Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimine VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) vastu vastavalt Veeloomataude tõrje eeskirjale § 16 Eestis ei tehta mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle
Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; Pikk k. - küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.[18] · Paljusid tõuge esineb mitmes värvivarjandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus ning paljudel juhtudel teeb just see väikese eripära tõust tõu.[19][20] Koera pidamine · Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus "Lemmikloomade pidamise nõuded". Kõikides koerateemalistes raamatustes saab ohtralt juhiseid kuidas koera pidada ja millega arvestad. Neti pakub samal teemal kirjutisi : Milline koer sobilik minule?, Nüüd ma võtan koera, Kutsika ostmise keeruline kunst, Millega arvestada korterisse koera võttes?. · Peamine reegel aga oleks - koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et
Mõnedele lõhnadele (nt.odekolonn) reageerivad apteegikaanid negatiivselt. Nad eelistavad sooja pinda külmale. Mõnikord võivad apteeikaanid ka kahju teha. Mõnedes lõunapoolsetes väikeveekogudes võivad apteegikaanid hulgi inimesi rünnata. Sigimine Hermafrodiid.Looduses saab apteegikaan suguküpseks nähtavasti alles kolmandal eluaastal ja sigib ük kord aastas, suvel.Lobarotooriumis saab ta soodsate toitumis- ja pidamistingimuste puhul suguküpseks 12-18 kuuga; kui hoida teda talvel 18-22º ja suvel 24-27º temperatuuril, sigib apteegikaan igal aastaajal, moodustades kookoneid iga 6-8 kuu järel.Looduses paigutavad kaanid oma kookonid mulda veidi ülevalpool veepiiri.Kookoni keskmine pikkus on 20 mm, laius 16 mm, värvus punakashall.Ühes kookonis on keskmiselt 15-20 muna, areng kestab umbes kuu aega. Munast koorunud noored apteegikaanid on algul nagu niidikesed, ainult 7-8 mm pikkused; oma
140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe
kasvatamisele vabapidamisel. Tavainimene mõistab enamasti vabapidamise all kasvatuspraktikat, kus kanadel on vaba pääs õue. Määruse ,,Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele" (2003) kohaselt võib vabapidamine aset leida ka ilma niinimetatud jooksuaiata. Mõlemad pidamisviisid kvalifitseeruvad alternatiivmeetoditena. 2010. aastal korraldas Eesti Loomakaitse Selts teavituskampaania munakanade pidamistingimuste erinevustest eesmärgiga tõsta tarbijate teadlikkust ning suunata neid vabapidamisel elavate kanade mune eelistama. Kampaaniaga liitusid aga vaid need poed, kus nimetatud toodet müüdi, ehk siis Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning paar väiksemat ökokaupadele spetsialiseerunud poodi. 2011. aasta lõpus oli Eestis PRIA andmeil 18 üle 350 linnuga munatootjat. Tootmise puhul, kus peetakse alla 350 linnu, ei ole kohustatud end PRIAs registreerima
väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak.
pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampsir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampsiri sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid
punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampšir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampširi sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpširi sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampširi sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid
Kanabroileriliha 17,6–19,7 5,2–14,4 0,9–1,1 64,8–74,2 534–933 6. Hea söödaväärindus. Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3–3,5 kg. Majandusliku näitajana kasutatakse ka söödakulu 1 ts liha tootmiseks, arvestades farmi kõikide sigade (kaasa arvatud sugusead) söödakulu. Sel korral mõjutab söödakulu suurust peale sigade vanuse, söödaratsiooni koostise ja struktuuri, pidamistingimuste jt. faktorite ka sugusigade kasutamise efektiivsus. _ Poegimiste planeerimisel arvestatakse tavaliselt 115-päevase tiinusperioodiga. 28 Maailma parimates seakasvatusriikides toodetakse sealiha väga kõrge efektiivsusega. Näiteks toodi 1985. aastal Eestisse Inglismaalt noori sugukulte, kelle juurdekasv oli orienteerivalt 1200 g ja söödaväärindus 2,0 kg. Sea kehamass 100 kg puhas kehamass seedetrakti sisaldis 95 kg 5 kg
õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k.,koos aluskarvaga või ilma; Pikk k. - küllalt pikk, mitmesuguse struktuuriga esinev kattekarv, koos aluskarvaga ja ilma.(1) Paljusid tõuge esineb mitmes värvivarjandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus ning paljudel juhtudel teeb just see väikese eripära tõust tõu. 5.KOERA PIDAMINE Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus "Lemmikloomade pidamise nõuded". Kõikides koerateemalistes raamatustes saab ohtralt juhiseid kuidas koera pidada ja millega arvestad. Neti pakub samal teemal kirjutisi : Milline koer sobiks minule?, Nüüd ma võtan koera, Kutsika ostmise keeruline kunst, Millega arvestada korterisse koera võttes?. 6
välimusega ning spordihobusena suure liikumiskiiruse ja vastupidavusega. Puhasaretuse kasutamise puhul kuuluvad paaritatavad täkud ja märad samasse tõugu. Saadud järglased kasvatatakse üles sellele tõule kohastes tingimustes. Ristamine on hobusekasvatuses väga laialt levinud. Selle meetodi järgi kasutatakse eri tõugudesse kuuluvaid täkke kohalike märade paaritamiseks. Saadud ristandid on tavaliselt suuremad, töövõimelisemad kui kohalikud hobused, kuid samal ajal söötmis- ja pidamistingimuste suhtes nõudlikumad. Hobuste tõuaretuseks tuleb valida niisugused märad, kellest on võimalik saada ja üles kasvatada häid noorhobuseid. Sugutäkkudele esitatakse karmimaid nõudeid - ta peab täielikult vastama tõutüübile, peab kuuluma kõige sobivamasse aretuseks valitud tõugu, peab olema märadest parem, parandaja, ei tohi olla märade veresugulane. Tõuhobuste hindamise eesmärk on nende arvelevõtmine, tõuomaduste hindamine ja sel teel paremate tõuhobuste väljavalimine aretuseks
Sugulastõugude kasutamine on nüüdsest lubatud vaid põhjendatud lisataotluse alusel. [11] Joonis 3. Eesti Raskeveo sündinud varssade arv aastatel 1993-2010. [11] 3.1.1. Tuntumad sugutäkud Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel 16... 18 ja märadel 14... 16 aastani. Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti töul.Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 ... 25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud. [12] Autoril on olnud nendest täkkudest kokkupuude täku Ekstroniga. (Tabel 3) 3.2. Tõu tunnused Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmistingimustes arenevad noorhobused kiiresti, kusjuures nende keskmine ööpäevane massi-iive on üle kilogrammi. Sageli saavad noorhobused täiskasvanuks juba enne kolme aastat
seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Väliselt ei ole see praktiliselt märgatav. Enamasti saab seda kindlaks teha emaloomal normaalsest pikema innatsükli ilmnemisel peale viimast seemendust. Näiteks lehma keskmine innatsükkel on keskmiselt 21 päeva. Kui peale viimast seemendust ilmneb korduv ind mitte 21-päeval, vaid alles 35-päeval, siis võib eeldada, et lehm küll tiinestus, kuid mingil põhjusel embrüo suri.
kujundavate teguritega. 313) (Nt. piima kogutoodangut määravateks põhiteguriteks on lehmade arv, nende produktiivsus ja piima rasva ja valgusisaldus. Iga põhitegur on omaette jällegi mitme teguri mõju tulemuseks. Produktiivsusele avaldab mõju karja tõug, söötmistase.) 4. üksikute tegurite mõju ulatuse, tegurite koosmõju ja toimimise suundade kindlaksmääramine. (nt. produktiivsuse tõstmisvõimaluste uurimine eeldab söötade kasutamise, söötmisviiside, pidamistingimuste jms tegurite mõju uurimist) 5. vaadeldavate nähtuste käsitlemine pidevas muutumises, st dünaamika jälgimine. (nt. saagikuse põhjalikum analüüs eeldab vastavate andmete uurimist pikema perioodi vältel) 6. tootmistehnoloogilise printsiibi jälgimine (st tehnoloogiliste kaartide või skeemide alusel vaadeldava protsesse terviklik käsitlemine) 7. analüüsi tuginemine usaldusväärsetele andmetele, et tagada tulemuste tõepärasus 8
roiskumisproduktid maksas kahjutuks ja elimineeritakse neerude kaudu. 3. Krooniline obstipatsioon 4. Nakkushaigused intensiivne valgu roiskumine seedetraktis. Tõelised koolikud- Koolikunähtudega kulgevad seedetrakti haigused. Kõige sagedamini hobustel. Põhjuseks: · sööda korralikku peenendamist takistavad hammaste ja mälumislihaste haigused, põletikud, haavandid, kasvajad, massiline parasiitide esinemine soolestikus, iileusseisund jne. · sageli söötmis- ja pidamistingimuste rikkumine: ülesöötmine, raske füüsiline töö pärast söötmist, riknenud sööt koos mullaga, mittesöödava materjali söömine (toksiinid, mehaaniline ärritus) Sellesse gruppi kuulub kuni 40 erinevat vormi Katarraalne soolte spasm e. enteralgia catarrhalis hobustel (söötmisreziimi rikkumine, külmetus, parasiidid). Parasümpaatilise närvisüsteemi toonus on tõusnud, soolelingudes tekivad tugevad spastilised kontraktsioonid, mis vahelduvad lõtvumisega. Spasmide vaheajal
Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil mõjutavad järglase eluvõimet, tervist ja hilisemat jõudlusvõimet. Ebasoodsate emaslooma söötmis- pidamistingimuste korral võib embrüo hukkuda (embrüonaalne surm). Eellooteperioodil toimub põhiliselt organogenees, kus formeeruvad organite morfoloogilised iseärasused ja kujunevad tõulised erinevused. Tekib kõhreline skelett. Hakkab kujunema närvisüsteem, tekivad piima- ja sugunäärmete algmed. Sugupoolt saab kindlaks määrata välistunnuste järgi. Sel perioodil on areng kiire ja suhteline kasv suur, kuid absoluutne kasv väike. Eellooteperiood kestab veistel 4 nädalat.
läheb päris palju muna ekspordiks. Kuna kohaliku siseturuhinda ei taheta väga odavamaks teha, siis peetaksegi mõistlikumaks turustada mune välisturgudel. Kuigi ekspordihind on siseturuhinnast madalam, annab see võimaluse ühe korraga üle jäävad munad ära realiseerida. Enamasti müüakse Saksamaale või Hollandisse B-kategooria mune. Kodumaise muna hinnatõusuks, mis on viimase kuue aastaga tõusnud umbes 30%, peetakse mõne aasta tagust vilja hinnatõusu ning kanade pidamistingimuste muutmist, mis tuli vastavusse viia euronõuetega. Uueks muutuseks võib Eesti turul tuua selle, et seoses brändi Tallegg üleminekuga Taani kontsernile DAVA Foods Estonia AS hakkab ilmselt kodumaise muna hind tõusma. Eestis on ettevõte keskendunud ainult munade turustamisele, mis hetkel nende ainus turustatav müügiartikkel. See omakorda tähendab, et suureneb import munade müük võrrelduna kohaliku toodanguga, olgugi, et omanikeks on välisinvestorid.
majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Varavalmivust saab suurendada ainult sihipärase valiku teel. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel, kelle eluiga peaks olema pikem, taotletakse mõõdukat varavalmivust (toidetakse normaalsel tasemel ja välditakse organismi ületoitmist ja kasvamist).
1936. aastal keelas Taani valitsus taani maasigade väljaveo ja Eestisse hakati importima maatõugu sigu Hollandist. Enne Teist maailmasõda toodi Eestisse kokku 41 puhtatõulist maasiga, neist 16 kulti ja 25 emist. Sissetoodud tõusigu peeti sugulavades, kust puhtatõulisi kulte müüdi kuldijaamadele. 1951. aastal nimetati eesti parandatud maasiga ümber eesti lontkõrvaliseks seaks ja asutati Eesti Lont-kõrvalist Tõugu Sigade Riiklik Tõulava (Pärnus). Söötmis- ja pidamistingimuste parandamise ja sugusigade järjekindla valiku tulemusel paranes majandite tõufarmides sugusigade kvaliteet ja tõusis nende jõudlus. Lontkõrvalist tõugu sigade lihaomaduste ja nuumajõudluse parandamiseks imporditi 1958. ja 1970. aastal rootsi maatõugu kulte ning emiseid. Sissetoodud sigade abil on kujundatud mitmed väljapaistvad kuldiliinid ja emiseperekonnad. 1961. aastal nimetati tõug ümber eesti peekoniseaks. Eesti peekonitõugu sead hakkasid kiiresti levima.
Kui emis peaks mingil põhjusel hukkuma või olema piimatu, siis tuleb põrsad paigutada teiste emiste alla, kui see pole võimalik siis võib anda põrsastele ka lehma ternest, mis on koostiselt lähedane emise omale. Põrsaid võib sööta ka lehmapiimaga, aga siis lisatakse sinna hulka kanamuna (valgu suurendamiseks) ja glükoosi (mitte suhkrut). 9. Vabade ja tiinete emiste ning sugukultide pidamine. Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud kui nad panna rühmasulgu, siis nad kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja nad lamavad rohkem. Kui emiseid peetakse üksikult, siis tagatakse et kõik saavad ühtemoodi süüa ja seega on pesakonnad ühtlasemad võrreldes rühmasulus pidamisega. Lamamisala peab olema kuiv, et emised ei libastuks ega kukus (vähem aborte)
Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe.
Suve teisel poolel rohukasv aeglustub, mistõttu tuleb suurendada jõusöödakoguseid ja anda lisaks haljassööta või silo. Karjatamine toimub enamasti ööpäevaringselt. Karjatamine mõjub soodsalt looma tervisele ja aitab vähendada piima tootmiseks vajaminevaid kulusid. 49. NOORKARJA PIDAMINE Noorveise periood kestab sünnist kuni põhikarja viimiseni s.o 28...30 elukuuni, nuumpullikutel kuni realiseerimiseni. Sellel perioodil on noorveistel pidamistingimuste (nagu söötmistingimustegi) suhtes oma erinõuded, mis on tingitud eaga kaasnevatest muutustest kehamass ja kehamõõtmed suurenevad ning muutub söötmistüüp. Selletõttu tuleb suurtes farmides noorveiseid tihti ümber paigutada. Kõige nõudlikumad on nii söötmise kui ka pidamise suhtes vasikad esimestel elukuudel. Siis võib neid pidada väga mitut moodi. Tähtis on, et nende ase oleks kuiv, puhas, soe. Sulud või boksid peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks
annaabi.ee 
