Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pihuste Alaliigid, suspensioon, emulsioon, vaht, tarre". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pihus, pihustuskeskkond, gaas, tarre, pihused, alaliigid, pihustunud, vaht, aineosakesed, jätma, emulsioon, majonees, suspensioon, kakao, aerosool, tavalised, pilved, värvained, ravimid, kaotavad, segud, tarretiskoguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
· Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus. · Vaht Gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. Lahustumist kiirendavad tegurid · Segamine, peenestamine, temperatuuri tõstmine.
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 10 astmes 7 kuni 10 astmes 5 (1 kuni 100 nm), on tegemist kolloidlahusega (taimemahlad, veri). Nad erinevad tõelistest lahustest oma suuruse poolest, valgusvihu nähtavuse poolest lahuses, teatud tingimustes võivad kolloidlahuse moodustada ka vees halvasti lahustunud alused, happed või soolad. Sarnanevad selle poolest, et pihustunud aine
2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. Pihussüsteemid koosnevad: pihustuskeskkonnast ja pihustunud ainest. Koloidlahused- pihussüsteemid, kus pihustunud osakeste mõõtmed on 10 – 10 cm N: veri, värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits.
neeldub, osakeste hüdraatumisel energia eraldub. Lõhkumiseks tuleb teha tööd, s.t. kulutada energiat, ühinemisel eraldub energia). Küllastunud lahus selline lahus, milles antud temperatuuril rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. Küllastumata lahus antud tingimustes on ainet veel võimalik lahustada. Kristallhüdraat kristalseid aineid, mille koostisse kuuluvad vee molekulid. Kolloidlahus on üliväikeste aineosakeste segu pihustatuna teises aines, milles nad ei lahustu. Kui pihustunud aine osakesed koosnevad sadadest või tuhandetest ioonidest või molekulidest ning on mõõtmetega vahemikus 1100 nm, on tegemist kolloidlahusega. Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku. Vedelik+lahustumatu vedelik (vesi+õli). Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikku. Vedelik+tahke lahustumatu aine (vesi+kriit). Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi. Gaas+tahke aine või vedelik (õhk+tolm või vesi).
soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
soojusmahtuvus temperatuurist: 22.Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes? Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat. Kui reaktsiooni käigus kulub või tekib gaas, on vastav entroopiamuut domineeriv ja reaktsioonientroopia märki saab sellest lähtuvalt ennustada. Standardne reaktsioonientroopia Sr0 on defineeritud kui reaktsioonisaaduste ja lähteainete molaarsete entroopiate vahe, võttes arvesse stöhhiomeetriakoefitsiente: 23.Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid.Gibbsi vabaenergia? Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia miinimum, s
liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1 AUR- gaasiline aine, mida kokkusurumisel või jahutamisel saab muuta vedelikuks või tahkeks aineks. ADSORPTSIOON- gaasi või lahustunud aine osakeste neeldumine tahke aine pinnale. AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines
kohta. Valem: Empiiriline ja Molekulvalem Daltoni seadus Tähtede ja numbrite kombinatsioon: Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. osarõhkude Nomenklatuursed nimetused: summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides 27. Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta. 22. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema Kindlad andmed. n 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga
normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote 22. Mis on REACH? REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25
Nomenklatuursed nimetused: Daltoni seadus Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 22. Ainete ohutuskaart. Aine ohutuskaart (Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema Kindlad andmed. 27. Clapeyroni võrrand ideaalgaasi kohta. n 2 sisu 1. dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele
HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const. P/P=V/V (isoterm) · Gay-Lussac'i seadus konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks. Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. Daltoni seadus- Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks. 27. Gaaside suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus väljendatakse tavaliselt õhu suhtes või vesiniku suhtes. Absoluutne tihedus- normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel. 28. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega.
kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e
11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14. Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave 4 22. Mis on REACH? – Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH on selle määruse inglisekeelsetest võtmesõnadest tulenev akronüüm 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur Näide: CO2 balloon praktikumis (balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina). 24. Gaaside omadused.
mitu hüdroksiidi, kus metalli oa on erinev, siis näidatakse sulgudes ära metalli oa nt ferrum(II)oksiid Fe(OH)2. Oksiidid: Nimetused tuletatakse elemendi nimetusest ja sõnast oksiid. Muutuv oa näidatakse sulgudes või kasutatakse arvulist eesliidet nt FeO raud(II) oksiid. Rühma OO sisaldavad oksiidid on peroksiidid. Soolad: Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev oa näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat. 20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22. Parameetrid: P, T, V, n. 23
mikroskoobiga Agregaatoleku järgi: Dispersioonikes Dispergeeritud Dispergeeritud süsteemi liik kkond faas Jämedispersne Kolloiddisp Molekulaardi ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d
olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat seega on vajalik korgem temperatuur. · Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules
16) muu teave. 23. Mis on REACH? Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet. Vastu võetud kaitsmaks inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. Samuti edendab see ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivseid meetodeid, et vähendada loomkatsete arvu. 24. Gaas ja aur-definitsioonid. Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed. Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju.
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14.Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave. 4 22. Mis on REACH? Registration, Evaluation and Authorisation of CHemicals Euroopa parlamendi määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub.
5. Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid. 9. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14.Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave. 23. Gaas ja aur-definitsioonid GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur 24. Gaaside omadused Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda.Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25
q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= = qsoe T soe soojalt kehalt saadud soojus q soe Soojuspump: (kui panna Carnot’ protsessid käima vastassuunas, siis saame külmutusseadme või soojapumba. •energia jäävuse seadus; •gaasid kokkusurumisel kuumenevad; •soojus kandub alati külmemalt kehalt kuumemale Entroopia: Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot’ ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. q rev ∆ S= (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) T • Iga protsess, mille jaoks on ∆S>q/T toimub iseeneslikult • Iga protsess isoleeritud süsteemis (∆S>0) toimub iseeneslikult
käsiraamatute või Interneri otsingumootorite abil. 4) NOMENKLATUURSED NIMETUSED: standardiseeritud puhastele ainetele JUPAC poolt, nt FeO, raud(II)oksiid. 3. 1)Kolloidsete süsteemide klassifikatsioon. Näiteid nende kasutamisest, tekkimisest ja esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
lahust segatakse temas mittelahustuva teise solvendiga. _ Lahustunud ained jaotuvad kahe vedela faasi vahel, lähtudes nende lahustuvusest kummaski faasis. _ Sarnaselt saab ekstraktsiooni läbi viia ka tahkete ainetega nendest mõne komponendi eraldamiseks. Kromatograafia _ Ilmselt üks parimaid meetodeid segude lahutamiseks _ Süsteem koosneb kahest faasist: liikumatu faas, milleks on tavaliselt kas tahke aine või tahke aine pinnale kantud vedelik; liikuv faas, milleks on gaas või vedelik, mis voolab läbi tahke faasiga täidetud kolonni. Keemiline kineetika _ Füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. _ Termodünaamika _ Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. _ Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Keemiline kineetika _ Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale.
ultamikrosk. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk. läbib kõiki filtreid, molekulaardispersne dialüüsub, difundeerub Klassifiktatsioon faaside järgi Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Emulsioon Kolloidlahus Lahus Tahke Suspensioon Kolloidlahus Lahus
kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes. Kriitiline temp – temo mille korral vedeliku ja auru tihedused on võrdsed ja faasi pole võimalik eristada Kriitiline rõhk – aururõhk kriitilisel temperatuuril 32. Superkriitiline olek. Aur-vedelik piipind lõpeb kindlal rõhul ja temperatuuril, gaas pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Keemiline kineetika 33. Reaktsiooni kiirus. Sõltuvus kontsentratsioonist, kiiruste seadused, reaktsiooni järk. Reaktsioonide kiirust käsitleb keemiline kineetika. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine konts muutus ajaühikus. Miinusmärgiga näitab, et kiirus väheneb. 34. Mis on keemilise reaktsiooni järk. Võrdle 1. ja 2. järku
5) elektrolüütide lisamine, elektroforees6) emulgaatori asendamine teise pindaktiivse ainega, mis on ise halb emulgaator.Inimorganism saab omastada rasvu, mis on emulgeeritud olekus. Sellisteks rasvadeks on piim, koor,või. Need rasvad, mis pole emulgeeritud (toiduõli, seapekk), muutuvad organismis kättesaadavaks pärast emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersiooni- keskkonna ruumala VV. Vedelik dispersioonikesk-konnana asetseb õhukeste kiledena gaasimullide vahel. Vahumullid on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust iseloomustab eluiga. See on aeg vahumullikese tekkest kuni
rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on =Bv, sellest v= - d/dx*1/cNAB, asendame d=RTdc : v=- tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest kogunevad Ag+ lähedusse. Ag + läheduses on NO3- ioonid tugevasti vedelik ning disperseks faasiks on gaas (g/v). Vahtude iseärasuseks dc/dx*RT/BcN A . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D = tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra- seotud. Mida kaugemale, seda nõrgemaks muutub side. Adsorbne on see, et disperse faasi ruumala Vg on palju suurem kui RT/BNa=kT/B.
annaabi.ee 
