Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS
külgsuunaline haardumine suurim Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse Auto juhitavus ja ratta haardumine Pidurdusjõud suureneb, siis külgsuunaline haardumine väheneb Auto juhitavus ja ratta haardumine Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga, siis ratas blokeerub Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul
Juhtmagistraal töötab järgmiselt: seisupidurit juhitakse seisupiduri kraaniga, millel on kolm asendit: sõiduasendis lastakse õhk seisupidurikraanist kiirendusklappi ja sealt edasi vedruakudesse. Samal ajal läheb ka õhk haagise pidurite juhtklappi. Varupiduriasendis liigutatakse seisupidurikraani sõiduasendist seisuasendi suunda. Kiirendusklapi juhtmagistraalis rõhk väheneb koos sellega väheneb ka rõhk vedruakudes. Ning pidurdusjõud suureneb võrdeliselt hoova liikumisega. Seisupidurikraan on seisuasendis. Haagise juhtklappi aga juhitakse uuesti suruõhk haagise juhtmagistraal tühjeneb ning haagise pidurid vabastatakse.
Pidurikontuuri skeem[3] Sõidukile on paigaldatud pidurirõhu regulaator (Dual P.Valve). Pidurirõhu regulaatori tööpõhimõte seisneb tagarataste töösilindritele mõjuva vedeliku rõhu reguleemises ja seeläbi tagatelje rataste pidurdusjõu vähendamises. Seoses sellega, et pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, toob tagateljel kaalu vähenemine kaasa võimaliku pidurdusjõu vähenemise (koormatakse rohkem esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23 Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem
Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb. Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub. Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav. Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul suurendamisel kui rattad hakkavad kaapima.
Eelkäijaks võib lugeda mehaanilist tagapidurijõu regulaatorit, mis reguleeris tagumistele piduritele rakenduvat jõudu vastavalt sellele, kui palju oli auto tagaosa koormatud. Ühendatud oli selline hüdroklapp tagasilla ja kere vahele ja nende kahe kaugusest sõltus klapi avatus. Tänapäeval on kõik juba elektrooniline ja palju efektiivsem. EBD on süsteem, mis kasutab iga ratta ABS andurit ja teisi komponende, et koguda infot, mille põhjal arvutatakse välja võimalik maksimaalne pidurdusjõud. EBD-süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest. Kui tagasild hakkab esimesest rohkem libisema, saadab aju signaali hüdraulikasõlme, mis sulgevad vedeliku juurdevoolu tagapiduritele. Kui tagasild pidurdab ikka esimesest rohkem, hakatakse pidurivedeliku survet vähendama. Kui esisild pidurdab rohkem, avatakse tagapidurite juurdevoolu klapid täielikult. Et pidurdusjõud
pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte
. Oluline häärdkatete ja trumli piirkulumise suurused; · Ketaspidurimehhanism: tööpõhimõte, ehitus, liigitus ja täätamine, kulumise indikaator, klotside ja ketaste piirkulumise määrad · Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest.
Rõhupiiraja joonis vihiku Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega rõhupiirajatega. Rõhuregulaator - joonis vihikus Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra täpsemalt. Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele
· Seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt · Sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid Piduriseade · 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N · M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 687 N · 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele · 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt · 9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
süsteemi tööd kontrollitakse omadiagnoosisüsteemi abil.Omadiagnoosisüsteem jälgib heitgaasi heitmesust mõjutavaid süsteeme ja sõlmi auto kasutamise ajal. Kui autot on kasutatud katalüüsneutralisaatori seire osatesti seisukohalt ebasoodsates oludes, kontrollitakse neutralisaatori tööd. Pidurite trummelstendikatse - Trummelstendikatsel pööratakse tähelepanu veeretakistusele ja pidurdusjõudude ühtlusele. Sama telje ratastel ei tohi pidurdusjõud erineda üle 30 %. Proovisõidu ajal - Proovisõidu alguses kontrollige, et sidur ei libise ega ei raputa. Kiirendage jõuliselt u 2500-lt 4000 mootoripöördeni minutis. Veenduge, et kiirendus toimus häireteta, käigukast toimis laitmatult ja et roolitunnetus oli normaalne ning rool naasis pärast pööret korralikult otseasendisse. Pange tähele, kas jõuülekanne ei põhjusta vibratsiooni ja/või ebaharilikke helisid. Veenduge, et mootor
Aeglustusandur: määrab piki ja külgsuunas mõjuva aeglustuse, kurvis pidurdamisel suurendatakse välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu. ECU saab arvutada auto kiiruse ka siis kui kõik rattad on blokeerunud. ABS süsteemi juhtimine: vastavalt kiirenduanduritele reguleerib ECU rõhku töösilindrites. Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka,
vähemaks, kuid hüdrotrafo juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri koli all olev vedru. Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdeketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks.
see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. · Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru · Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku · Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo
(open center) põhimõttel (kui jaotur pole rakendatud, voolab õli tagasi paaki Peab tagama rooli pöördekiiruse 1,5 p/s ka mootori tühikäigul; Õli temperatuur ei tohi ületada 100 0C. 82. Pidurisüsteem ja selle tüübid sõiduki kiiruse vähendamine(sõidupidur), sõiduki peatamine(sõidupidur), peatatud sõiduki paigalhoidmine(seisupidur). Juhi lihasjõul töötav pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile üksnes juhi lihasjõul Pidurivõimendiga pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile juhi lihasjõul ja ühe või mitme energiavarustusseadme energia abil Pealejooksu-pidurisüsteem · haagise pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise vedukile pealejooksu energiaga Gravitatsiooni pidurisüsteem · pidurdusjõud kutsutakse esile haagise mõne osa (nt
hüdraulika sees. ECU jälgib pidevalt rataste pöörlemiskiirust ning kui ta avastab, et mõni ratas pöörleb aeglasemalt kui teised, siis ta saadab automaatselt seire üle pidurite. See käivitab klapid, vähendamaks hüdraulika rõhku piduris, mille ratas pöörles aeglasemalt ning see vähendab antud piduris pidurdusjõudu. Ratas hakkab seepeale kiiremini pöörlema. Kui ECU avastab, et ratas pöörleb kiiremini kui teised, siis piduri hüdraulika tõstab rõhku ning pidurdusjõud suureneb ja ratta kiirus tasakaalustatakse teiste ratastega. Seda protsessi tehakse jätkuvalt ja seda annab tunda piduripedaali pulseerimine. Tüüpiline antiblokeerumissüsteem rakendab ja vabastab piduri rõhku kuni 20 korda sekundis. ECU on programmeeritud eirama erinevusi ratta pöörlemisel alla kriitilse läve, sest kui auto pöörab, siis kaks kurvipoolset ratast pöörlevad aeglasemalt kui välimised kaks. Kui
Tehnika areng on olnud kiire ning praeguste vahenditega annaks tunduvalt vähendada nii busside tühimassi kui mõttetuid energiakadusid, kiirendades samas güroratta laadimisaega. Güroteemat on mõneti üritatud ka edasi arendada. 1980ndtel aastatel oli Volvol elektribuss, mille güroratast laadis väike diiselmootor. Güroenergiat tarbivaid liikureid on kasutatud ka allmaakaevanduste transportrongide liigutamiseks ning Saksamaal katsetati gürotrammi, kus pidurdusjõud kasutati hooratta laadimiseks, et seda energiat siis kiirendusel ära kasutada. Hübriidautod Hübriidautodele on tuliseid pooldajaid, kuid on ka neid kes seavad selle keskkonnasäästlikkuse küsimärgi alla. Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat
poodud" või rehvis väike rõhk.Järgmiseks tuleb viskumistest mis tehakse nii, et hakatakse pidurdama sujuvalt suurendades piduripedaalile avaldatavat survet nii, et testitavad pidurid pidurdaks pidurdusjõuga mis oleks suurem kui 300N (njuutonit) kuni 700N. Saab teada, kuidas on kulunud trumlid, kettad milledest tuleb veel edaspidi juttu. Neljas toiming on piduritest mille käigus jätkatakse sujuvalt piduripedaalile avaldatava surve suurendamist kuni ühe ratta pidurdusjõud saavutab sellise suuruse kus ta blokeerub. Eeskiri ütleb, et piduripedaalile avaldatava jõu suurus ei tohiks ületada 49 KG.Pärast ühe ratta blokeerumist lülituvad mõlemad piduristendi rullikud välja ja arvuti fikseerib samal ajahetkel mõlema piduri tugevused.Ka ABS pidurid blokeeruvad piduritestis kuna ABS teadupärast ei tööta kiirusel 5 km/h. Ka tehnoülevaatuse eeskiri ütleb, et:" 4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku
Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Autode hüdropidurid 10.1.1 Pidurite üldehitus Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidur koosneb ajamist ja mehhanismist. Pidurimehhanismi ülesanne on tekitada masinale lisaliikumistakistust. Ajam kannab jõu juhi jalalt või käelt pidurdavate osadeni, rakendades mehhanismi tööle. Pidurid talitlevad nii, et pidurdusjõud on pedaalile või hoovale rakendatud jõuga võrdeline. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel.
automaatkäigukastidel 2.3.1 Lintpidur Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigistab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustub. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru. Joonis 7. Lintpidur 2.3.2 Märg mitmekettaline pidur Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Joonis 8. Märg Mitmekettaline pidur 2.3.3 Vabakäigusidur Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides
19) eraldatud torus (joon 3.20) teljesuunalisi jõude. Toru ühes otsas mõjub veesurvest tingitud jõud p pdA ja teises otsas (p + )dA L 43 Toru sees mõjuvad vee kaal wndAdL, veele mõjuv osakestest tingitud tõstejõud wmdAdL ja veele mõjuv pidurdusjõud pwdAdL . n ja m on vastavalt pooride ja terakeste maht ühikmahus. p pdA - (p + dL)dA + p w dAdL - w mdAdL sin - w ndAdL sin = 0 L Arvestades, et m + n = 1 ja sin = dz/dL, saame pidurdussurveks p p z p pw = + w sin = + w = w ( + z) L L L L w
teljesuunalisi jõude. Toru ühes otsas mõjub veesurvest tingitud jõud p pdA ja teises otsas (p + )dA L Toru sees mõjuvad vee kaal wndAdL, veele mõjuv osakestest tingitud tõstejõud wmdAdL ja veele mõjuv pidurdusjõud pwdAdL . n ja m on vastavalt pooride ja terakeste maht ühikmahus. 26 p pdA - (p + dL)dA + p w dAdL - w mdAdL sin - w ndAdL sin = 0 L Arvestades, et m + n = 1 ja sin = dz/dL, saame pidurdussurveks p p z p
Mootorpidurdust saab tõhustada, kui kiiruse puhul, kus õlitus sõltub ärakuliitatud kütusehulgast, on vähenedes siirduda järjest madalamatele käikudele. See kestval allamäge sõidul kasulik aeg-ajalt lahutada sidur ja vähendab märgatavalt pidurite kulumist, kuid selle kätte- tõsta mootori pöördeid. Kui mootorpidurdusest ei piisa, õppimine nõuab harjutamist. pidurdatakse täiendavalt käsi- või jalgpiduriga. Seda on Pidurdusjõud ratastel on võrdeline piduripedaalile või parem teha vaheldumisi, et vähendada pidurimehhanis- -lingile rakendatud jõuga. Kuid võrdelisus püsib kuni tea- mide liigset kuumenemist. tud piirini-- pidurdusjõu ja ratta teepinnaga haardumise Üllatuste vältimiseks kriitilistel silmapilkudel peab moo- jõu võrdsustumiseni. Edasine pedaalile või lingile rakenda-
pidurdama. Kui see ei õnnestu, pange käik sisse ja laske sõidukil pidurdamiseta tühikäigul edasi veereda; proovige pidurdada mootoriga, kuni see on võimalik; kui käsipiduri kasutamine on möödapääsmatu, rakendage see aeglaselt ja ettevaatlikult. 865 Mõlemal juhul kehtib järgmine: Käsipidur mõjub ainult tagaratastele. Trossi kaudu ei saa autot peatada, vaid ainult selle kiirust tõukeliselt vähendada. Tõenäoliselt jaguneb pidurdusjõud ebaühtlaselt, mille tulemusena kaldub auto küljele. Selle vastu peab töötama rooli abil. Kui auto on lõpuks seisma jäänud, ei tohi mingil juhul kohe edasi sõita, vaid tuleb teavitada juhtunust häirekeskust ja vajadusel kutsuda abi. Õnnetuse ärahoidmise põhistrateegiad 1) Ohtude minimeerimise strateegiad Kiirabis algab õnnetuste ärahoidmine juba häirekeskuses. Korraliku parameditsiinilise koolituse
annaabi.ee 
