põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks elektrilöögi vastu? Kui suur on sellise elektripaigaldise suurim lubatav maandustakistus?
voltida. Lõpuks tuleb volditud lapp veelkord väänata- siis ilmub niiskus ühtlaselt kogu lappi. Lapp on õige niiskusega, kui puhastatav pind on viie sekundi jooksul pärast puhastamist kuiv. Lappi saab voltida ka nii, et ühel lapi poolel on kasutada suisa kaheksa pinda. Selleks tuleks lapp pikuti pooleks voltida, lapikult pooleks ning siis veel lapi ´´kõrvad´´ tagasi keerata. 3. Mikrokiud lapp töötab suurepäraselt ka puhta veega. Kui seda ei nõua mustuse tüüp (WC, pesuruumid), siis ei ole mingit puhastusainet vajagi. 4. Valides sobiva suurusega mikrokiudlapi, paigaldades selle erinevatele mopialustele või põrandakuivatajale, saab sellega suurepäraselt põrandaid pesta (väheniiske kuivab hetkega ehk umbes 5 sekundit ja niiske pesuga on põrand veel niiske umbes 30 sekundit). 5. Mikrokiudlapp ei sobi õlitatud pindadele. Ka värvitud pindade töötlemisel tuleb olla ettevaatlik, et mustust mitte maha hõõruda. 6
.............................1 Märjad üldruumid.............................................................................................................2 Niisked üldruumid.............................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................................4 SISSEJUHATUS Niisked ja märjad üldruumid on saunad, basseinikeskused ning tualett- ja pesuruumid. Seal tehakse päevajooksul kontrollkoristust (kerge korrastamine kindla aja tagant või vastavalt vajadusele) ja põhikoristust (hoolduskoristus, mis tehakse pärast kompleksi külastajate sulgemist). Kontroll- ja põhikoristuse ajal eemaldatakse niisketes ja märgades ruumides peamiselt prahti, tolmu, inimeselt tulevat rasvast mustust, higi, juuksekarvu, miksoobilist mustust, pesuvahendeid ja setteid. 1 MÄRJAD ÜLDRUUMID
kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele: 1. Käe ekseem (dermatiit) 2. Psoriaas 3. Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen). Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga Kontakt saastunud esemega, nagu näiteks käteräti või aiatöövahendiga Ühisruumide kasutus (pesuruumid, saun) Milline näeb käeseen välja? Kätel on aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt sügelevad alad, tavaliselt ühel peopesal, harvem käe selgmisel poolel Milline näeb käeseen välja? Mõningatel kordadel võib ette tulla villilist löövet sõrmede külgedel või peopesas, mis sügeleb ja kipitab.
Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline
määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning tehniline ruum. Hoonel on ühepoolse kaldega katus, kattematerjaliks on plekk. Sadevesi on lahendatud hoonevälise äravooluga. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 37,5 m² Kabinet 15,8 m² WC üld 4,5 m² Hoiuruum 17,0 m² Tehniline ruum 9,8 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m²
Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit. Ehitis on kompaktne ja terviklik. Ehitati 10 aastat. · Colosseum: ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks. Kompaktne, kaunis ja suur ehitis. Mahutas palju pealtvaatajaid. Ehitustööd kestsid 12 aastat. Ovaalse kujuga amfiteater. · Termid e. saunad: kõige kuulsam on Caracalla termid. Kultuurikeskusteks. Saunades olid pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku- ja vestlusruumid. Maa-alustes ruumides olid katlamajad. Korralik veevärk, kanalisatsioon, õhkkütte. Hõbedast/kullast kraanid. Kõrged laed, kaunistused, sambad. Koosnesid peahoonest ja 2st kõrvalhoonest. · Akveduktid vee vedamiseks Skulptuur: · realistlikkus, näidati inimese iseloomu ja sisemaailma, näidati ka füüsilist ebatäiuslikkust · täisfiguuris portreekujud(pronksist), üks tuntumaid ,,Oraator"
esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi sissepääsuga tehniline ruum ja terrass. Hoonel on lamekatus, kattematerjaliks on SBS kate. Sadevesi on lahendatud hoonesisese äravooluga, kahest katusekaevust. Hoonele annab avaruse esi- ja küljefassaadi klaasvitriin. Välisseina osa pinnakatteks on laudis. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m²
Lisaks sai põhlaikult tutvutud ka spordiklubi koduleheküljega. 4 ETTEVÕTTE LÜHITUTVUSTUS Eestis alustas Avancia Fitness Center 1999 aasta sügisel, kui omanikeks olid Tartu Ülikoolis õppivad soome sportlased. Ettevõte rajati Tartusse Tiigi tänavale, endise ühiskondliku sauna ruumidesse. Tehti kapitaalne ümberehitus, mille käigus ehitati välja erinevad treeningsaalid, riietus- ja pesuruumid, vahetati välja aknad ning ventilatsioonisüsteem. Investeeringu maksumus koos sisustusega oli ligikaudu miljon krooni. Investeering oli sedavõrd põhjalik, et ei jätkunud enam vabu vahendeid ettevõtte töö aktiivseks käivitamiseks. Ettevõtte avamisel sai tehtud natukene reklaami, kuid madalate hindadega ja väheste klientidega ei hakanud ettevõte kasumit tooma. Ettevõte tegutses kolm aastat kuni ühel päeval seisis uks lukus oma olemasolevate klientide ees
kokkupuutes toiduainetega Pabertooted sinised lapid - pinnad, mis ei ole otseses kokkupuutes toiduainetega Majapidamispaberid, salvrätikud punased lapid - tualettruumid, pesuruumid, põrandad jne Tualettpaber kollased lapid - toiduainete eeltöötlusega kokkupuutuvad pinnad Kätekuivatuspaber 2 Harjad Ämbrid
8 4. Põrandakütte reguleerimine ja juhtimine Põrandakütet reguleeritakse ruumi soojust mõõtvate termostaatidega. Põrandale paigaldatud anduriga põrandatermostaat reguleerib põranda temperatuuri ning väldib põranda liigset temperatuuritõusu. Ruumi temperatuuri võib muuta vastavalt vajadusele. Põrandatermostaate kasutatakse põhiliselt sellistes ruumides nagu pesuruumid või ruumides, kus primaarseks nõudeks on kindla põrandatemperatuuri tagamine. Eluruumides tuleb reguleerimise täpsuse parandamiseks kasutada ruumitermostaate või kasutada korraga nii ruumi- kui ka põrandatermostaate. Põrandatermostaat piirab põrandatemperatuuri ülemäärast tõusu, ruumitermostaat takistab ruumi õhutemperatuuri tõusmist liiga kõrgele. Põranda pinnatemperatuur on üldreeglina piiratud maksimaalselt 26 kuni 28 0C-ga, kusjuures
Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavat tuge selja alaosale. Töökohad, kus töö ajal ei ole võimalik jalalaba põrandale toetada, tuleb varustada jalatugedega. Olmetingimused Kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse tuleb rajada selleks sobivad ja piisavad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Ruumid ja nendes asetsevad seadmed tuleb hoida puhtana ja peab tagama nõuetekohase ventilatsiooni ja valgustuse. Pesuruumid peavad olema varustatud sooja ja külma veega, seebiga ja puhaste rätikutega või muude puhastamis- ja kuivatamisvahenditega. Kui seda nõuab töö liik, tuleb ette näha ka dusid. Meestele ja naistele tuleb ette näha eraldi sanitaar- ja pesuruumid. Kui ei ole eraldi ruumi, peab uks olema lukustatav ja ruum kasutatav ainult ühe isiku poolt korraga. Riietusruumid Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad ja kindlad ruumid
kui voolu mittejuhtiva põrandaga ruumides on lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud; köögid, kus on veekraan; betoonpõrandaga abiruumid ja töötoad. Eriti ohtlikud ruumid on: märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamis ruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leilija pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamis ruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud) Väheohtlikud ruumid on: kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks, linoleumvõi puitpõrandaga eluruumid, kus pole kütteradiaatoreid, metalltorusid jms, või need on puuteulatuses kaetud varjetega.
· Eestis valmistatud toode. See on loodussäästlik, tervisele täiesti ohutu ja tulepüsiv materjal, mis vastab Euroopa Liidus kehtivale standardile EN 13964:2004. Tootele on väljastatud CE-sertifikaat, mis lubab selle kasutamist ka kõrgendatud tuleohutusnõuetega ruumides ja hoonetes. Profiline alumiiniumlagi sobib igale poole: · niisketesse ruumidesse vannitoad, WC-d, köögid, riietusruumid, basseiniruumid; · sagedast puhastamist vajavatesse ruumidesse pesuruumid, sahvrid, toitlustusasutused; · kõrgete hügieeninõuetega ruumidesse toiduainetööstus, haiglad, polikliinikud, laborid; · välitingimustesse varikatused, tamburid, tuulekojad; · ühiskondlikesse ruumidesse, kus on vajalik lae pikk kasutusiga bürood, koridorid, kaubanduspinnad, spordisaalid; · efektset sisekujunduslikku lahendust nõudvatesse ruumidesse kasiinod, fuajeed, restoranid, baarid, klubid. Kilelaed
Niiskustõkke eesmärgiks on seinapindade kaitsmine õhus leiduva veeauru eest nendes ruumiosades, kus lausvee tekkimise ohtu ei ole. Kui eesmärgiks on täiesti veekindla pinna saamine, tuleb kasutada hüdroisolatsioonimastiksit. Fibergum hüdroisolatsioonimastiks moodustab pinnale 0,8-1 mm paksuse veekindla, elastse, kummitaolise kihi. Fibergumi võib kasutada märgades siseruumides saunad, dushiruumid, pesuruumid. Hüdroisolatsioon kaitseb ehituskonstruktsiooni lausvee kahjuliku mõju eest, juhul kui pinnale koguneb vett. Kiilto hüdroisolatsioonimastiks Fibergum sisaldab armatuurkiude, mis tagab hüdroisolatsioonikihi vastupidavuse ka väiksematele konstruktsiooninihetele. Esmalt seinad Hüdroisolatsiooni tegemist alustatakse seintest, et vältida põranda hüdroisolatsiooni kahjustumist plaatimistöö käigus. Alati tuleks enne töö alustamist läbi lugeda Fibergum-tööjuhis, mille saate
tulekustutusvaip anum veega kast liivaga. Lisaks neile kasutatakse ka k�ep�raseid vahendeid, millega saab inimene kaasa aidata tulekahju likvideerimisele. Esmaseks tulekustutusvahendiks, mida peab oskama kasutada iga suurk��gi t��taja, on kantavad tulekustutid . �ige kustuti valimiseks peab iga t��taja teadma nende etiketttidel olevaid m�rgistusi . Elektriohutus. Elektri kasutamisel on ohtlikud kohad niisked elektrit juhtivad t��keskkonnad: Keldrid, k��gid, pesuruumid. Elektril��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb: -Enne seadme kasutamist tutvuda selle kasutusjuhendiga. -seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada. vigade k�rvaldamisel, seadme kokkupanekul, puhastamisel ja terade vahetamisel seade
......................9 BAARIABID................................................................................................. 10 KAUP..........................................................................................12 INVENTUUR................................................................................12 Saatelehed/ mahakandmine........................................................12 Riidepesuruum...........................................................................13 PESURUUMID, LAOD, TAGALAD...................................................13 KOHVILAUAD KONVERENTSIDEL...................................................16 TEENINDUSE A ja O.....................................................................18 3 PILETIKONTROLL Enne maja avamist Piletikontrolli aparaadid 3. korruse kontorist tuua. Jääcoolerid tuua piletikontsude kogumiseks.
Kui koristamine on lõpetatud, siis vaadata ruumi üldmuljet: · Mööbel on paigutatud õigesti · Diivanipadjad on klopitud ja õiges asendis · Pildid seintel on otse · Lambikuplid on otse · Elektrijuhtmed-, lülitid- ja pistikud on töökorras · Prügikorvid on olemas ja asetsevad seal, kus klient neid vajada võib · Kardinad ripuvad otse ning ei ole puuduvaid ja lahtiseid kinnitusi · Lilled on värsked Pesuruumid Hoolitse ruumides hea tuulutamise eest. Eemalda pesuruumist sinna mahaunustatud üleliigsed asjad (rätikud, külaliste poolt mahaunustatud hügieenivahendid jne.) Kasta seinad pritsekõrguselt, dusiseinad, põrandad, põrandarestid, äravooluavad, pingid, taburetid, kraanikausid ja kõik segistid esialgu veega ja seejärel pesuvahendi vahuga. Lase vahul mõjuda. Vajadusel pese pinnad vastava pinna jaoks ettenähtud harjaga/hõõrumisvahendiga või svammiga üle. Lõpuks loputa puhta veega.
mistõttu tuleks esiku seinad katta vastupidava ja kergelt puhastatava poolmati või poolläikiva värviga. Eraldi teema on köögiseinad, millele satub aeg-ajalt ikka toitu, õli ja rasva. Seega vajavad köögiseinad tihedalt puhastamist. Sagedasele pesemisele peavad vastu läikivamad värvid ja kõige paremini spetsiaalvärvid, mis on välja töötatud just köögi seinte jaoks. Väga oluline on õige värvivalik niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad, saunad ja pesuruumid. Pideva niiskuse mõjul võib seal kergesti hakata levima hallitus, seega tuleb seal kasutada spetsiaalseid tooteid, mis selle ära hoiavad. Lagede värvimisel on parim valik täismatt värv, mis aitab varjata pinnavigu ja loob tuppa õdusa atmosfääri. Värvitoonina on eelistatuim valge, mis annab ruumile juurde avarust ning hajutab ja peegeldab valgust. Kui värvivalik on tehtud lähtuvalt ruumist, siis järgmine oluline aspekt, mida toote valimisel jälgida, on kvaliteedimärgised
koristusainetele, koristustarvikutele ja hinnata, kas tehtud muudatused annavad klienti rahuldava tulemuse. 2. Objekti iseloomustus Koristusobjektiks on laevade, diiselvedurite ja statsionaarsete mootorite ning mehhanismide remondiga tegelev firma. Kuigi hoone, kus firma tegutseb, on suur, puhastab meie firma sellest vaid väikest osa. Hoone üldpind on 2800 m2, millest meie firma koristab 360,6 m2 arvestusliku koristusajaga 3 tundi. Koristada on tarvis 5 x nädalas kontori-, riietus- ja pesuruumid, koridorid, trepid, wc-d ning üldkasutatav köök. Ruumides on erinevad põrandakatted. Suures kontoris on enamuses vaipkate, mida 2 korda nädalas puhastatakse tolmuimejaga. Veerand suure kontori põrandapinnast on töötlemata betoonpõrand, samuti on betoonpinnaga koridor ja trepikoda. Riietus- ja duširuumis on klinkerplaatpõrand, väikeses kontoris kummipõrand ning köögis ja väikeses vahekoridoris on EPO põrand. Enamlevinud mustuse liigid on lahtine ning kinnitunud rasvane mustus
vajaminevad seadmed, inventar, töövahendid. Töökoha sisseseadmisel tuleb arvestada sanitaar- ja tööohutusnõudeid, nt töölaudade, nõude ja töövahendite markeerimine, vahekäikude laiused. Vt ka “Hügieeniseadus” ja “Toiduhügieeni üldeeskiri” VVm RT I 1999, 84,766 3Personali ruumid Köögiruumidega ühenduses või nende läheduses peavad olema köögipersonali jaoks riietusruumid koos nende hoiuvõimalustega ning pesuruumid. Suurte köökide juures need ruumid on eraldi teistest personaliruumidest, väiksemate köökide juures aga koos. Riietumisruumides peavad olema riidekapid, istmed, peeglid jms vajalikud sisustuselemendid. Pesuruum on riietusruumi vahetus läheduses. Köögipersonalil ja muul personalil võib olla ühine puhkeruum. Puhkeruumi on pürgitud paigutama kõikidele võimalikult soodsasse kohta. Köögipersonalil peaks olema võimalus lebada köögi läheduses jalad kõrgemale tõstetuna
Esimene osa pidi mahutama 20 000 vangi ja ülejäänud kolm 60 000. Birkenau sai valmis 1942 aastal ja kattis 175 aakrist maa-ala. Sarnaselt Auschwitz I rajamisega, aeti ka kõik Brzezinka küla elanikud oma kodudest välja. Esimene Birkenau sektror BI, ehitati Brzezinka külla 1941 ja 1942 aasta talvel. BI jagati omakorda kaheks väiksemaks sektoriks BIa ja BIb. Sektor BI koosnes 62 kasarmust ( 30 tellistest ja 32 puidust) koos 10 kasarmuga, kus asusid pesuruumid, 2 köögist, 2 laohoonest. Teise sektori, BII, ehitus algas 1942 aastal ja lõppes 1943 aasta lõpus. BII jaotati 7 väiksemaks sektoriks. Sektoris BIIa asusid 16 kasarmut, 3 pesuruumi ja köök. Sektorites BIIb, BIIc, BIId ja BIIe asusid 32 kasarmut, 6 pesuruumi ja kaks kööki. Sektoris BIIf asusid 17 kasarmut ja 1 pesuruum. 30 kasarmut, mida peamiselt kasutati laohoonetena, ehitati sektorisse BIIg.
11 aluseline mustus, vanad pesuruumide kaitsekindaid ja/või hooldusained ja suurpuhastus muid kaitsevahendeid vahad, eriti rasvane mustus 11- aluseline Pinda imbunud ja Sauna- ja Vajadusel loputatakse 10 kinnitunud vees pesuruumid, köögid ja kasutatakse lahustuv mustus, kaitsekindaid rasvane mustus 10- nõrgalt Kinnitunud, vees Sissetulekualad Kaitsekindad 8 aluseline lahustuv mustus ja rohke lahtine mustus
Esimesel korrusel paiknevad elutuba, köök, esik, garderoob, tualettruum, sauna leiliruum, pesuruum dussiga, sauna eesruum, garaaz ja abiruum ning terrass, kuhu pääseb sauna eesruumist ja köögist. 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 2.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille
· Päeval on nn. "valve-koristaja! LIIKLUSVAHENDID · Busside, rongide, lennukite puhastamine · Oluline koristuseesmärkide seadmisel kliendile mugava ja meeldiva reisi pakkumine · Koristamine tehakse tavaliselt sadamas, depoos või jaamas · Suur rõhk istmete puhastamisel SPORDISAALID Tavaliselt hommikust õhtuni hõivatud ruumid koristustöö eeldab koostööd treenerite, piletimüüjate im personaliga Tavalised ootused on, et pesuruumid oleksid puhtad, põrandad tolmuvabad, võimlemistarvikutelt eemaldatud ihurasv ja higi, matid oleks hügieenilised Ujulates on õhuniiskus ja temperatuur tavalisest kõrgem, seal töötamine seab tervisele kõrged nõuded. - 16 - Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrus nr 80 Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 7 lõike 2 punkti 10 alusel
Ta kaitseb pinda korrosiooni eest. Tihti on selleks keraamilised plaadid. Need on kergesti hooldatavad ja hügieenilised. Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumid laevas jagunevad: · juhtimisruumideks (rooli- ja kaardikambrid, raadioruumid, masina juhtimisruumid,) · teenindusruumideks (kambüüsid, puhvetid, poed, restoranid, kohvikud, töökojad) · sanitaar- ja olmeruumideks (tualetid, pesemis-ruumid, saunad, pesuruumid) · üldkasutatavateks ruumideks (sööklad, ühiskajutid, spordisaalid, kinosaalid , fuajeed, saunad) · reisijateruumideks (elu-, olme-, teenindus-, üldkasutatavad) · eluruumideks (kajutid) Lastiruumid veetava kauba mahutamiseks (tankeritel nimetatakse tankideks või tsisternideks) Varude paigutamise ruumid · Kütusevaru hoidmiseks · Joogi- ja pesuvee hoidmiseks · Toiduvarude hoidmiseks · Kulumaterjalide ja varuosade hoidmiseks
sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Peab tagama nõuetekohase ventilatsiooni, valgustuse ja ruumide temperatuur peab vastama kasutusotstarbele. Töö laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute, dussidega ning sooja ja külma veega. Meestele ja naistele tuleb ette näha eraldi sanitaar- ja pesuruumid. Kui ei ole eraldi ruumi, peab uks olema lukustatav ja ruum kasutatav ainult ühe isiku poolt korraga. Riietusruumid Töötajate isiklike riiete ja eririietuse jaoks tuleb ette näha selleks sobivad kindlad ruumid. Töötajatele, kes töötavad välitöödel, tuleb ette näha ka soojak ja riiete kuivatusruum. Riiete vahetamise võimalus tuleb ette näha töötajate jaoks, kes kasutavad eririietust. Nendele
Detailseid, originaalseid märgade ja niiskete ruumide tarindilahendusi autoritel vanemast kirjandusest leida ei õnnestunud. Olemasolevaid ehituslahendusi uurides võib hinnata, et märjad ja niisked ruumid on ehitatud olemasolevate puit- või raudbetoonkonstruktsioonide peale, sageli ilma veetõkkekihita. 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid Suurimad probleemid märgade ja niiskete ruumidega on seotud sellega, et pesuruumid ei olnud algselt korteritesse sisse planeeritud, vt. Joonis 2.67. Seetõttu on korteriomanikud kaasaegsete elutingimuste loomiseks pidanud otsima erinevaid lahendusi. Joonis 2.67 Valik korruseplaane vanematest puitkorterelamutest: valdavalt polnud vannitubasid korterisse planeeritud. Keskmiselt 5-aasta vanused dušikabiinid lasid igalt poolt vett läbi ning silikoontihendid olid irdunud ning musta värvi. Vesi oli kohati valgunud ka põrandalaudade alla. Vastu seina
annaabi.ee 
