põdevatel inimestel ning vigastatud sportlastel. Teadlased loodavad, et see tehnoloogia suudab tulevikus avastada haigusi nende varajases faasis ning jälgida haavade paranemise protsessi. Põhja-Iirimaa teadlased püüavad luua kõrgtehnoloogilisi rõivaid, mis suudaksid anda infot busside sõidugraafiku koht, kodu temperatuuri mõõta ja selle põhjal automaatselt termostaati reguleerida või jälgida kandja pulssi ja selle langemisest perearstile või sugulastele märku anda. Rõivatööstus on hetkel maailma üks suurimaid keskkonnareostajaid. Puuvillataimede kasvatamine on seotud taimemürkidega, materjali transportimine, töötlemine ja viimistlemine maailma loodusele samuti ebameeldivate tagajärgedega. Ja need on vaid üksikud rõivatööstuse probleemid paljudest. Hetkel teaduslaborites tegeletakse materjalide kasvatamisega. Biomaterjalidest loodud
rääkima; jaga informatsiooni nõustamisspetsialistide ja tugigruppide kontaktide kohta. KASUTATUD KIRJANDUS Haagedoorn, E.-M.-L., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W.-D., Sleijfer, D.-Th. (toim.) (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina. Labotkin, R. (2002). Soliidtuumorid. Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli 3 Kirjastuse trükikoda. Lally, R. M. (2009). In the Moment: Women Speak About Surgical Treatment Decision Making Days After a Breast Cancer Diagnosis. Oncology Nursing Forum, 36(5), 9
8. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 9. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 10. Desinfitseerimisvahendeid kasutatakse selleks, et... : vähendada bakterite arvu ohutu tasemeni (õige) eemaldada plekke (vale) eemaldada rasva ja mustust (vale) hävitada kõik bakterid täielikult (vale) 11. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 12. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti..
võivad täiskasvanutel kulgeda väga raskelt. Eksootilistelt reisidelt naasnud ebaselge etioloogiaga haigestumised vajavad samuti tähelepanu. Viirusinfektsioonide korral tuleks haige isoleerida tervetest, vajadusel viia nakkuskliinkusse. Meningokokkinfektsiooniga haige vajab kiirelt abi ja isoleerimist. Naha streptokokk ja stafülokokkinfektsioonid võivad vajada tõenäoliselt kirurgilist abi, vastavalt haigusseisundile saab otsustada, kas suunata EMO sse või perearstile. Allergilised nahalööbed, kui nendega ei kaasne hingamisraskust, ei vaja kiireloomulist abi, samuti buukborrelioos, kui sellega ei kaasne raskeid neuroloogilisi sümptomeid. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.merckmanuals.com/professional/SearchResults?query=Emergency+rash https://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2014/9/ebola-viirusnakusesse-nakatumine-ja- selle-sumptomid http://www.terviseamet.ee Haige uurimine Infektsioonhaigused Nahahaigused Vältimatu abi
Toiduhügieeni koolituse küsimused ja vastused 1. Milline alljärgnev väide on õige? : bakteritega nakatunud toit on alati paha maitsega (vale) bakteritega nakatunud toit käärib alati (vale) bakteritega nakatunud toit võib olla normaalse maitsega (õige) bakteritega nakatunud toit on tumedamat värvi (vale) 2. Toiduhügieeni koolituse tunnistusi tuleb hoida igapäevaselt... : kodus (vale) saata Veterinaar- ja Toiduametisse (vale) tööl (õige) saata perearstile (vale) 3. Heaks toitekeskkonnaks mikroobidele on... : piimaga valmistatud toidud (vale) veerikkad toidud (vale) valgurikkad toidud (õige) kuivatatud toiduained (vale) 4. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele? : ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 5. Külmkapis tuleb hoida toitu temperatuuril kuni... : +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige)
Hoolimata ravimist, mis viirust tapab (Aciclovir), on haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ning vib aastaid hiljem uuesti tekkida. Viimasel juhul on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine vib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tsiseid haigusi. : Kui arvate, et olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog vi sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vib osutuda isegi ohtlikuks. Viimane raskendab hilisemat arsti diagnoosi ning infektsioon vib jääda avastamata. Kui olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite oma partneri huve silmaspidades hoiduma seksuaalsetest kontaktidest seni, kuni haigus on väljaravitud ning te ei saa enam viirust edasi kanda. paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lpuni, ilma, et ise
eesnäärmevähiga patsientidest ning kuni 60%'l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ja on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. Kahjustunud paikmeid võib olla ühes või mitmes luu piirkonnas. (Mis on luumetastaasid ... 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Haagedoorn, E. M. L., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W. D., Sleijfer, D. Th. (1996) Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina. Padrik, P., Everaus, H. (2013) Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Watson, M., Barrett, A., Spence, R., Twelves, C. (2006) Oncology. Oxford: Oxford University Press. Dr. Riina Kütner (2008). Mis on luumetastaasid e. metastaatiline luukahjustus? https://www.kasvaja.net/luumetastaasid/ (01.10.2017). Lapseea osteosarkoom. Eesti vähiliit (2015). Tallinn. https://www.kasvaja.net/lapseea- kasvajad/lapseea-osteosarkoom/ (28.09.2017).
7000, Hispaaniast 1000 inimest aastas) •Migratsioonivoogude modelleerimine •Küsitlused, eksperthinnangud –Saksamaal soovis enne ühinemist Idast Läände minna 35% inimestest, tegelikult läks 7%. Kaks statistika metodit: -Registripõhine- ebatäpne, kuna kõik kes lähevad ära ei kirjuta ennast välja -Bilansimeetod- mõõdetakse inimeste elumärke- kuidas inimeste andmed kajastuvad erinevates registrites- kas ta pöördus perearstile, kas võttis oma pensioni välja jne. Kui ei kajastu järelikult ta Eestis ei ela. Millal tuleb hakata rohkem tööjõudu sisse lubama? Kõigepealt tuleb üle vaadata kohalikud ressursid: •Tootlikkuse tõus, tehnoloogia areng, automatiseerimine •Mitteaktiivsuse vähendamine (eelpensionid, heitunud, vanemapalk?) •Sündimuse suurendamine •Töötud •Kvalifitseeritud tööjõu sissetoomine Kui me toome sisse odavat tööjõudu, siis me kinnistama oma odavale tööjõule
Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid Kindlasti ei ole konkreetset vanust, millal peaks lapse kõnearengule tähelepanu pöörama. Väikestel lastel esineb tihti mitmesuguseid põhjuseid, miks mõne lapse kõne ei arene nii nagu me ootaksime ja sooviksime. Siis oleks vaja teadmisi, et probleem õigel ajal ära tunda ja abi otsida. Kõigepealt peaks pöörduma perearstile, kes teab, kuhu edasi suunata. Kõige esimese etapina veendutakse, et lapse jaoks oleks loodud igati toetav kõnekeskkond. Seejärel uuritakse, et lapsel oleks kõik kõnelemiseks vajalik füüsiliselt olemas: keel, huuled, suulagi jne. Edasi saab uurida juba aistinguid: nt kui väikelapsel puudub lalin/koogamine, võib see hoopis viidata kuulmispuudele. Tihti võib aga halb kõne või kõne puudumine olla sekundaarne, hoopis põhidiagnoosist lähtuv
esinenud enesetappudele ja kehalistele haigustele (WHO 2000). Parim viis saada kinnitust kahtlusele, kas inimesel on enesetapumõtted või mitte, saab inimeselt endalt küsides. Arvatakse, et inimene, kellel on suitsiidimõtted ei soovi oma olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida. Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete mõtete ja plaanide kohta, ilma et tegu oleks
enesetappudele ja kehalistele haigustele (WHO 2000). Parim viis saada kinnitust kahtlusele, kas inimesel on enesetapumõtted või mitte, saab inimeselt endalt küsides. Arvatakse, et inimene, kellel on suitsiidimõtted ei soovi oma olukorrast rääkida, kuid tegelikkus on vastupidine- inimene tunneb kergendust ja tänulikkust kui saab oma probleemist rääkida (Saveljev 2005). Enamik patsiente, kes kavatsevad enesetappu teha või ennast vigastada, annavad oma kavatsustest perearstile mingil moel märku- kas otseselt või kaudselt. Ta ei pruugi anda ühtegi vihjet oma suitsidaalsete kavatsuste kohta või on tema väljaütlemised juhuslikud ning mõjutatud häirivatest olukordadest. Suitsidaalse inimese kohtlemine sõltub riskifaktorite kestusest või suitsiidriski intensiivsusest. Selline kommunikatsioon võib viidata madalale suitsiidiriskile. Korduvad ning selged väljaütlemised suitsidaalsete
suur risk, et kaitsevahendi ige kasutamine ebannestub. Kui te kuulute hepatiit B viiruse riskigruppi (meditsiinitöötajad, dialüüsitavad patsiendid, veenisüstivad narkomaanid vi inimene, kes peatub pikemat aega arengumaades), peaksite end selle haiguse vastu vaktsineerima. Kuidas käituda suguhaiguse korral? Kui arvate, et olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog vi sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vib osutuda isegi ohtlikuks. Viimane raskendab hilisemat arsti diagnoosi ning infektsioon vib jääda avastamata. (Hansen, 1889) Enamus suguhaigused on ige ravi korral mööduvad. Eranditeks on viiruslikud, nagu näiteks herpes, hepatiit B/C ja AIDS. Isegi HIV-i puhul on praegu saadaval olevate preparaatidega vimalik pikendada patsiendi eluiga ning, mis kige tähtsam,
Kubemetäid Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. Kuidas käituda, kui teil on suguhaigus? Kui arvate, et olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog vi sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vib osutuda isegi ohtlikuks. Viimane raskendab hilisemat arsti diagnoosi ning infektsioon vib jääda avastamata. Enamus suguhaigused on ige ravi korral mööduvad. Eranditeks on viiruslikud STD-d, nagu näiteks herpes, hepatiit B/C ja AIDS. Isegi HIV-i puhul on praegu saadaval olevate preparaatidega vimalik pikendada patsiendi eluiga ning, mis kige tähtsam, parandada
Protsess näitab muutusi, mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ning hooldusmeeskonna vahel. Süstemaatiline viis tähendab, et hooldust planeerides võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada patsienti ja tema hooldust (Uiga 2002:6). Õendusepikriis tehakse patsiendi lahkumisel asutusest/ravijuhu lõpetamisel. Õendusepikriis sisaldab kokkuvõtet õendushoolduse ja ravi kohta, mis edastatakse teistele teenuse osutajatele ja perearstile. Pikaajalise õenduhoolduse korral tehakse kokkuvõtvad vaheepikriisid vastavalt kehtestatud korrale (Eesti Haigekassa 2007:28). Õendusabi on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse (Sotsiaalministeerium 2008). 3 1. HAIGUSE DEFINITSIOON
alates 2001. aastast ei ole õigusliku aluse puudumise tõttu Eesti Vähiregistri andmeid võrreldud arstlike surmatõendite andmetega. **Vanuse järgi standarditud haigestumuskordaja (maailma standardrahvastiku alusel); arvutatud kolme aasta libiseva keskmisena. (Eesti Vähiregister, 2007) KASUTATUD KIRJANDUS Aareleid, T., Mägi, M. (2003). Vähihaigestumus Eestis 2000. Tallinn: EVG Print. Bender, W., Clarke, W. D., Haagedoorn, E. M. L., Sleijfer, T. Th., Oldhoff, J. (1994). Onkoloogia perearstile. Holland: Van Gorcum & Comp. Bogovski, P., Loogna, G., Rahu, M. (1989). Vähk põhjused, levik, profülaktika. Tallinn: Valgus. Eesti Vähiliit. http://www.cancer.ee/ (23.02.2010). Esko, V. (2008). Seedeelundite kasvajad: kuidas vähki ennetada ja vähiilmninguid õigel ajal ära tunda? OÜ Lege Artis. Haagedoorn, E., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W., Sleijfer, D. (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: AS Medicina. Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen R. (toim
Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest. Varases staadiumis on haigus ravitav 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? Kui on tekkinud kahtlus, et nahal olev neevus (sünnimärk) on muutunud või kasvab viimastel kuudel, siis näidake seda oma perearstile või nahaarstile. Kui ka arst arvab, et on kahtlus algavale melanoomile suunatakse teid edasi kirurgi või onkoloogi vastuvõtule, kes eemaldab selle pigmentlaigu nahalt. Eemaldatud koetükk saadetakse laboratooriumisse rakuanalüüsiks. Hinnatakse, kas muutused rakkudes on pahaloomulised. Juhul, kui selgub, et tegemist on melanoomiga, siis on väga oluline määrata haiguse levik ehk staadium. Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi
võivad tekkida peavalud. Et tööpäeva jooksul pidev kuvari jälgimine silmi liialt ei koormaks, tuleb iga 60 minuti järel silmadele puhkust anda. Üleüldine tervisekontroll, mida minimaalselt peaks tegema üks kord aastas, on tervisliku käitumise harjumuste üks osa, mis hõlmab lisaks nägemiskontrollile südametegevuse kontrolli, veresuhkru-, vererõhu-, kolesterooli taseme kontrolli ja hammaste kontrolli. Eriku igapäevased peavalud on murettekitavad. Oma tervise huvides peaks ta perearstile aja kinni panema. Eriku elu ja töö Vaadates Eriku nädalaplaani, tundub tema pereelu olema rahulik ja rutiinne. Töö paistab tiheda päevakavaga, kuid stabiilne. Ideaalset visuaali perekonnast varjutab siinkohal kvaliteetaja puudulikkus. Erik võtab koju kaasa tööülesandeid ja kulutab palju aega kodus töötamisele. Kui olukord on pikaajaline ja stressitekitav, siis võib see põhjustab kannatusi nii tööl kui kodus
3) Perekonna tervisekaardid oleksid ülevaatlikult informatiivsed ja erialaselt huvipakkuvad. Perekonna vormi tüüp, mille valisin koosnes kahest lapsevanemast , peres kasvavast kahest lapsest tuumikperekond Esimeseks visiidiks osutus koduvisiit. Probleem oli pere vanemal lapsel kelleks osutus 4- aastane poisslaps, kelle valisin ka antud eksamitöö patsiendiks. Hetkel on laps 115cm pikk ja 20kg raske. Perearstile pöördus pere seoses suhu ilmunud villide tõttu. Sellega kaasnes ka kehatemperatuuri tõus kuni 39 kraadini. Vanemate sõnul pole elustiilis muutusi esinenud. Laps olevat paaril viimasel päeval olnud virilam ning keeldub söömast. Muudest külmetushaiguste sümptomitest esineb vaid nohu. 1.3 Ajavahemik, mil jälgisin patsienti ja temaga tegelesin 04.01.2012-18.01.2012 , sel ajavahemikul oli 3 kohtumist patsiendi ja tema perekonnaga,
- anafülaksia, neuroloogilised nähud 38. Nimeta koolitervishoiu tegevusvaldkonnad. Terviseedendus, haiguste ennetamine, tervise järelvalve, esmane abi ja esmaabi 39.Kes kuuluvad kooli tervisemeeskonda? Kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed, õpetaja, õpilane, lapsevanem, ÕOV, kooli hoolekogu, kooli tervisenõukogu. 40. Milliste tervisedenduslike valdkondadega tegeleb kooliõde? 1,3,7,11 klass tervisekontrollid. Haiguseid ei ravi, suunab perearstile. 41. Milliste haiguste ennetamisega tegeleb kooliõde? Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine, rühihäirete tugi ja liikumishaiguste ennetamine, söömishäirete ennetamine ja ülekaalulisuse vähendamine, hambakaariese ennetamine ja laste suutervis, nägemishäirete ja silmahaiguste ennetamine, nakkushaiguse ennetamine, seksuaaltervishoid 42. Defineeri esmane abi ja esmaabi koolitervishoius. Esmane abi osatakse ära tunda abivajaja ja kutsuda abi (kiirabi)
senise 500 dokumendi asemele luuakse üheksa erinevat liiki saatekirja koos võimalusega saada kiire ülevaade patsiendi kõikidest varasematest radioloogilistest uuringutest ja analüüsidest. Digiloo vahendusel saab perearst ligipääsu kõigile oma nimistus olevate patsientide põhjalikele terviseandmetele ning saab seeläbi patsiendist tervikliku ülevaate. Tervise infosüsteemi kaudu muutuvad raviasutuse arstile ja perearstile kättesaadavaks suuremahulised uuringutulemused ja - kirjeldused, sõltumata sellest, kus ja millal uuring on tehtud. Selle oluliseks eeliseks on varasemate uuringutulemuste kasutamise võimalus, kuna digitaalses pildipangas hakatakse erinevaid uuringuandmeid säilitama vähemalt 110 aastat. See võimaldab haiguse kulgu jälgida üle aastate ning kaduma läinud piltide tõttu tehtavate kordusuuringute arv väheneb.
puhkust funktsioonihäired ja haigestumised: ülekoormussündroom, ülekoormushaigused. Ülekoormushaiguste vältimiseks on vaja ühelt poolt tagada tervislikud ja ohutud töötingimused tööandja poolt, teisalt peab iga inimene tundma oma organismi, sh. tugi – liikumisaparaadi ehitust ja talitlust, õigesti hindama oma võimeid ning oskama lihasjõudu säästlikult kasutada. Oskus siduda tervisehädasid töökeskkonna ohuteguritega – oluline info ka perearstile! Raskuste käsitsi teisaldamine • Teisaldatava eseme kaal: meestel soovitav mitte üle 50 kg (episoodiline), naistel 25 – 30 kg (episoodiline) ja pidevalt meestel mitte üle 35 kg ja naistel 20 kg raskusi teisaldada • Teisaldatava eseme suurus: mida suurem ese, seda ebamugavam on teda tõsta-teisaldada • Teisaldatava eseme haaratavus, kas raskus on vastu keha • Teisaldatava eseme transpordi kaugus • Teisaldatava eseme asukoht: põrandal, puusa-kuni õlgade
hügieeninõuded. Kubemetäid Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. Kuidas käituda, kui teil on suguhaigus? Kui arvate, et olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog vi sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vib osutuda isegi ohtlikuks. Viimane raskendab hilisemat arsti diagnoosi ning infektsioon vib jääda avastamata. Enamus suguhaigused on ige ravi korral mööduvad. Eranditeks on viiruslikud STD-d, nagu näiteks herpes, hepatiit B/C ja AIDS. Isegi HIV-i puhul on praegu saadaval olevate preparaatidega vimalik pikendada patsiendi eluiga ning, mis kige tähtsam, parandada
21 21 22 ARSTIABI Perearst osutab üldarstiabi, tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse. Perearsti töövaldkonnad on: tervise edendamine ja haiguste ennetamine haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine aktiiv- või hooldusravile suunamine. Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, esitades avalduse otse perearstile tema nimistusse saamiseks. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, on selle määranud maavanem, Perearsti-abi on ravikindlustatud isikule tasuta. Ravikindlustuseta isikul tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Oma perearsti nime saab kontrollida: riigiportaalist haigekassa e-teenuses Ravikindlustuse ja perearsti info; haigekassa klienditeenindusbüroost; helistades haigekassa infotelefonil 16363. Eriarst
Küll aga on mõned üldreeglid, mida saab ise kodus jälgida. 1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle. Keskmine 1,5-ne laps ütleb 20-200 sõna. Kui ta ei räägi ühtegi sõna, ta ei räägi ka mitte omas keeles, ta ei saa jutust aru, tema kõne areng lõpeb koogamisega ning lalisemist ei ole olnudki või oli väga vähe, tasuks pöörduda neuroloogi, psühholoogi või logopeedi poole või rääkida murest perearstile, kes soovitab, kuhu edasi pöörduda. Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub.
täiskasvanutest on magamisega ajuti raskusi. (Jõgi 2008) Ülemiste hingamisteede arsti, dr Mart Kulli hinnangul soodustab meie külm merekliima hingamisteede kitsenemist, kus on suur roll haigetel mandlitel. Dr Tuuliki Hion korraldab ka kursuseid, mis aitavad inimestel mõista unetust kui probleemi ja sellekohase info inimesteni viimine aitab oluliselt kaasa ennetustööle. (Unetus... 2009) Kuid kelle juurde tuleks unetuse puhul abi saamiseks pöörduda? Alustada tuleks perearstist. Enda perearstile peaks kindlasti ära mainima tähelepanekud uneprobleemide kohta ja tema saab inimese saata vastavasse uurimisasutusse. Muidugi tasub edasist abi otsida ka omal käel, kui perearsti diagnoosiga ei olda rahul. Tavaliselt ravitakse unetust korduvate kokkusaamiste jooksul. Vahepealseks ajaks koostatakse tegevusplaan ja raviplaan. Abi vajavad ka kõik muud uneaegsed häired, nagu hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal jpt. (Sarv 2005)
täiendavat abi. 15 3 PROFÜLAKTILINE LÄBIVAATUS Peale haiglast koju jõudmist on laps perearsti jälgimise all. Järgnevalt perearst Marje Oona (2007) ülevaade vastsündinu ja imiku profülaktilise läbivaatuse alustest. Perearstipraksise igapäevaseks tööks on laste arengu igakülgne jälgimine ja hindamine kõrvalekallete võimalikult varajaseks avastamiseks. Suurim töövaldkond perearstile on laste ägedate ja krooniliste haiguste diagnostika ja ravi. Vajadusel korraldab perearst pediaatri ja teiste erialaspetsialistide konsultatsioone ning hospitaliseerimist. Perearst tegeleb ka krooniliste haigustega ja puuetega laste jälgimise, ravi ja rehabilitatsiooniga, seda samuti koostöös pediaatri ja teiste erialaspetsialistidega. Perearsti ning pereõe poolt väikelaste arengu jälgimiseks ning haiguste ennetamiseks
Erakorralise meditsiini tehnik muutub ebakorrapäraseks, ei tee oma varustusele enam kontrolli või teeb seda ebatäpselt, hakkab vastu igasugustele muutustele ega tule keeruliste ülesannetega enam toime. Isegi lihtsad otsused muutuvad takistuseks, patsientide hoolitsuse tase hakkab langema ohtlikule tasemele. Südameinfarktiga patsientidel kästakse kõndida, puusaliigesevaludega naispatsient pannakse lihtsalt voodisse ja tal palutakse järgmisel hommikul perearstile helistada. Lähedaste, patsientide või meditsiinilise personali kaebused kuhjuvad. 192 Lamestumisfaas Tundereaktsioonid lamestuvad täielikult, hobidest loobutakse, igavus levib, isiklik osavõtlikkus kaasinimeste vastu väheneb. Uusi suhteid elatakse teatud tingimustel liialdaselt välja. Asjaosaline on üksik. Psühhosomaatiliste reaktsioonide faas Võimalikud on erinevad psühhosomaatilised reaktsioonid: on näiteks pidevalt külmetunud,
annaabi.ee 
