Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, vestlema) kõneakt lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ). Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale ehk sellele, kes kuuleb tähenduslikku ütlust (tondijutt [mis on illokutiivne tegu] hirmutab last). Neid ei saa teistest eraldi sooritada, ühe kõneteo dimensioonid. Austin:Ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad asju, vaid seepärast, et nad teevad midagi. John Rogers Searle arendas Austini kõneteooriat edasi: Kõne on ka tööriist ja selle kasutusel on tagajärjed. Ütlus on öeldud sõna või sõnade rida
mõttetust kriitikast, valida hoolikalt vahendeid oma kriitika väljendamiseks või parntneri mõjutamiseks. Kõnetegu e kõneakt- kõnelõik, millel on kõneolukorras teatav eesmärk ja mida nii kõneleja kui kuulaja seovad kontekstsituatsiooniga ühtmoodi. 3 kõneaktitüüpi- lokutiivne(info edastamine, mingi tõdemus annab edasi propositsioonilise sisu-sajab), illokutiivne(öelduga kaasneb partneri suunamine tegevusele:käsk, keeld, palve, selgitus), perlokutiivne- öeldu püüab kuulajat mõjutada, muuta tema hoiakuid, tundeid, mõtteid, tegevust. Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus. Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine; spetsiifilised suhtlusüksused,millest pannakse kokku vastastikused pöördumised; pragmaatilised strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis
aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte. illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine. perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu, tagajärjed, mida akt esile kutsub. Searle defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1)lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad, 2)viitab, 3) taotleb mingit eesmärki. Grice'i koostööprintsiip ehk kooperatiivsusprintsiip 1.Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti - ära ütle seda, mida usud olevat vale, ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. 2
* faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik.
Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, · märkidest ja vastamine, lubamine jne on · tavadest (reeglitest), mis määravad, kuidas ja millistes tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) seostes märke selleks, et midagi kasutatakse ning kuidas võib neid üksteisega ühendada saavutada. ). keerukamate Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale sõnumite moodustamiseks. ehk sellele, kes + käitumist reguleerivad koodid- (seadused, laua- ja kuuleb tähenduslikku ütlust (tondijutt [mis on illokutiivne seltskonnakombed, korvpallireeglid jne) ning tegu] hirmutab + tähendust aitvad koodid Need on märgisüsteemid me last). vaatleme
.." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik.
.." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga
aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt. Sõnast saab asja illokutiivse aktiga. Illokutiivses aktis me eristame: 1. Illokutiivne eesmärk milleks räägime 2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1
saavutamiseks (tahad kedagi tappa, aga oled halvatud sul on ainult keel). Kõneakt koosneb kolmest osast (iga akt on eeltingimus järgmisele) : 1. Lokutiivne : Loogika (peksan segast) Grammatika (räägin kreeka keele asemel hiina keelt) Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika 2. Illokutiivne kõnetatav saab su soovist aru 3. Perlokutiivne Brutus tapab Caesari - perlokutiivne akt õnnestus. Igal aktil on tagajärg. Perlokutiivse tagajärg. Kõige olulisem on illokutiivne akt. Sõnast saab asja illokutiivse aktiga. Illokutiivses aktis me eristame: 1. Illokutiivne eesmärk milleks räägime 2. Illokutiivne jõud kui intensiivne eesmärk 3. Illokutiivne suund kuhu suunatud 23 ,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985
Viisi: a) Räägi selget juttu b) Väldi mitmemõttelisust c) Ole lakooniline d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas J.L Austin Kõneaktid Lokutiivne kõneakt sõnumi loomine - õige (adekvaatne) mõte - korrektne sõnastus Illokutiivne kõneakt sõnumi väljaütlemine Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne
· ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st: *õige (adekvaatne mõte) me peame teadma, mida me ütleme. Peame oskama formuleerida oma mõtteid * korrektne sõnastus - peame oskama neid õigesse keelde panna 2) illokutiivne sõnumi saatmine, väljaütlemine 3) perlokutiivne kõneakt- igal sõnal/ütlusel on tagajärjed: need tagajärjed võivad olla * mõtetes *tunnetes *tegudes nt meil on vaja saavutada mingit eesmärki, muuta maailma, aga muud ressurssi peale sõnade meil pole. Lokutiivne eesmärk, kasutades direktiivset: kuule, mine tapa Caesar ära. Ja sellele võivad järgneda perlokutatiivsed ,,miks jälle mina; või miks ka mitte; nalja teed v?" - > see, et sõnumeid tuleb osata oma mõtteid väljendada, teame isegi.
•dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit Kõneaktiteooria Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja - illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine - perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: - lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu - propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine - illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus,
Performatiiv kõnetegu, siin on tegemist kõneaktiga, kus kõneleja lisaks ütlemisele ka teeb midagi: millegi ütlemine tähendab millegi tegemist (Austin, 1962). Performatiivsed kõneaktid sisaldavad performatiivseid verbe (nt ma väidan, arvan, kinnitan, kuulutan jmt). Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu]) perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale
..“ * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause. * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine, see väljaütlemise akt ise. * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik.
deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Kõneaktiteooria Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine 3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu 2) propositsiooniline akt viitamine, preditseerimine 3) illokutiivne akt eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus,
vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J. Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi
vahel, ei ole ükski tõlge piisavalt adekvaatne. Kõneakt Kõneakti teooria (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) autorid on J. Austin (kuulsaim raamat - "How to do things with words") ja J. Searle ("Speech Acts"). Austin toob välja kolm erinevat kõneakti: - lokutiivne - kui on soov midagi öelda, siis valitakse vastavalt soovile adekvaatsed keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus - illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine - perlokutiivne on ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi
Austin oli väga korralik ning ta luges oma loenguid paberilt ning kõik need on ka olemas. Kõneakt = kõnetegu lausung(?) Iga kõneakt koosneb kolmest erinevast aktist: · Lokutiivne vastava sõnumi loomine. Selles loomises on paralleelselt kaks protsessi 1) mõtte korrektne formuleerimine; 2) sõnastus peab olema korrektne grammatiliselt, semantiliselt kui ka stiililiselt. Ütluse kontrueerimine. · Illokutiivne ütluse presenteerimine. · Perlokutiivne tagajärjed. Öeldi mingi informatsioon ja ma saan sellest aru, seega arusaamine on tagajärg. o Mõtted o Tunded o Teod Performatiivne lausung Ütluse eesmärk on kirjeldada olukorda maailmas. · Ei ole tõne ega vale · Ei kirjelda, vaid teostab. o ,,Palun vabandust!" o ,,Võtan su vabandus vastu" o ,,Mine!" John Searle (1932- ) Ta on filosoof
probleemi: 1) keeles toimivad suhted grammatika ja loogika vahel – suhe on teineteist toetav, vastuolusid ei teki. Kõneaktide teooriast lähtudes: grammatikas on olemas illokutiivsetele aktidele vastavad struktuurid (käskiv kv, küsilause, indikatiiv jne). 2 korrastatust, mis täiendavad teineteist – gramm. reeglid kontrollivad lingv suhteid, illokutiivsed reeglid kirjeldavad inimestevahelisi suhteid. Vaadeldes retoorikat kui mõjutamiskunsti, tuleks talle omistada perlokutiivne sfäär (kõneakti tulemuslikkus). Aga kirjandusteksti puhul ei ole asjad nii lihtsad, sest, kirj tekst ei ole suunat ainult adressaadile, vaid olulisel määral ka iseendale, mis rikub ka ülaltoodud kolmiksüsteemi harmoonia. Tavapärane retoorika ei tööta eriti puhta kirjanduse peal. (Derrida võtab ka kõneaktide teooria kallal.) De Man jõuab õnnelikult Peirce’i juurde, kes suutis retoorika ja grammatika lahus hoida – leiutas 3
C Sageli • peavad inimestel olema protseduuris ette nähtud mõtted või kavatsused, • kui mingi tegevus peab protseduuri kohaselt järgnema, siis peab nii toimuma. Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. • lokutiivne (väljendus) akt/tegu –lausung, millel on kindel mõte (sense) ja referent. • illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine jms • perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu (nim ka efekt) – tagajärjed, mida akt esile kutsub John Searle • Süstematiseeris Austini mõtted. • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt) – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide
annaabi.ee 
