opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks. Kolmas oluline meetod
saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees?---Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga.
arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained atsetüülkoliin (ka nn vaagusaine) ANS`s - aminovõihape e. GABA pidurdus glütsiin pidurdus glutamaat erutav adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin erutus või pidurdus *Kas transmitteraine vabanemisele järgneb erutus või pidurdus sõltub retseptori ioonikanaliomadustest ja mitte ülekandeainest enesest
29. Mälu tasandid. Sensoorne (kuni 1sek), primaarne (mitmed sek), sekundaarne (min aastad) ja tertsiaalne mälu (püsiv). 30. Mälu neurofüsioloogiline olemus. Lühimälu põhineb biokeemilistel muutustel närviraku membraanides. Püsimälu põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes. 31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada. Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid mediaatorite kuhjumine sünapsites 33. Pidurdus närviprotsessides jaguneb: Tingimatu pidrdus: lihtne e induktiivne ülepiiriline Tingitud pidurdus: kustumispidurdus diferentseerimispidurdus
palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelpiduril on kumerad ja see pärast kulub trummel pidur rohkem ebaühtlasemalt. Trummelpiduril on hea ,et kogu süsteem on trumli katte all, tänu sellele pääseb vähem mustust ja vett klotside vahele. Ketaspiduri tüübid: trummelpiduri tüübid:
Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub.
1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi? Ärritajad jagunevad üldised ja spetsiifilised. Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: 1. Läviärritus 2. Alalävine ärritus 3. Ülelävine ärritus 19. Pidurdus Pidurdus takistab erutuse levikut ja ka teket. Ei lase organismil üle erutuda. 20. Pidurduse liigid 1. Pessimaalne pidurdus tekib väsimuse tulemusena 2. Otsene toimub sünapsite kaudu i. Postsünaptiline ii. Presünaptiline 21. Ärrituse tugevus ja mõjuaeg Mida tugevam on ärritus, seda tugevam on vastusreaktsioon. 1. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus max vastusreaktsioon 2
testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod
7. Töö teostamine. 1) Koostada tõukurmehhanismi juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem, joonis 3. Stopp 1 Mootor seisab Start 2 Mootor töötab ühele poole Loendur 3 Dünaamiline pidurdus taimer Mootor töötab 4 teisele poole Lõpplüliti 5 Dünaamiline pidurdus Taltluse valik 6 Mootor seisab
vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad
· elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus
3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül. Närvikude organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine, edasi juhtimine, analüüs. koosneb närvirakkudest.
retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. 5. Pidurdus funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut, kulgeb organismis erutusega paralleelselt ja on sageli erutuse poolt esile kutsutud. Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest ja aitab erutunud osadel kiiremini taastuda loomulikku seisundisse.
Toomas Tamre 23AR 09.06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada ,
välis- või sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi o Koordineerida informatsiooni- ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. o Anda infot edasi lihastele, näärmetele vms ,et need asuksid sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi) · Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. · Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul
HARMOONILINE VÕNKUMINE Vaatame ühtlast ringliikumist küljelt. Siis saame ühemõõtmelise liikumise, nagu näidatud joonisel. Z r P0 O -r Liikumisvõrrandistest jääb nüüd järele ainult üks: z = r sin (t + 0 ) (1) See ongi punkti P harmoonilise võnkumise võrrand. Lähtudes endiselt ühtlasest ringliikumisest, oletame, et liikumise alghetkel asub punkt asendis P0 ja liigub esialgu üles kõrguseni r , siis alla kõrguseni r ja siis jälle üles. Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see ...
) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? Läviärritus e. künniärritus minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. Alalävised ärritused kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. Ülelävised ärritused tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni. 5. Pidurdus. · On funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut. · Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse kontsentratsiooni. · Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. · Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. · Kaitseb närvikeskusi üöemäärase pingutuse eest. · Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. 6. Pidurduse liigid.
1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, 2) vastulülituspidurdus, 3) dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdus tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. · Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. · Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. · Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U. · Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub
● Efektiivsema pidurdusjõuga ● Kiirem jahutus ● Parem sodi ära juhtimine ● Klotsid kuluvad ühtlasemalt ● Konstruktsoonilt tugevamad ● Ühtlane jõu jaotumine klotsi piires ● Lihtsam konstruktsioon Ketaspiduri miinused ● Kallim ● Kuluvad kiiremini Trummelpiduri eelised ● Odavam ● Trummelpiduri miinused ● Keeruline ehitus ● Kuumeneb kiiresti ● Jahtumine võtab kaua aega ● Kui kuumeneb, siis pidurdus efektiivsus kaob ● Jüri Mägi ütles, et s*tad.
teo retseptoritele jne.) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
1. Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu.
Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz. Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. NÄRVIPROTSESSID Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla:
Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja postsünaptiline pidurdus) ja ülepiiriline pidurdus ei ole seotud sünapsitega, tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse puhul, kestev depol, püsiv erutuskolle e parabioos. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on mitteadekvaatsetest ärritajatest kõige adekvaatsem kuna erutuvate kudede
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine
Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi
Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
1. Mis moodustavad roolisüsteemi? Rooli süsteemi moodustavad Roolimehhanism (Vähendab rooli keeramiseks vajalikku jõudu) ja Rooliajam (Tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta too ebatasasusel) 2. Loetlege hammaslattajamiga roolimehhanismi eeliseid! kompaktne, lihtne konstruktsioon, odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max roolinurka 3. Loetlege kruvi-mutter ajamiga roolimehhanismi eeliseid! Saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja ...
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindl...
Uni ja hüpnoos Uni Uni ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. RO...
Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7
sünaptilisi plaate. Mediaatori eritumine kasvab ning postsünaptiline erutuspotentsiaal suureneb, kutsudes läviväärtuse saavutamisel närvirakus esile erutuse. Tekib närviraku erutuspotentsiaal ja erutus kandub refleksikaare ühelt neuronilt teisele. Pidurdus talitlusliku seisundi pärssumine või lakkamine. · Spets sünapsid, mis sisaldavad pidurdust esile kutsuvad mediaator ainet · Koe väsimusest tingitud pessimaalne pidurdus · Pidurdus pärast erutust: organismi kaitsefunktsioon, et pikendada taastumisperioodi. · 52. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Erutusseisundis olevas närvi- või lihaskius osa toimuvad seaduspärased muutused erutuvuses. Nende muutuste selgitamiseks tuleb pärast erutust esilekutsunud üksikärritust anda samade elektroodide kaudu teine samasugune ärritus. Kiu funktsionaalse seisundi muutunud oleku tõttu osutub vastus teisele ärritusele esimesega mittevõrdseks
Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi NSVL-Ida-Europa- rumenia,Bulgaria,pola,tsehhoslovakkia,jugoslavia,albaania,ungari,saksaDV,Aasia-Hiina Mongolia,p-korea,p-vietnam,laos,kambodsa-Amerika-Kuuba
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab...
HÜDROPIDURID Nimi: Riho Rästas Kontrolltöö nr 1 ( AS ) Õppegrupp: AS13 Kuupäev: 15.05.2014 1.Kirjeldage, kuidas töötab klassikalise hüdropiduritega sõiduki pidurisüsteem piduripedaalile vajutamisel ja pedaali vabastamisel! Pedaalile vajutades surutakse pidurivedelik peasilindri abil töösilindrisse,mis suruvad piduriklotsid vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab...
Tsikli test – abs-ita on tsikkel juhtimatu ja pidurdus teekond on poole pikem kui abs-iga pidurdades ning tsikkel jääb juhitavaks. Tsiklitel on üldjuhul suverehvid ja märja asfaldiga on juhitavus väga kehv (on libe ka külma rehviga). Ima abs-ta on tsikkel juhtimatu ja pole mingit võimalust pidurdamisel püsti jääda. http://www.youtube.com/watch? v=dJ_UkAFW6cA Auto test - Autol on ABS väga suur eelis, sest näiteks pidurdades erinevatel teekatetel ei kaota auto juhitavust ja kui ABS puudub siis auto hakkab tiirlema ja kaotab juhitavuse. ABS väldib rataste plokeerumist. Mingitel tingimustel on küll ABS pidurdusmaa pikem aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi enn...
Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. Võrdlev psühholoogia võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Psüühika bioloogiline olemus Kesknärvisüsteem on kehaga otseses (piirdenärvisüsteem) ja kaudses (hormoonid) ühenduses. Närvisüsteem on kui psüühika riistvara. Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on kaks vastandlikku protsessi närvirakus erutus ja pidurdus. Individuaalsed omapärad me kõik oleme erinevad juba närvisüsteemi tasandil. Haiguslikud seisundid häirunud psüühiliste protsesside taga on kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud närvitegevuse häired. Närvisüsteem jaguneb: Piirdenärvisüsteem-reguleerib liikumielundite tööd, koosneb pea ja seljaaju närvidest. Kesknärvisüsteem- reguleerib kogu organismi elutalitlust, pea- ja seljaaju. Elukogemused ja närvisüsteem
rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. Interaktiivne inimkeha: http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton Sünaptiline summatsioon Närvirakku saabub mitu erutussignaali signaal kantaks edasi kesknärvisüsteemi (nt. ühel ajal ärritatakse paljusid naha retseptoreid, mille tulemusena vallandub närviimpluss valuaistinguga). Postsünaptiline pidurdus Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta (nt. valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptoritelt kesknärvisüsteemi) Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus.
· Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst:
kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust. Assitsiatsiatiivsed väljad on seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega. Aju seos refleksidega: aju töötab reflektoorselt. Erutus reaktsiooni vallandav protsess. Pidurdus aga peatab reaktsiooni. Vasak ajupoolkera: sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine. Parem ajupoolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, äratundmine. Aju uuritakse tänapäeval EEG'ga (elektroentsefalograafia) ja CAT'iga (kompuutertomograafia). Nende abil on võimalik saada teada aju bioelektrilist aktiivsust ning uurida ajuhaigusi. Sootunnuste väljakujunemise määravad kromosoomid (emalt X, isalt X või Y)
jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse neuronites tekkida erutus. Nende erifaaside jaoks on olemas erinevad neuronite rühmmad kui üks pidurdatud, teine erutatud. Järgneb väljahingamine. Roietevahelised välised lihased lõtvuvad, bronhidevahelised lihased lõdvestuvad. Kaob pidurdavate impulsside saabumine sissehingamiskeskusele ja
libisema hakkab. Libedal teel on pidurdusmaa rohkem kui kaks korda pikem, seega tuleb hoida suuremat pikivahet ja kiirust alandada. Ei tohi äkiliselt pidurdada või gaasi anda, sest siis võib auto kergesti libisema hakata. Pidurdades tuleb ühtlast survet piduril hoida, juhul kui autol on ABS pidurid. Nende puudumisel tuleks piduri pedaali rahulikult pumbata. Piduri põhja vajutamine on mõttetu, sest siis lähevad rattad lukku ning auto võib kontrollimatult libisema hakata. Kõige parem pidurdus oleks lihtsalt madalam käik panna. Kui auto libisema hakkab, siis tuleb jalad pedaalidelt ära võtta ja rooli keerata libisemise suunas, kuni auto liigub suunas mida juht tahab. Et manööverdades auto üle kontrolli hoida tuleb enne manöövri tegemist kiirust alandada ning pööret tehes äkiliselt gaasi või pidurit mitte vajutada. Sõites mäest üles, millel on jää, tuleb valida koht kus on pidavus kõige parem, kindlasti tuleb jälgida ka teisi sõidukeid, sest nad võivad libiseda
jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Uuenduseks said ka lamekatused. Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus, levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Samal ajal arenes ka konstruktivism. 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. Konstruktivistlik suund rõhutas vormi
Pehme karakteristik, mille puhul kiirus sõltub tugevasti koormusest. Sellist karakteristikutüüpi nimetatakse ka peavoolukarakteristikus, sest vaadeldava rühma mootorite tuntuimaks edisndajaks on alalisvoolu-peavoolumootor. 8. Mootorite elektrilise pidurduse meetodid 1. Rekuperatiivpidurdus, mille puhul ajami mootor töötab generaatorireziimis, andes energiat tagasi võrku. 2. elektrodünaamiline e. Dünaamiline pidurdus, mille juures mootor töötab samuti generaatorina, kuid energia neeldub reostaadis ja mootori mähistes ja hajub soojusena. 3. vastulülitus- e. Vastuvoolupidurdus, kus võrgutoitel mootori lülitusviis vastab pöörlemissuunale, mis on vastupidine tegeliku pöörlemissuunaga vaadeldaval hetkel; energia neeldub samuti reostaadis kui ka mootori mähistes. Dünaamiline pidurdus on teostatav kahes variandis: võõr- ja endaergutusega.
tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiutaksid ja neid omakorda tehniliselt aina täiendaksid et need paremaks läheksid. Kolmandaks eelduseks oli energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ning pidi olema tagatud ka selle juurdevool
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni silmad ei liigu, lihastoonus madal
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus – silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni – silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni – silmad ei liigu, lihastoonus madal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
