Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest, nagu tõust ja liinist, muna kujust ja suurusest, söötmis- ja pidamistingimustest, stressist ja haigustest. Temperatuur Muna koaguleerumistemperatuur on 57 °C. Terve kanamuna võib jahtuda ilma külmumata -1...-2 °C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril -3...-4 °C viib külmumise järel muna purunemisele. Munas toimub ka gaasidevahetus. Terve viljastamata kanamuna eraldab päevas 3,5 mg CO2. Samal ajal aurub munast pidevalt vett. 10 °C temperatuuril ja 80% suhtelise õhuniiskuse juures kaotab
Vana-tori hobusel on suur töövõime ja tugev töötahe. Vana-tori hobuse tervis Vana-tori hobuse tervislik seisund on üldiselt hea. Vana-tori hobuse baastõu tori hobuse loomisel pöörati küllaldast tähelepanu päritavatele vigadele, puudustele ja haigustele. Seetõttu on niisugused haiguslikud nähud, nagu pätk, mõigasluu, jänesekand, kõrivilistlus jt muutunud haruldasteks. Ka südame ja kroonilisi kopsuhaigusi esineb vähe (kui need ei ole tingitud halbadest pidamistingimustest). Vana-tori hobuse viljakus on hea. Tänapäevaseid andmeid ei ole, või need ei ole usaldusväärsed, sest noori märasid on vähe paaritatud ja samas on püütud tiinestada suurel hulgal vanu märasid, kes ei ole tiinestunud. 3 Kasutatud kirjandus: http://www.vana-torihobune.ee/ 4
Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi Konstitutsioon ehk põhikehaehitus on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks,mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. Kulešovi järgi:tihke ehk tugev konstitutsioon,õrn,kohev,toores. Duerts:hingamistüüp ehk leptosoomne,seedetüüp ehk eurüsoomne,vahepealne ehk mesosoomne. 13. Konditsioon ehk toitumus. Konditsiooni all mõistetakse looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudlue saavutamiseks. Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,pa toloogiline konditsioon. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline ehk sangviinik-tugev,tasakaalus,elavalt liikuv. Flegmaatiline ehk flegmaatik-tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega. Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes ülekaalus.
õunapuu) olemasolu puuris loomakeste jaoks elutähtis. Tsintsiljad saavutavad suguküpsuse 7-9-kuuselt. Innaaeg kordub iga 30-50 päeva järel. Tiinus kestab tavaliselt 111 päeva. Tavaline pesakonna suurus on 2 poega, harvem 3-4. Tsintsiljapojad on hästi arenenud ja kaaluvad 30-60 g. Pesakond tuleks võõrutada 7 nädala vanuselt. Tsintsilja võib poegida 1-3 korda aastas. Keskmiseks poegade arvuks ühe emaslooma kohta loetakse 2,5 poega aastas, kuid see sõltub suuresti pidamistingimustest ja looma tõuväärtusest. Tsintsiljad on suhteliselt haiguskindlad. Neil võib esineda soolesulgust, isutust, kõhulahtisust, pära- soole väljalangemist (põhjuseks ebakvaliteetne sööt, tavaliselt hein), fungust (karvkatte väljalangemine, profülaktikaks lisatakse suplusliivale "fungi-stoppi"), silmaärritust, stressi, traumasid. Tsintsiljadel on suhteliselt õrn seedetrakt ja nad taluvad halvasti sööda koostise muutusi
4 3 PIIMATOODETE OMADUSED Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil. Variatsioon on lai – vedelelast tahkeni ja teralisest pulbrini
Lehmapiim, ev.sisetarve ts, looma kohta 0,736052 0,050303 14,63237 8,96E-37 0,637051 0,835053 0,637051 0,835053 4 3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y 3.1. piimatoodang lehma kohta Päevane piima kogus lehma kohta võib varieeruda olenevalt ilmastikust, pidamistingimustest, söötmisest, karjamaa kaugusest lüpsiplatsile jms tingimustest. Kuuma suveilmaga peaks piimakarjal olema põllul tagatud piisav veevaru. Kuna paljud farmid on ehitatud nõukogude ajal, on seal vanad seadmed, mida tuleks järk järgult välja vahetada. Praktika näitab, et vanade jootjate väljavahetamine laudas uute automaatjootjate vastu tõstab piimatoodangut märgatavalt. Piimatoodangule mõjuvad hästi ka puhkamiseks tagatud 6-8 tunnine pime aeg ja piisav valgus selleks ettenähtud ajal
väga soovinud (kuna akvaariumi maailm on tõeliselt põnev, ning neid liike keda akvaariumis pidada võib on väga palju. Inimkond teab oma lähikosmosest rohkem, kui meid ümbritsevast ookeanist. Väga palju on veel avastamata. Sain juurde suurepärase kogemuse, olles kauplus Kalake praktikant! Ning seoses diplomitööga olen saanud väga palju uusi teadmisi erinevatest kalade gruppidest ja nende iseärasustest ning nendele vajalikest pidamistingimustest. 21 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kauplus Kalake andmed 2. http://www.google.ee/imgres 3. http://www.seachem.com/Library/Instructions/0940-pH&AlkalintyWE-4.0.pdf 4. http://www.roccaalmare.ee/?op=body&id=28&cid=68&cgid 5. http://www.kalake.ee/index.php?lang=est&main_id=3 6. http://kalake.ee/index.php?lang=est&main_id=4 22
sugukalade optimaalne iga on 7.–12. eluaasta vahemikus. Kuigi suguküpseks saab emane karpkala juba nelja-viieaastaselt ja isaskalad tavaliselt aasta võrra varem, ei ole esmaskudejate mari ja niisk kvaliteetsed ja seetõttu ei soovitata neid kasutada. Eelistatumad on kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia ja ka marja trombioht on väiksem. VALIK Viljakus sõltub- kala vanusest, tõulisest kuuluvusest, kalade pidamistingimustest kala individuaalsetest iseärasustest. Suhteline viljakus on 110 000–215 000 marjatera sugukala kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Paljundamiseks vajaminevate kalade arv määratakse sugukalade tarbeviljakusest lähtudes. VALIK 5–6aastastel kaladel on keskmiselt 940–1100, 8aastastel 700–800 marjatera 1 g-s. 1 marjatera kaal on 1,0–1,6 mg ja läbimõõt 1,1–1,2 mm. Paisunud marja läbimõõt on 1,6–2 mm. VILJAKUS Karpkala suur viljakus võimaldaks hea
Lisaks nakatasid ka Maedi-Visna negatiivseid enda loomi. Tõrje → karja tervendamine st 1x aastas uuritakse üle 6 kuuseid lambaid. Kõik seropositiivsed (antikeha olemas) viiakse korraga välja või esialgu eraldatakse seropositiivsed. Seda liha võib süüa. Mõne aastaga saab karja puhtaks. Ühes USA lambafarmis oli 68% seropositiivseid lambaid. Aasta jooksul hukkus 14% täiskasvanutest ja u 30% talledest – ei teinud tervendust. Efektiivset vaktsiini pole. Nakatumine sõltub: pidamistingimustest, viirusetüve omadustest, viiruse doosist, geneetilistest omadustest (mõned tõud on vastuvõtlikumad). 9. Krooniliste viirusnakkuste patogenees (kasside infektsioosne peritoniit, suu- ja sõrataud, vanade koerte ensefaliit) suu ja sõrataud * viirus jääb organismi, paljuneb tagasihoidlikult ja üks hetk levitatakse. * äge, kliinilised tunnused > haavandid, villid > eritatakse viirust. * levib aerogeenselt. Paljuneb veidi epiteelis > satub lümfi (pH=7), püsib farügneaallümfisõlmedes
Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp. Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt
5 mm. Kalakasvandusele vajalik sugukalade arv on seetõttu väike - 100 tonni turukala saamiseks on vaja 5 ema- ja 10 isakala. Suguküpseks saavad 4 - 5 aastaselt, optimaalne vanus on 6 - 8 aastat, kaal seejuures 3 - 5 kg. Vanim sugukala oli Ilmatsalus 15 a., suurim 9.5 kg. Paljundamine toimub mai lõpus - juuni alguses, kui veetemp. on 18 - 200 ja tõuseb. Looduslik kudemine on võimalik kuid tootmise jaoks sobimatu Sugukalade edukas paljundamine sõltub eelneva suve pidamistingimustest. Nad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600400 isendit ha kohta). Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda. Seetõttu kujuneb sugukalade tiigis arvukas looduslikust kudest tekkinud maimude põlvkond, mis halvendab sugukalade pidamistingimusi. Selle vältimiseks võib sugukalatiiki asustada haugi (vastsed või aastased kalad), kes hävitavad korduv kudemisel tekkinud maimud.
lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud). 13. Konditsioon ehk toitumus-looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks. Hinnatakse silma järgi. *töökonditsioon-(missugune näeb välja tööloom) roided õrnalt nähtavad, õhuke rasvkude, lihastekultuurid nähtavad. *sugukonditsioon- ei tohi olla ületoidetud, roided õrnalt nähtavad, Peab tagama hea sugulise aktiivsuse ja sugurakkude produktiivsuse. *näitusekonditsioon- roided ei ole nähtavad, pisut ületoidetud. *nuumakonditsioon-roided ei ole nähtavad, priskeks
Kulesovi konstitutsioonitüübid: 1)tihke e tugev konstitutsioon (piimaveised) 2)õrn konst. (ülearenenud tõud) 3)kohev konst. (lihaveised) 4)toores konst. (tööveised) Dueresti konstitutsioonitüübid: 1)hingamistüüp e leptosoomne tüüp (piimaveised) 2)seedetüüp e eurüsoomne tüüp (lihaveised) 3)vahepealne e mesosoomne tüüp (kombineeritud tõud) 13. Konditsioon ehk toitumus. Konditsiooni all mõeldakse looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat rasvainetega varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Eristatakse järgnevaid konditsiooni astmesid: 1)töökondditsioon 2)sugukonditsioon 3)näituse konditsioon 4)nuumakonditsioon 5)patoloogiline konditsioon (liigne rasvumine, näljakonditsioon) 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse nelja närvitegevuse tüüpi 1)sangviiniline tüüp e sangviinik tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv loom
Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahenditeks on mõõtekepp, sirkel, mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. Erisatakse kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste ja tüübid Looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatud seisundit teatud jõudluse saavutamiseks.. Tüübid: töökonditsioon, sugukonditsioon, näituse konditsioon( pisut ületoidetud), nuumakonditsioon(rasvkude paks), patoloogiline konditsioon a) ületoitumus, b) nälgimine. 13. Temperament flegmaatik, koleerik, sangviinik ja melanhoolik. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus Varavalmivus organismi omadus kiiremini kasvada, et saada järglasi
Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. III Liha valmimine (laagerdumine) • Laagerdumine toimub madalatel temperatuuridel 2 nädala jooksul. Laagerdamise tulemusel saadakse pehme ja õrn liha. IV Liha riknemine • Sügav autolüüs, mida lihatööstuses esineda ei tohiks. Autolüüsi kulgemise kiirusele ja sügavusele avaldavad mõju looma väsimusaste tapmise eel, söötmistingimused, tapaeelne pidamine ja erinevad pidamistingimustest tulenevad tegurid. 18. Tapajärgsed muutused lihas Muutused, mis leiavad lihas aset pärast looma tapmist, algab autolüüs – liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel. 1. Lihas katkevad tsirkulatsiooniprotsessid: vere ja lümfi ringlemine; 2. Kuna loom ei hinga enam, siis katkeb õhuhapniku lisandumine lihasse. Algavad anaeroobsed protsessid. 3. Surmakangestuse teke AKTIIN + MÜOSIIN AKTOMÜOSIIN
lammaste pügamist.Villa pesemine peab toimuma viisil, et materjal säilitaks oma keemilised ja füüsikalised omadused. Selleks tuleb kasutada õige koostise ja pH-ga pesuvahendit, sobiva kvaliteediga vett ja sobivat pesemismeetodit. Pesemise käigus soovitakse vabaneda villarasust (vees lahustuv), villas olevast mustusest (uriin, tolmuosaksesed jm) ja villarasvast (vees ei lahustu). Kui villas oleva mustuse hulk sõltub ennekõike lammaste pidamistingimustest ja karjamaadest, siis villarasu ja villarasva hulk sõltub suuresti lambatõust. Enim on villarasva meriinolammastel. Poolpeenvillalammastel on reeglina villarasva hulk väiksem, villarasu on neil aga enam.Tänapäeva villapesutööstuses kasutatakse villa pesemiseks mitteioonseid (=anioonseid) pesuaineid ja karboniseeritud soodat (soda ash). Kodus villa pestes võib kasutada neutraalset (või nõrgalt happelist) nõudepesuvahendit, mis looduse säästmise
5 mg, läbimõõt 1.5 mm. Kalakasvandusele vajalik sugukalade arv on seetõttu väike - 100 tonni turukala saamiseks on vaja 5 ema- ja 10 isakala. Suguküpseks saavad 4 - 5 aastaselt, optimaalne vanus on 6 - 8 aastat, kaal seejuures 3 - 5 kg. Vanim sugukala oli Ilmatsalus 15 a., suurim 9.5 kg. Paljundamine toimub mai lõpus - juuni alguses, kui veetemp. on 18 - 200 ja tõuseb. Looduslik kudemine on võimalik kuid tootmise jaoks sobimatu *Sugukalade edukas paljundamine sõltub eelneva suve pidamistingimustest. Nad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600400 isendit ha kohta). *Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda. Seetõttu kujuneb sugukalade tiigis *arvukas looduslikust kudest tekkinud maimude põlvkond, mis halvendab sugukalade pidamistingimusi. *Selle vältimiseks võib sugukalatiiki asustada haugi (vastsed või aastased kalad), kes hävitavad korduv kudemisel tekkinud maimud.
Suguküpseks saavad 4 - 5 aastaselt, optimaalne vanus on 6 - 8 aastat, kaal seejuures 3 - 5 kg. Vanim sugukala oli Ilmatsalus 15 a., suurim 9.5 kg. • Paljundamine toimub mai lõpus - juuni alguses, kui veetemp. on 18 - 200 ja tõuseb. • Looduslik kudemine on võimalik kuid tootmise jaoks sobimatu 91 Sugukalade edukas paljundamine sõltub eelneva suve pidamistingimustest. Nad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600–400 isendit ha kohta). Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda. Seetõttu kujuneb sugukalade tiigis arvukas looduslikust kudest tekkinud maimude põlvkond, mis halvendab sugukalade pidamistingimusi. Selle vältimiseks võib sugukalatiiki asustada haugi (vastsed või aastased kalad), kes hävitavad korduv kudemisel tekkinud maimud. Suurim on optimaalses eas (6–10aastaste) kalade juurdekasv (emastel
Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp.Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli). Mao mikrofloora Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. 31
https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing (Toiduamet, s.a.) Veel kasutatakse SEUROP märgistamist, mis määrab klassidesse searümbad vastavalt tailiha sisalduse protsendi järgi ning veise- ja lambarümbad lihakuse ja rasvasuse alusel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 150) 3.2 Liha koostis Liha keemiline koostis sõltub looma liigist, looma tõust, vanusest, soost, pidamistingimustest, toitumisest ning tapmise ja algtöötlemise tehnoloogiast. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259) Vesi – keskmine vee sisaldus on 70 – 75%. Mida vähem on lihas rasva, seda veerikkam see on. Et säilivuse aega pikendada kasutatakse erinevaid meetodeid, et vähendada vee hulka tootes (soolamine, suitsutamine, kuumutamine). (ibid) Valgud – Keskmine valgu sisaldus on umbes 18 – 20% , tänu millele on tegu valgurikka toiduainega. (ibid) Rasv – Rasva hulk on lihades väga erinev
piimatooteid. (Kikas, et al., 2012, lk 160) 5.4 Piimatoodete omadused Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil
Roided asetsevad üksteisest kaugel. Kehakontuur kolmnurkne. Piimaveised. 2. Seedetüüpi ehk eurüsoomne tüüp ristküliku kontuur. Turi on laiem, laudjas laius ei ületa eeskeha laiust. Lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis-ja vereringeelundid vähem arenenud. Lihaveised. 3. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp liha-piimatõud. Raske määrata. 13) KONDITSIOON EHK TOITUMUS Konditsiooni all mõeldakse looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Konditsiooni astmed: 1. Töökonditsioon-vaja reservaineid, rasvkude ei ole mahukas. 2. Sugukonditsioon-hea suguline aktiivsus ja sugurakkude produktsioon. Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon-pisut ületoidetud. 4. Nuumakonditsioon-nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon- a)liigne rasvumine; b) näljakonditsioon ehk kurtumus.
Enamik ristamiskatseid näitab, et järglaste jõudlusomadused on vanemate omaduste suhtes vahepealsed. Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veiste, kitsede ning osalt lammaste, hobuste ja kaamlite piima. Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Tähtsaim piimatootja on veis. Olenevalt tõust ning söötmis- ja pidamistingimustest võib piimatoodang kõikuda väga suurtes piirides. Piima tähtsaimad koostisosad on rasv ja valk. Kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima toodavad kohalikud tõud (eesti maakari, dörsi, jaroslavli jne.). Neile järgnevad piima- lihatõud (simmentali, sviitsi jne.), punased tõud (stepi punane, eesti punane, läti pruun jne.) ja mustakirjud tõud. Piima rasva- ja valgusisaldusele avaldab pärilikkus otsustavat mõju. Piimatoodangule mõjuvad rohkem väliskeskkonna tegurid.
Laudja laius 2 (ll2), cm 47,6 43,7 Laudja laius 3 (ll3), cm 30,2 29,1 Laudja pikkus (lp), cm 49,1 46,0 Kehamass, kg 592,6 485,0 3.3. KONDITSIOON EHK TOITUMUS. Konditsiooni all mõeldakse looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Konditsiooni ehk toitumust hinnatakse eluloomade juures silma järgi. Toitumust hinnatakse selle järgi kui palju on luuline alus (roided, päraluunukid) nähtaval. Hinnatakse nahaaluse rasvkoe paksust kompamise teel. Eristatakse järgmisi konditsiooni astmeid: 1. Töökonditsioon. Tööjõudluse jaoks on ka vaja reservaineid, et kindlustada lühikestel perioodidel
annaabi.ee 
