Pihused Test 1. Suspensioonides on: a) tahke aine pihustunud gaasis b) tahke aine pihustunud vedelikus c) vedelik pihustunud vedelikus 2. Loetletud pihustest on kõige ebapüsivamad: a) aerosoolid b) geelid c) vahud 3. Palja silmaga ei näe pihustunud aine osakesi: a) suspensioonides b) aerosoolides c) soolalahustes 4. Jämepihused muudab püsivaks: a) katalüsaator b) stabilisaator c) inhibiitor 5.Kirjuta kas pihus on tõeline lahus, emulsioon, suspensioon, aerosool või vaht: Lubimörtsuspensioon Deodorantaerosool Majoneesemulsioon Happelahussuspensioon Uduaerosool Tsemendisegususpensioon Soolvesisuspensioon Vahtbetoonvaht Hapupiimemulsioon Tolmune õhkaerosool
mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filterpaberit või mikroskoobis stabilisaatoreid 12.02
veepiisakesed, mis moodustavad pihussüsteemi. Pihussüsteem koosneb kahest osast keskkonnast ja ainest, mis on pihustatud sellesse keskkonda. Pihussüsteemid Suspensioonides, emulsioonides ja aerosoolides on jaotunud aine osakesed 10 5 kuni 10 3 cm. Emulsioon Emulsioon tekib kahe teineteises lahustumatu vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel vees. Emulsioon Emulsiooni puhul on nii keskkond kui ka pihustunud aine mõlemad vedelikud. Emulsioon Emulsioon tekib vee pihustamisel õlisse või õli pihustamisel vette. Emulsioon Emulsioonid on ebapüsivad. Aeglaselt toimub vedelike kihistumine, aeglane vedelik vajub allapoole: raskem vedelik moodustab alumise kihi ja kergem vedelik ülemise kihi. Emulsioon Argielust on hästi tuntud koore kerkimine piimavedeliku peale. Emulsiooni stabilisaatorid ehk emulgaatorid muudavad emulsiooni püsivamaks.
lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises. Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt).
Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült
Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht.
Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. Kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallvõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline. 50.küllastunud lahus - lahus, kus ette antud tingimustes ainet enam lahustada ei saa 51.küllastumata lahus - lahus, kus antud tingimustel saab veel sama ainet lahustada 52.kristallhüdraat - kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 53.kolloidlahus - pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7-10-5cm (1- 100nm) 54.emulsioon - pihus, milles üks vedelik on pihustunud teises 55.suspensioon - pihussüsteem, milles tahke aine on pihustunud vedelikus (nt lubjapiim) 56.aerosool - pihus, milles pihustuskeskkonnaks on õhk 57.vaht - pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 58.vee karedus - kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees 59
olulist tousu. Selliste ainete sulamisel voi keemisel on vaja eelnevalt lohkuda molekulidevahelised vesiniksidemed. Selleks on vaja kulutada taiendavat energiat seega on vajalik korgem temperatuur. · Vee erandlikult korge sulamis- ja keemistemperatuur (vorreldes teiste analoogiliste ainetega) on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Kui neid vesiniksidemeid ei oleks, oleks ka vesi tavatingimustes gaas. 5. Mis on metallid? Nimeta metallide põhiomadused! · Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabuelektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise vore, mis annab neile iseloomuliku metallilise laike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hasti sepistatavad. · Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jaavad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; ules
koguses kindlal temperatuuril. 62. hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained 63. küllastunud lahus lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE 64. küllastumata lahus lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada. 65. soojusefekt lahustumisel 66. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. 67. kolloidlahus pihussüsteem , milels pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 astmes -7 10 astmes -5 81-100 nm) 68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei
q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= = qsoe T soe soojalt kehalt saadud soojus q soe Soojuspump: (kui panna Carnot’ protsessid käima vastassuunas, siis saame külmutusseadme või soojapumba. •energia jäävuse seadus; •gaasid kokkusurumisel kuumenevad; •soojus kandub alati külmemalt kehalt kuumemale Entroopia: Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot’ ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. q rev ∆ S= (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) T • Iga protsess, mille jaoks on ∆S>q/T toimub iseeneslikult • Iga protsess isoleeritud süsteemis (∆S>0) toimub iseeneslikult
elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks.Bensiini ei tohi voolamisel tekkiva potentsiaalide vahe tekke tõttu hoida plastmasskanistrites, kuna valamisel võib tekkida säde! 26. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. Vaatleme edasi elektrilise kaksikkihi kujunemist kolloidosakese pinnal. Leidsime juba, et
liitosakesteks. ATOMAARNE OLEK- lihtaine esinemine aatomitena, näiteks atomaarne vesinik H. 1 AUR- gaasiline aine, mida kokkusurumisel või jahutamisel saab muuta vedelikuks või tahkeks aineks. ADSORPTSIOON- gaasi või lahustunud aine osakeste neeldumine tahke aine pinnale. AEROSOOL- süsteem, milles tahke aine või vedelik on pihustunud gaasi; esimesel juhul on suitsu tüüpi aerosool, teisel juhul udu tüüpi aerosool. AINE- teatud omadustega aatomite, ioonide või molekulide kogum; jaotatakse liht- ja liitaineteks. AINE HULK- aine kogus moolides (n=m/M). AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta.
kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes. Kriitiline temp – temo mille korral vedeliku ja auru tihedused on võrdsed ja faasi pole võimalik eristada Kriitiline rõhk – aururõhk kriitilisel temperatuuril 32. Superkriitiline olek. Aur-vedelik piipind lõpeb kindlal rõhul ja temperatuuril, gaas pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Keemiline kineetika 33. Reaktsiooni kiirus. Sõltuvus kontsentratsioonist, kiiruste seadused, reaktsiooni järk. Reaktsioonide kiirust käsitleb keemiline kineetika. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine konts muutus ajaühikus. Miinusmärgiga näitab, et kiirus väheneb. 34. Mis on keemilise reaktsiooni järk. Võrdle 1. ja 2. järku
negatiivse laenguga elektronidest. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkisv muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks (aurustumine). 15.=16.Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. U= q + Suletud süsteemi siseenergia muutus U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, s.t. teha tööd või anda ära mingi osa soojusest
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
kuumemale. *Kompressor võtab külmalt kehalt (õuest) sooja ära ja annab selle tuppa, aga selleks tarbib ta elektrienergiat (elektrer teeb tööd) : efektiivsus= soojus soojale kehale/ töö Iseeneslikud protsessid *Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). *Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire. Entroopia kui olekufunktsioon Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot' ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. S= qrev/ T, (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) · Iga protsess, mille jaoks on S>q/T toimub iseeneslikult · Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult · Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia
kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e
22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed
HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const. P/P=V/V (isoterm) · Gay-Lussac'i seadus konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
) ja elektroosmoos, mis tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o Elektroosmoos on peenestuskeskkonna liikumine välise elektrivälja mõjul, peenestatud faas jääb paigale. Puu kuivatamine. Voolamis-ja sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- voolamispotentsiaal. -potentsiaali definitsioon: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet
Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. läbib mutusteta, jämedisp-us põhjustab hägususe selles valguse aurustumise entalpiaga, kus Haur = Gaur + TSaur. Tasakaalus, pöörduvuseks
normdokumendid. Iga aine ja materjali partii või pakendiga peab olema kaasas. 2. dokument, mis antakse välja mingile tootele (sertifitseerimise) komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote 22. Mis on REACH? REACH-määrus on Euroopa Liidu määrus, mis on vastu võetud, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25
16) muu teave. 23. Mis on REACH? Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet. Vastu võetud kaitsmaks inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. Samuti edendab see ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivseid meetodeid, et vähendada loomkatsete arvu. 24. Gaas ja aur-definitsioonid. Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed. Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju.
n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); n Kõvad; 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Purunevad kergesti (traditsioonilised); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. metallid ja polümeerid). n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka vabalt liikuda
soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas alkoholis ja bensiinis. LAHUSTAMINE Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON
klaas. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) n Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. n Kõvad; n Vedelikus on molekulide vaheline kaugus n Purunevad kergesti (traditsioonilised); mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. n Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus; n Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti n Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui vabalt liikuda
Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. . Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 63. . Lahuste omadused: kolligatiivsed omadused
Reaalgaaside käitumise kõrvalekaldeid ideaalgaaside omast suurenevad madalatel temp. ja kõrgetel rõhkudel kui kaugused molekulide vahel on väiksemad. Reaalgaasie puhul kasutatakse piiratud rakendusega olekuvõrrandeid, millest üks lihtsamaid on VAN DER WAASI võrrand: (P+/V2 )*(V-b)=R*T Reaalgaase iseloomustab kristalse oleku olemasolu esinemine ja kriitilised parameetrid. Kriitilises olekus läheb gaas pidevalt üle vedelikuks ilma, et tema parameetrid muutuksid. Gaasid on vedeldatavad allpool kriitilisi parameetreid. 4.4 Vedelikud kui kaugused molekulide vahel muutuvad võrreldavaks molekulide mõõtmetega, hakkavad molekulide vahelised jõud takistama molekulide vaba liikumist. Aine sisestruktuuris ilmneb teatud korrapärasus. Tekib VEDEL AGREGAAT OLEK. Molekulid paiknevad nii tihedalt, et neid pole võimalik kokku suruda ja vedelikul on kindel ruumala. Et aga
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 4. Aine olekud (tahke, vedel, gaas). Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus).
Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid? Lüofiilsed on (hüdrofiilsed) kõrgmolekulaarsete ühendite lahused, peamiselt suured orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed,
..10-9m. 79. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused <10-9 m. 80. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämepihused >10-6 m Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 81. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! Tahke- tahke vaht, tahke emulsioon, värviline klaas (tahke sool). Vedel- vaht, emulsioon, suspensioon. Gaasiline- vedel aerosool, tahke aerosool. 82. Mis on lüofiilsed, mis lüofoobsed süsteemid? Lüofiilsed on (hüdrofiilsed) kõrgmolekulaarsete ühendite lahused, peamiselt suured orgaanilised molekulid, kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt, keskkond peab olema täpselt määratletud. Lüofoobsed (veekeskkonnas hüdrofoobsed) peamiselt anorgaanilised osakesed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
