsusmaa kirikutes. Vahel võeti eeskujuks rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali
Parasuitsiid ja suitsidaalne käitumine mõtted ja teod, mille eesmärk on enda vigastamine või surm. ENESEHÄVITUSLIK KÄITUMINE : Otsene enesetapumõtted, enesetapukatsed ja enesetapp. Kaudne inimesel puudub teadlik enda vigastamise või surma eesmärk. ENESEHÄVITUSLIK KÄITUMINE NOORUKITEL "kättemaksja" - eesmärgiks hävitada ennast ja sellega kahju tuua vaenulikule ümbruskonnale "jooksik" eesmärgiks on põgeneda moraalsest ja füüsilisest piinast "timukas" eesmärgiks on süü lunastamine MOTIIVID : Solvangu, üksinduse, võõrandamise ja mõistmatuse läbielamine Tõeline või ebatõeline vanemate armastuse kaotus, kadedus ja lahutamatu tunne Vanemate lahutus, lähedaste surm Süü- ja häbitunne, enesesüüdistamine ja eneseuhkuse solvamine Häbi, irvitamise ja alandamise hirm Karistamise hirm, kartus andestust paluda Rasedus, armastuse ebaõnn, seksuaalsed ekstsessid Protest, viha, kättemaksuiha; ähvardus ja väljapressimine
koos otsustati minna onu Vootele juurde kus keldris peaks olema kena kints põdra liha. Kuid seal keldris toimus kõige hullem mis sai halvasti minna, onu Vootele lämbus, Leemet ei oskand aidata, algul arvas, et onu magab, kui nägi, et asi on hull üritad toda keldrist välja kanda kuid sootusetult. Onu kukkus ta peale, keldri usk sulges kattes külma keldri pimedusega ning Leemet ja Onu Vootele jäid abitult murtud luudega piinast minestatult lamama nädalaks. Mingi aja pärast Leemet ärkas paksus mädaneva keha haisust paksus ruumis ning hakkas ussisõnu sissitama tundes suurt emotsionaalset valu, et mees kes need talle õpetas on surnud. Rästikud olid talveunest ärkand ning kuulsid Leemeti abi hüüdeid ning tulid ja vabastasid ta. Järgnevalt mingi aeg lamas Leemet edasi koomas kuid sai siis terveks ja elu kulges edasi. Ka karud olid ärganud ning peale põhjalike vaidlusi läks Salme mõmmile ning
Müüride taga olid hooned. Pärast pooltuhat aastat kestnud langusaega hakati taas külluses harrastama maalikunsti ja skulptuuri. Tõus algas Ottode ajal, Saksamaa oli siis poliitiliselt ja kunstiliselt juhtiv maa. Bütsantsis oli hiljuti taaselustunud maalikunst, selle uueks teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Ottode õukonnas tõlgendati sama teemat skulptuuris. 10. saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja tuua inimhinge neid külgi, mis on jäänud tabamatuks varasema aja kunstis.11. saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Ei püüta kujutada ruumi ja detaile, oluline on haarav jutustus.
tohiks). Olla moraalne tähendab täita oma kohustusi, olgu sellel siis niisugused või naasugused tagajärjed. Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. 134. Immanuel Kanti eetikateooria Milline tegu on moraalselt õige? Selline, mis lähtub kohustusest (kohusest) ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Nt. kui anname vaesele raha sügavast kaastundest või hingelisest piinast tulenevalt või hoopis selleks, et heategijana populaarsust koguda, siis ei ole meie tegu moraalselt ok, sest teo motiiv on väär.Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Mõistuslikel inimolendeil lasuvadteatud kohustused. Need on kategoorilised, s.t absoluutselttingimusteta kehtivad: "Sa peaksidalati rääkima tõtt". Moraal ongiKanti jaoks sääraste käskude või kohustuste süsteem. Mõistusnõuab, et me iialgi ei
kõrbetesse eksinu mao lähenemist. Pingutasin ennast, tahtsin hüüda. Uskumatu tahtejõu pingutusega õnnestus mul isegi tõusta, kuid ainult selleks, et kohe kukkuda ... ja kukkuda oma piinaja käte vahele.» «Öelge ometi, kes oli see mees,» hüüdis noor ohvitser. Ainsa pilguga nägi mileedi, missugust piina valmistas 575 Feltonile tema jutustuse iga detaili rõhutamine. Kuid mileedi ei tahtnud teda ainsastki piinast säästa. Mida tugevamini mileedi purustab noormehe südame, seda kindlamini maksab viimane tema eest kätte. Seepärast jätkas mileedi, nagu poleks ta kuulnudki noormehe hüüatust või nagu poleks veel saabunud aeg vastata sellele küsimusele. «Seekord ei olnud sel nurjatul aga tegemist elutu ning tundetu laibaga. Ütlesin teile juba, et kuigi ma ei valitsenud täielikult oma jõudu, elas minus teadmine hädaohust. Ma