kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis. Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: roolimehanism(vähendab rooli pööramiseks vajaliku jõudu),
- Ülekanda pöördemomenti vedavatele ratastele. 4 Ülekande tüübid: Sõiduautosid ja tarbesõidukeid eristatakse: tagavedu, esivedu ja nelivedu (mitmikvedu). Mootor ees - tagavedu. Ees mootoriga autol on tavaliselt harva mootor esimesest teljest tagapool (joonis 1), ülekanne toimub kardaanvõlli kaudu tagaratastele. Tulemusena on soodsad massi jagunemised esi ja tagateljel. Kurvis on kerge alajuhitavus Probleemiks on veovõlli tunnel mis asub salongis. Mootor taga - tagavedu Mootor on paigutatud tahapoole veoteljest. Kuna mootoriruum on mõõtmete poolest piiratud kasutatakse bokser mootoreid. Probleemne kütusepaagi paigutus, külgtuule tundlikus ja kurvis kalduvus ülejuhitavusele. Kasutatakse autode puhul harva. Mootor keskel - tagavedu Joonis 2:Mootor taga tagavedu Kesk mootoriga ülekanne Seda kasutatakse spordi-ja võidusõiduautodel