et eestlane on üsnagi salliv venelaste suhtes, kuid paljud venelased ei oska seda hinnata. Meil puuduvad küll suuremad konfliktid, ei saa ka olla kuigi salliv, sest teiste rahvustega seostub alati hirm ja ohutunne. Mõni aeg tagasi oli meedias ja tänavatel suured reklaamid pealkirjadega: ,,Märka inimest, mitte HIV'd!" See on üks avalikest üleskutsetest, et me mõtleksime oma käitumisele. Sellega tahetakse rõhutada, et inimesed on kõik ühesugused, ükskõik mis haigus ka ei piinaks. Me peame inimesi aktsepteerima sellistena, nagu nad on, kuigi endast erinevat on raske sallida. Tüüpilise eestlase tunnus on kadedus oma naabri peale. Paljudel kipub see põhimõte olema: mis tal on, peab ka mul olema. Teise edu ja rikkust ei sallita, aga kui endal see on, siis ollakse väga õnnelik ja uhke. Eestlases on kaks poolt tolerantsus ja mittetolerantsus. Kumb domineerima jääb, seda mõistab iga kuulaja ise. Tänan tähelepanu eest.
konflikt ja ainult konflikte tunde/kogedes mõistab inimene eluolemust. Ta ütles, et Jumal ei ole olend vaid Venemaa. Hirmu tundmine teed inimese õnnelikuks, sest ta arvas, et hirmuga saab iseennast seest puhtaks pesta. Ja kui kõik seda suudaksid, siis sünniks ka uus maailm. Tema tegelased tormavad ellu ihast kahetsusse, kuriteost ülestunnistusse, ülestunnistusest ekstaasi. Nende rahutus on nendele piinaks. Nad elavad koguaeg palavikus, krambis. See tekitab kannatusi, kõik kannatused on nende jaoks õndsus. Iga solvang ajab neid mässama. Nad kaeblevad, kuid iga kaeblemine pole enam tõene, sest nad armastavad solvanguid. Tihti hakkavad and provotseerima, et tunda uusi ja uusi kannatusi. Nad teavad, et siin maapeal võib ainult läbi kannatuse tõeliselt armastada. Nad otsivad end ruumita ja ajata olekus. Nendel on tõde rohkem kui vajadus. Nad elevad üheainsa elamuse variante: inimesele
Meding räägib Laurale, et näeb ka neiu tõelist head südant. · Dorothea sünnipäev. Meding ilmub kohale, kogu seltskond imestab, et nii madalast seisusest inimene kohale tuleb. · Laura sõbratar Elsale meeldib Meding, ning ta manib Laurale, et Meding tema poole kogu õhtu vaatab. · Lammerheim flirdib Lauraga ja see ahab Medingu kadedaks. · Meding lahkub peolt, kuid tunneb kodus, et miski justkui piinaks teda. · Palmer tunneb end halvasti ja laseb Medingul end tihti kontrollida. · Meding teeb Laurale abieluettepaneku. Laura palub Medingul vanematelt tema kätt paluda teades, et isa teda kerjusele mehele ei anna. Laura naudib, et saab Medingule tema noomimiste eest kätte maksta. Isa annab Medingule loa. · Laura on ehmunu ja pettunud. Meding võtab sõnad tagasi. · Pool aastat hiljem on Laura kihlatud Lammerheimiga. Meding ei käi enam mõisas.
homme pole või pole mind. Linnarahvas lootis, et taud läheb ise üle, et ohvrite arv ei kasva suureks ja haigus hääbub. Kahjuks, läheb kõik vastupidi, paari nädala pärast on ohvrite arv kasvanud üle kolmesaja. Linn pannakse karantiini. Kroonikas on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, kuidas inimesed üritavad elada oma uue valitseja „katkuga“. Kõige suuremaks raskuseks inimestel oli lahus olemine oma armastatust. See muutus lõppude lõpuks kõige valusamaks piinaks, mida pidi linn kanntama. Ajakirjanik Rambert, kes oli tulnud Pariisist reportaaži tegema, kel polnud mitte ühtegi tuttavat selles linnas. Ta ei suutnud oma kallimast lahus olla ning mõtles põgenemisplaanile. Ta nägi tohutult vaeva, et põgenemist organiseerida ning pidi suhtlema kahtlaste inimstega. Lõpuks suutis ta asja nii kaugele ajada, et lahkuda, kuid viimasel hetkel otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. Mina oleksin
Rahustas Joe maha ning saatis ta minema. Loeb kirju. "Ta nägi nüüd selgesti, et on Surmavarju orus. Elu, mis temas veel oli, närtsis, vaibus, liikus surma poole". Joe tuleb Martini juurde tagasi. Enne "Mariposale" minekut näeb Lizziet. Kiusatus teda kaasa võtta. Martinile ei meeldinud inimesed laeval, teda haaras meeleheide. Mõtles selle peale, kui ta lõpuks Tahiitile peaks jõudma. Masendus. Luges Swinburne'i. "Elu oli piin, või õigemini, see oli muutunud piinaks, talumatuks piinaks. "Et surnud surnuks jäävad"". Hüppas kajuti aknast alla. Kaks korda üritas ennast uputada, kuid mõtles siis: "Elutahe!". Kolmandal korral õnnestus
pidid esitama kirjanduse ilmumise plaanid kolmeks aastaks ette. Stalini valitsemisaja lõpuosas keelustati igasuguse võõrkeelse kirjanduse ilmumine. Säärane kontroll takistas ka loomeinimeste tegevust. Näite võib tuua Mihhail Bulgakovist, kes just tänu stalinismile pidi Bulgakov surema meelsuses, mida tõendab kiri Nõukogude valitsusele, kus palub arvesse võtta, et võimatus kirjutada on talle samaväärne elusalt matmisega. Nii võib Bulgakovi elu pidada lõputuks piinaks, kuna tema suurest loomekogust lubati avaldada vaid üksikud teosed, millest sai Bulkakovi "leib", et kirjanik nälga ei sureks ja ei saaks öelda, et midagi ei avaldatud. Bulgakovi näitel surid ängistuses veel paljud loomega tegelejad ja samuti jäi tolleaegne kultuur tänu väärtusliku mitteavaldamisele kõvasti vaesemaks. Tsensuuri kõrval tegeleti ka inimsetele kättesaadavate materjalide muutmisega NSV Liidule sobilikuks. Muudeti ajalooraamatuid, võltsiti fakte ja fotosid, tõendid
Seega pidi üks abielupooltest läbi ajama ainult seljariietega. Küüditamis-rongides olid inimeste toitlustamiseks ette nähtud vagunpoed, kust oli toidu ostmine võimalik. Kuid neist vagun-poodidest ei jätkunud kõikide toitlustamiseks, pealegi polnud neid, vähemalt esialgu igas rongis. Ühine saatus sidus inimesed esimese päevaga ühiseks pereks. Vastastikku jagati toiduaineid, raha ja abistati, kuidas osati ja võimalusi oli. Suureks füüsiliseks piinaks kujunes veepuudus. Janu, mida inimesed pidi veel enne ärasaatmist kannatama, oli tihti talumatu. Sellele lisandus veel sumbunud ja kuum õhk vagunites, mis veetarvidust aina suurendas. Vett anti tavaliselt ämbritega õhtuti. Inimestel polnud aga kaasas nõusid, millega vett tagavaraks hoida. Ahastavad ja valulikud näod vaatasid läbi trellide inimestele, kes suurtes hulkades püüdsid läheneda küüditatute vagunitele, et õnnetuid kuidagi abistada. ,,Vett, vett! Tooge meile vett
" (lk 101-102) ,,Aga ega siis meeleline muusika pole ainus, on ju ka vaimset. Ega ainult see pole muusika, mida parajasti mängitakse, on olemas ka surematut muusikat, mis elab edasi ka siis, kui teda parajasti ei mängitagi." (lk 116) Ajakirjandus (mainin siin all ka kirjandust) ,,Kes on maitsta saanud teistsuguseid, kurje päevi, podagrapäevi, või siis terava, silmamunade taha haakunud, igat nägemis- jakuulmisrõõmu piinaks moondava kuratliku peavalu päevi, või neid hingevaakumise päevi, neid seesmise tühjuse ja meeleheite hulle päevi, mil inimeste maailm ja niinimetatud kultuur oma võltsis ja labases laadakarrahiilguses meile keset laastatud ja aktsiaseltside poolt kurnatud maad nagu oksendamisvahend igal sammul vastu irvitab, omaenese haiges minas kontsentreerudes ning väljakannatamatuse haripunkti jõudes, - kes neid põrgupäevi
siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. LK 332 XXXIV - Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. LK 366 XXXV Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest
tähelepanu võib näidata õpilasele, kui tähtis on minu jaoks tema edukus aine õppimises ja ta võib minu abile loota. Samuti ma määraks, kui palju peab olema tehtud tunni lõpuks. Kui ülesandeid ei ole tehtud laiskuse pärast, siis see peegeldub hinnas. 4 12. Liiga emotsionaalne õpetaja Ma püüaks juba algusest jaotada tööd ja isikelu, et emotsionaalsed probleemid töölt ei piinaks mind kodus. Nii ma võiks järgmisel päeval uut hinnangut anda olukorrale ilma liiga emotsionaalseks muutumiseta. Kui tunni ajal stress on liiga suur, siis, kui on võimalik, väljuks ruumist ja teeks rahustavaid hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada
mängukaaslastele igasuguseid osi. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Pushkini nimelisse tütarlastegümnaasiumi ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. Kuna polnud piisavalt raha, et lapsi pansionis hoida, siis algul asus ema lastega Tartusse üürituppa ja pere sai koos olla ainult nädalalõpul. Hiljem käis Betti Jõgevalt Tartusse koolis. Kooliskäik kujunes talle suureks piinaks, eriti esimestel aastatel, sest ta oli kiindud oma kodukohta ja ei kohanenud Tartus. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Elu ja looming 19241927 aastal õppis Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust
Välja tuleb Gretchen, keda Valentin süüdistab hooramises ja ütleb, et sellest edasi tuleb tal järjest rohkem mehi ja lõpuks on Grete terve linna hoor. Valentin sureb. ,,Sul algul üks on salaja, siis leiad teise, kolmanda, ja kui neid juba tosin on, siis võib sind võtta terve linn." Toomkirik Gretet on kirikus palvusel, teda painab kuri vaim. Grete on avastanud, et ta on lapseootel. Ta on paanikas. ,,Ja kas su rinna all ei paisu, ei liiguta sulle, endale piinaks uus elu aimusraskelt?" Volbriöö Faust ja Mefistofeles pidutsevad. Faust on justkui Margareta unustanud. Tantsib teiste kaunitaridega, ei mõtle talle üldse. Näidend näidendis : Volbriöö unenägu ehk Oberoni ja Titania kuldpulmad Sombune päev. Väli Faust saab teada, et Margareta on vangis, ta sõimab Mefistofelest ja otsustab, et peab Margareta päästma. ,,Alatu, vilets vaim, ja seda kõike varjasid sa minu eest!" ,,Vii mind sinna, ütlen ma sulle, ja päästa ta vabaks!"
60% on vägistajaks tuttav, 32% romantiline partner ning vaid 8% juhtudest on vägistajaks võõras. Kusjuures, suurem osa, 22% vägistamise ohvritest on tumedanahalised7. Tulles tagasi arengumaade juurde, on seal sagedaseks nähtuseks naiste genitaalpiirkondade sandistamine. Selle protseduuri käigus sandistatakse naiste iniimpiirkondi usulistel või ühiskondlikel põhjustel, muutes sellised elulised asjad nagu seksuaalvahekord, sünnitamine ning mentsruatsioon nende jaoks tapvaks piinaks. Tavapärased genitaalpiirkonna sandistamise vahendid. Allikas: rationaloptimist.wordpress.com 5 https://mainweb-v.musc.edu/vawprevention/research/sa.shtml 6 http://static.guim.co.uk/sys-images/Guardian/Pix/pictures/2013/1/10/1357843953984/Rape-crime-punishment- 001.jpg 7 https://jordankazen.wordpress.com/2014/11/20/college-campus-rape-and-statistics/ 5
kveekerlanna südant. Raskelt pikad, ligi 6lk ja 53 tükki. Whatta pain...Julien peab Mathilde' kohtlema nagu kõiki teisi, ja temaga võimalikult vähe tegemist tegema nagu poleks tal temaga üldse tegemist. Järgmiseks peab ta hakkama piirama (kirjade abil) kombekat leske marssaliprouat Fervaques'i. See suhe on läbini imelik. Kui Mathilde on läheduses, püüab Julien neile mõlemale oma ilukõnega muljet avaldada. Kogu selle keerulise plaani täitmine on Julienile suureks piinaks, kuid ta usaldab seda meetodit. Kirjad, mis ta marssaliproualt saab, on sama mõttetult kõrgelennulised ja täispuhutud kui tema enda rida-realt maha kirjutatud eeposed. Mathilde saab juhuslikult teada, kuivõrd vähe Julien tegelikult marssaliprouast hoolib (näeb, et kõik marsaliproua poolt saadud kirjad seisavad lahti tegematta Julieni sahtlis) ja vihastab ta peale raamatukogus, hakkab aga samas roomama, sest on jälle Julieni armastama hakanud
Talle ei meeldinud aadlike südametus ja kiibitsemine kuna ta ise oli heasüdmalik. 4. Iseloomusta Charlottet (igale iseloomuomadusele lisa kinnituseks selgitus ja näide teosest). Charlotte oli samuti heasüdamlik naine, võttis ta ju enda kasvatada oma õed-vennad peale ema surma. Ta oli samuti Wertherisse armund, aga kuna ta oli juba oma südame teisele mehele lubanud, siis ta leppis oma saatusega ja abiellus Albertiga. Tal oli Wertherist kahju ja ta ei tahtnud, et too ennast nii palju piinaks ja palus tollel ennast ja oma pere enam mitte nii palju külastada. 5. Miks arenevad sündmused traagilise lõpplahenduseni? Miks Werther kannatab? Peale seda kui Werther kolib Weimarisse, et oma ametnikutööd jätkata abiellub Charlotte oma kihlatu Albertiga. See tekitas Wertheris suurt südamevalu ja hingepiina. 6. Kas Wertheri enesetapp näitab tugevust või nõrkust? Esita tabelina poolt- ja vastuargumendid! Sõnasta argumendid lausetena. Tema enesetapp:
aastat nimetama lausa ,,hulluks aastaks". Järgnevate aastate vältel (1874-1877) ei suuda Kreutzwald enam midagi oluliselt uut luua, väheneb ka kirjavahetus sõpradega. Kogu jõud näib kuluvat igapäevaste kohustuste täitmiseks. Kreutzwald on linnaarst, kes aeg-ajalt peab asendama kreisiarsti, kooliarst Krümmeri pansionaadis, tervishoiuametnik, kel lasusid kohtumeditsiinilised kohustused, ja mõnikord tuli olla ka loomaarst. Kõige raskemaks piinaks on aga juba vanale ja tihti haigele Kreutzwaldile sõidud maale. Vahemaad on pikad ja Võrumaa teed tunduvad lumetormis või teedelagunemise ajal tavalises talupojavankris lonksudes põhjatud. Alaline sõnasõda käib ka Riias asuva Liivimaa Tervishoiuvalitsusega. Kreutzwald tunneb, et ,,niisuguste ametivõimude ja ülemuste juures ei suuda ükski õiglane mees oma kogustusi täita". Ametlikku linnaarstiks kinnitamistki tuli oodata 17 aastat! Haigused
pettumuste puhul on vastutavaks maailm. Inimene peab elus liialt olulsieks materiaalseid väärtuseid ning ületähtsustab erinevaid ihasid, mille järele ta pidevalt jookseb. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Ciorani kangelased olid vabasurma läinud poeedid ning mõtlejad. Nemad tähistasid Ciorani jaoks neid julgeid, kes läksid lõpuni ning sooritasid enesetapu. Cioran peab inimese elu piinaks nin üheks suureks ning üsgavaks pettumuseks, mille ainuõige järeldus on enesetapp. Ciorani jaoks asuvad inimesed, kes lähevad vabasurma, teistest kõrgemal ning ta peab lugu enesetapu sooritanutest rohkem, kui elavatest. Ta arvab, et sisimas soovivad kõik inimesed vabasurma minna, kuid lihtsalt ei julge seda teha ning lükkavad seda pidevalt edasi. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Cioran võitleb elu vastu sellepärast, et tema jaoks on ainus õiglus ja tõde surmas
Kuid ükskõik kui vaiksed nad ei oleks siiski kuskil praksub kuivand oksake. Salme tuleb alla uurima, kesse luusib ja siis kõigi imestuseks paljastab end karu kes Salmet kiitma ja kummardama hakkab. Salme ema küsmiuste peale Salme hüüab, et pole siin all kedagi ning ronib tagasi puu otsa, andes ülejäänud õhtu Mõmmile korraliku show.Peale seda ööd sai suureks painajaks Leemetil hoida saladuses Salme ja ta sõprade ees fakti, et on neid paljalt näinud, samamoodi oli piinaks ka see, et ei saa Salme ja Mõmmi suhteid kituda, sest see paljastaks ka tema patu. Sel samal päeval kui Hiielt saidi teada naiste vihtelmise kohta tollel ööl vandus Leemet, et käib tihedamini Hiiet vaatamas, sest elades Tambeti kodas tuntsid seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla. Hiiega rääkides said teada tema kurvast kohustusest huntide ees neid toita päevast
15 Põhjalik ettevalmistus annab ka esinemiseks rohkem enesekindlust. Juba esimeses eestikeelses kõneopikus juhiti tähelepanu sellele, et kõneleja peab ennast hoolega ette valmistama: ,,Väga põlastav on, kui kõneleja kõnes kinni jääb ehk alaliste mõtete ja üteluste järele piab angeldama, endisi ütlusi korrates, ümisedes ehk ,,heakene küll" üteldes. Niisugune kõne on kuulajate kõrvadele piinaks, kõnelejale enesele aga vaevaks ja häbiks. Seepärast enne kui räägitakse, teatatagu ikka, mis ja kuidas rääkida tahetakse." (,,Pidu kõned ja laulud ning muud tähendused pidu kohta" 1886) 5.3. Kuulajate tähelenanu võitmine ja hoidmine Kõnelejaks ei sünnita, vaid saadakse. Cicero Mida rohkem vastab kõne kuulajate vajadustele ja ootustele, seda edukamaks see kujuneb. Pole mõtet suuliselt ette kanda väga keerukat materjali. Kõneleja ülesanne
Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. XXXV Liisi nüüd siis oligi aeg kohut selle koera loo pärast hakata käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka
Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. XXXV Liisi nüüd siis oligi aeg kohut selle koera loo pärast hakata käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka.
1929 "Tõde ja Õigus II" "Inimese võitlus jumalaga" 1931"Tõde ja Õigus III" "Inimene ja revolutsioon" 1932"Tõde ja Õigus IV" "Inimene ja armastus" 1933"Tõde ja Õigus V" "Resignatsioon" (Allaandmine) "Inimene ja inimene" palju tõlgitud! Romaan keskendunud tõe ja õiguse kehtivuse ??????? probleemidele. Võrreldud Piibliga! Nt. Pearu kui saatana kehastus. Patu ja lunastuse mõiste sees ( Mari). Maa muutub Andresele piinaks ( jumaluseks). Mõiste Neetud Maa 1939 "Põrgupõhja uus vanapagan" Põhineb rahvaluulele. Kaval Ants on halb, vanapagan hea ( rahvalugudes on vastupidi). Algab nii, et vanapagan tuleb maale, et õndsaks saada (läbi töö). Tegelikult ei jõua kuskile, Kaval Ants tõmbab naha üle kõrvade. Sees kättemaksumotiiv. Allegooriline romaan. 1934 "Elu ja armastus" Lahkab inimhinge ja tundeid. Kui palju on armastuses lubatud?
Põhiidee seisneb selles, et kõik inimesed on võrdsed. Trediakovski kirjeldas ,,Telemahhiidas" despootlikku korda harrastanud kuningate piinlemisi. Radistsev arendab seda motot ka oma ühes peatükis seal, kus on silmaarst. Silmaarst on tõde, kes võtab inimese silmilt kae. Despootlikele monarhidele antakse kaks peeglit üks on see, mis näitab, kuidas nemad nägid oma palet eluajal, teine peegel näitas seda, kuidas asi tegelikult oli. Nende kahe kuju võrdlus oli kõige suuremaks piinaks despootidele. Despootia on piiramatau võimu kuritarvitamine. Despootia on palju laiem kui monarhia, kui isevalitsus, see on selline suhtumine oma alamatesse, mis näitab ühe inimese kurjasti tarvitatud võimu teiste inimeste suhtes. Despootiat iseloomustavad tsensuur, pärisorjus, võim talupoegade üle. Teoses on üks vihje ka Rooma ajaloole Lucretia vägistatakse ja tema vennad tapavad valitseja, kes oli Lucretia vägistaja see tekitab Roomas mässu ja despootia kukutatakse
(Eenoki keeles) Gahe sa-div cahisa em, micalazoda Pil-zodinu, sobam El haraji mir babalonu od obeloce samevelaji, dalagare malapereji ar-caosaji od acame canale, sobola zodare fa-beliareda caosaji od cahisa aneta-na miame ta Viv od Da. Daresare Sol-petahe-bienu. Be-ri-ta od zodacame ji- mi-cala-zodo: sob-ha-atahe tarianu luia-he od ecarinu MADA Qu-a-a-on! (Eesti keeles) Neljanda suuna vaime on üheksa esmalt, looduna jõuliseks trapetsiks, on nad väetitele piinaks ja jumalavallatutele võidupärjaks. Tulenooled on neile antud üle maa külvamiseks ja nemad üheksa väsimatut töömeest, kel ülesandeks tuua leevendust Maale on valitsemises ja kestvuses Teiseks ja Kolmandaks. Seetõttu kuulake mind, olen teist teatanud ja viin teid võimule ja kohtadele, mille tööks on kiidulaul ja ülistus teie Jumalale teie loomingus. SEITSMES EENOKI VÕTI Seitsmes Eenoki Võti on selleks, et kutsuda esile lihahimu ja tunnistada autust (homage)
Ta armas vend Jehan, see hellitatud poiss, tuli kord ta ukse taha, koputas, vandus, mangus, nimetas kümme korda oma nime. Kuid Claude ei avanud ust. Terved päevad läbi seisis ta akna juures, nägu vastu ruutu. Siit kloostri aknast nägi ta Esmeralda kambrikest. 370 Vahel nägi ta teda ennastki kitsega, vahel ka Quasimodoga. Ta pani tähele inetu kurdi hoolitsust, ta kuulekust, ta viisakat ja alandlikku käitumist mustlastüd-ruku suhtes. Claude'il oli hea mälu, mälu aga on armu-kadedaile piinaks; nii tuli talle meelde, kuidas kellalööja ühel õhtul imeliku pilguga tantsijannat vaatas. Ta küsis eneselt, mis sundis Quasimodot tütarlast päästma. Ta oli tunnistajaks paljudele väikestele stseenidele mustlastüdruku ja kurdi vahel ja nende liigutused paistsid talle kaugusest ja ta kire prisma läbi vaadatuna väga õrnad olevat. Ta vaatas umbusaldusega naiste tujudele. Nüüd tundis ta hämaralt, kuidas tas
annaabi.ee 
