· Toimumise aeg: teisipäeval 1. mai 2012 · Sissepääs: nõiakostüüm ja luud · Toimumise koht: määramata · Sündmuse eesmärk: 1. Arendada loovust ja käsitöö oskust 2. Arendada esinemisjulgust 3. Arendada koostööoskust 4. Arendada füüsilisi võimeid 5. Anda teadmisi eesti rahvakultuurist ja volbripäeva traditsioonidest · Vastutajad ja läbiviijad: sündmust korraldavad organiseerivad huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, noortekeskuse juhataja ja näiteringi juht, lisaks abistavad korraldajaid kasvatajad. · Teadustajaks on näiteringi juht ja huvijuht 1.1 Päevaplaan 8.00 Äratus 9.00 10.00 Hommikusöök 10.00 - 11.15 Jalutuskäik metsas 11.30 12.45 Võistlused maikrahvi väljaselgitamiseks 13.00 13.30 Lõunasöök 13.30 15.00 Siesta 15.15 16.30 Võistlused maikrahvinna väljaselgitamiseks 16
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Käesolev referaat on kirjutatud tutvustamaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia(TÜ VKA) huvihariduse lektor Külli Salumäe artikli ,,Kool on noorsootööks parim koht!" põhilisi ideid ning artikli autori seisukohti formaalhariduse ja noorsootöö sidususest ning sellest tulenevatest probleemidest. Juba artikli alguses toob K. Salumäe välja kaks vastanduvust formaalhariduse ja noorsootöö sidususes: positiivsest küljest on Eestis riigi tasandil koolinoorsootöötaja olemasolu vajadust hinnatud piisavalt kõrgelt, et võimaldada selles vallas tasuta kõrgharidust (TÜ VKA õppekava ,,huvijuht-loovtegevuse õpetaja"); negatiivsest küljest aga puudub nii formaalhariduse süsteemis sees kui ka munitsipaaltasandil suures osas jätkuvalt valmisolek ja visioon ,,kasutada" koolinoorsootöötajat nii õpetajate k...
Nipi Tiri TÜ VKA kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala I kursus Laeetri tee 36-8 Taia 45789 Tel 51 234 567 Anzori Barkalaja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor 30. oktoober 2008 AVALDUS Palun lubada mind alates 1. septembrist 2009 akadeemilisele puhkusele seoses kaitseväeteenistusse minekuga. Lugupidamisega (allkiri) Lisa: Elulookirjeldus 1 lehel 1 eksemplar
CV Nimi NIPI TIRI Isikukood 41234567890 Sünniaeg ja -koht 15. juuni 1989, Eesti Aadress Leeti tee 16-14, Kapa, 12345, Põlvamaa Telefon 51 234 567 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2008 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, huvijuht loovtegevuse õpetaja, I kursus 1996 2008 Kapa Muusikakool Täiendkoolitus 1999 2006 Kapa Muusikakool (klaveri eriala) 2007 ,,Otsi Otti" koolitus (40 tundi) 2008 Keevitamiskursus (30 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel emakeel inglise keel kesktase saksa keel algtase
Liina Murd HJ-21 2015 Sissejuhatus huvijuhi erialasse (TÜ VKA) HUVIJUHI ÜLESANDED HUVIJUHI TEGEVUSED Suhtekorraldus (suhtlemine) ja koostöö teiste valdkonna Suhtlemine klassijuhatajate ja lastevanematega. Teiste koolide spetsialistidega huvijuhtide/esindajatega suhtlemine ning ning nendega koostöö tegemine Noorte juhendamine ja suunamine ÕOV tegevustes osalemine (sageli ka tegevuste koordineerimine), ...
Raamat ,,Makaagid ja majad" räägib viiest kümnenda klassi poisist Esso-Richardist, Janekust, Markusest, Olarist ja Vladimirist. Neil on oma bänd Funky Maja, mille nime nad muutsid Monkey House'iks, kuna funky oli liialt suurejooneliseks arvatud nende musastiili kohta. Juhtumisi on see ka kooli populaarseim. Laval olles on nad staarid, aga tavaelus on nad viis täiesti tavalist poissi. Muidugi on raamatus ka suhted nende ja tüdrukute vahel. Raamatu lõpus teatab kooli huvijuht neile, et neile antakse terve päev stuudios ja neil avaneb ideaalne võimalus teha oma demo. Minu arvamus Raamat oli üllatavalt huvitav, kuna nimi ,,Makaagid ja majad" ei kõla väga ahvatlevalt. Poleks arvanud, et see on bändipoistest. Seal oli suhteliselt palju ropendamist ja slänge, oli selliseid, mida kasutan ise ja oli ka selliseid, mida polnud ma varem kuulnudki. Mulle meeldis, kuna raamat tõmbas mind teemasse kaasa, seda pole
· Noritsugu Nishizawa Jaapanlane, kes õppis Jessi ema juures · Rasputin Jessi kaisukaru · Marcus Dawson Beni sõber (jalgpallur) · Buster Beresford Fredi sõber Kool · Mr.Powell Tulevane kooli õppelajuhataja. Kooli direktor · Mrs.Forthergill Inglise kelle vanemõpetaja. Jessi tulevane klassijuhataja · Mrs.Thorn Jessi nö ajutine klassijuhataja. Inglise keele õpetaja · Mrs.Tomkins Kooli huvijuht · Mrs.Burton Grupi G1 matemaatika õpetaja · Ben Jones Jessi klassivend, kes talle enne Fredi väga meeldis · Edoward & Gerard Prantsuse vahetusõpilased · Beatrice Poole Jessi klassiõde · Gina Jessi klassiõde · Jules Jessi klassiõde · Tom Jessi klassivend · Jack Stevens Koolis uus poiss · Mrs.Kendall Toiduainetehnoloogia õpetaja · Mrs.Sault Prantsuse keele õpetaja · Mrs
arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb ikka midagi loovutada ja neid aidata," lisas ta. Töökas ehitaja, kes meie koolimaja juures asuvat alajaama krohvis ütles, et parim teguviis oleks aidata Kreekat niipaljuga kui Eestil võimalik ja loota parimat. Meie kooli uus ja rõõmsameelne huvijuht arvas, et pigem tuleks parandada süsteemi, mitte enam laenu või rahalist toetust anda. Ta kartis, et Kreeka majandus on juba niigi põhjas ja võib vedada ka teised endaga kaasa. Meie kooli koristaja ei osanud seda teemat kommenteerida ja vastas lihtsalt: ,,Kord lõppeb maailm nagunii otsa". Noorema poolne naine, kellel oli kiire, kommenteeris: ,,Vastik!" ning lisas: ,,Mind häirib see sügavalt ja ei mingit laenu enam!"
MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog 1 ERET NIINEMETS Kase tänav 2-9 48001 ADAVERE Telefon 56729405 Pr
Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Selline on siis ametlik kokkuvõte ühest üsnagi vahvast noortekast (ka see raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased just nii teevad ja/või käituvad nagu nad seda parasjagu teevad. Kindlasti võiks raamat vägagi huvitav lugemine olla neile noortele, kes ise bänditegemist on just alustanud siis on võimalik ju ka väike ...
minnes Seltsimajast. 1.1.5 enne uste sulgemist, kontrollib, et noorte järelt on Seltsimaja inventar ilusti korras, noorte ruum puhas, aknad kinni. 1.1.6 kui märkab mingit rikkumist, midagi ohtlikku (tulekahju, uputus, ebatavaliselt käituvad noored) teavitab koheselt Seltsimaja huvijuhit. 1.1.7 vastutab ja kontrollib, et noored noorte toas ega ka Seltsimaja ümbruses sel ajal ei tarvita alkoholi, narkootikume ega ei suitseta. 1.2. Ülesandeid annab ja kontrollib Seltsimaja huvijuht Merle Vääri. 1.3. Pooled on teadlikud, et tegemist on vabatahtliku tegevusega, mille puhul ei eeldata tasu maksmist või muu rahalise hüve andmist. Ülesande täitmist ei loeta töösuhteks töölepingu seaduse mõistes ega töövõtulepingu täitmiseks võlaõigusseaduse mõistes. 2. Seltsimaja tegevus 2.1 Seltsimaja: 2.1.1 annab vabatahtlikule ülesande täitmiseks vajalikku teavet, annab Seltsimaja võtmed, turvakoodi, huvijuhi telefoni numbri, ruumi koos inventariga kasutamiseks; 2.1
Frommi kodulugemine Liina Murd Huvijuht 1.kursus 2015 Omada või olla? Erich Frommi teose "Omada või olla?" põhjal Frommi teksti lugedes pidin tõdema, et olen tema väidetega pigem nõus kui vastu. Nummerdan Frommi näited ning oma mõtted. 1. ÕPPIMINE
Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas ko...
Ja üks identiteedidest võikski olla see, et ma olen Narvast pärit, ja teine, võib olla ka, eurooplane. Sest kui näiteks ma sõidan Venemaale (Moskvasse, näiteks) ja siis kõige suurem erinevus, mis ma näen, ongi see, et ma olen palju rohkem just Euroopa identiteediga." Aleksandr, 60 aastane Narva elanik, sõnas, et ta on pool venelane ja pool eestlane. Kuna on ta sündinud Venemaal, aga koolis juba käis Eestis, tal on nii eesti kui ka vene sugulased. Renata, Narva Vanalinna Riigikooli huvijuht, aktiivne elanik, mitmekülgne tamada, ütles: "Ma olen vene keelt rääkiv eestlane, sest mu emakeel on vene keel ja vanemad on samuti venelased. Mul on Eesti pass ja ma olen sündinud Narvas." Aleksandr, Narva kümnenda klass õpilane, peab ennast venelaseks, sest tema emakeel on vene keel ja tema meelest on vene ajalugu lähedam. Temal on Eesti pass ja ta on ka sündinud Narvas. Kokkuvõtteks võib järeldada, et Narva on tavaline piirilinn ja siin meie kohtusime
paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991. a. Sellest ajast peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sündmustega. · Endla Jaanus ja segakoor "Heli" Viited · http ://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Veevo · http://www.johvi.ee/index
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Su...
ESSEE: Alternatiivne Viljandi, Viljandi alternatiiv Ranele Raudsoo, Huvijuht- loovtegevuseõpetaja I Eestis on üks linn, mis sobiks hästi Eesti kui mitte ka Põhjala ja Baltikumi alternatiivinimeste elupaigaks. Seal on teatud eeltöögi juba tehtud. See on Viljandi. Linn, mis juba poolteist sajandit tagasi paistis «Sakala» ja Carl Robert Jakobsoni näol silma radikaalsema ja originaalsema mõtlemisega. Viljandimaa ühendab endas ajalooliselt väljakujunenud eripäraseid kultuuripiirkondi. Maakonna koosseisu kuulub enamus ajaloolisest Mulgimaast ning Põhja- ja Lõuna-Eesti kultuuriareaalide üleminekuvööndis paiknevast Põhja-Viljandimaast. Lõuna-Viljandimaa kultuuriruumi ilmestab ka keel mulgi murre. Viljandi pälvis 2009ndal aastal metsapealinna tiitli. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi. Viljandimaa on suutnud säilitada o...
· Poisid olid valmis noorte bändide konkursiks. Peale kontserti tunnustati neid, kui konkursi parimate laulusõnadega bändi. · Markus jättis Kristiina maha ja hiljem saadi teada, et Kristiina on rase. Esso ja Hele-Riin läksid tülli. · Poisid rääkisid Markusega tõsiselt tema tekitatud probleemist, kuid Markusel oli asjast ükskõik. · Kool oli läbi ja koolis toimus jõulupidu. Esso sai suhted Hele-Riiniga korda. Keset jõulupidu tormas huvijuht Piret Palm poiste juurde ja andis rõõmustava teate, et poisid saavad päev otsa stuudio aega, mida nad saavad kasutada enda lugude tarbeks ja ka kooli hümni sissemängimiseks. Iseloomustus Markusest Markus endast väga heal arvamusel, laisk ning omakasupüüdlik. Ta oli enda arvates täiskasvanud ja elas oma reeglite järgi. Elas vennaga linnas, vanemad pidasid maal talu. Suhteliselt rikas, sai lubada endale mis tahtis. Arvamus raamatust ja teose mõte minu jaoks
Kuidas toetaksin huvijuht- loovtegevuse õpetajana oma õpilaste loovuse avaldumist? Kui soovin toetada oma õpilasi, on esmatähtis minu jaoks, et ma ise oleksin motiveeritud olema laste jaoks alati olemas ja eeskujuna näitaksin neile iseenda loovat mõtlemist ning pühendunud hoiakut. Pean ise olema rikkaliku kujutlusvõimega, uudse lähenemisega lapse arengusse ning pean omama loomingulisi nn välgatusi. 1. Püüan lahti lasta iganenud ja vanast mittetöötavast süsteemist, et luua lastele uus ja värske, huvitav ning võimalusterohke keskkond. Katsetan uusi, kaasahaaravaid meetodeid, mis toovad lastes esile nende isikupärasused ja loova mõtlemise. Annan edasi teadmised, et loovuse avaldumise juures on oluline lasta ennast vabaks, väljendada emotsioone ning mõelda nn kastist välja. Loov mõtlemine on ju õppimine koos kujutlusvõime arendamisega. "Hea maitse on loo...
Tiitelleht Karjääriteenused Pärnumaal Järvamaa kutsehariduskeskus AT11 Kristjan Madisson 11.10.2012 Sisukord 1. Tutvustus. 2. Mõned valtkonnad karjääriteenustest. 3. Radu on tuhandeid valida tueb üks. 4. Väike näide. 5. Õpinkute rahastamine. 6. ÕNK-Pärnu õppenõustuskeskus. 7. Manused. Karjääri teenused Pärnumaal 1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid! · Estonian-Revelia Academic Fund'i Harald Raudsepa stipendiumid 2012/2013 · Kõrgem Sõjakool kutsub lahtiste uste p...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht loovtegevuse õpetaja Ranele Raudsoo PEETER PÕLD Referaat 2 Viljandi 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........
(ja ei jõua kohale / hüppavad alt) suhtlemisega vähendan riski sellega, et kõik peab võimalikult koostööpartnerite vahelised arusaamad detailselt lahti rääkima, et ei tekiks / eriarvamused arusaamatusi vähendan riski backup-isikuga, kes kõigega kursis on, näit kooli huvijuht, kes saab sel juhul projektijuhiga juhtub ootamatu õnnetus projektijuhti asendada 6. Oodatavad tulemused 1.a pärast on noorte 12-17.a alkoholi tarvitamine vähenenud 30%, huviringide täituvus suurenenud vähemalt 20%. Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 10 7. Lisa 1 Projekti tegevuskava 2013 MÄRTS APRILL MAI JUUNI
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord.........................................................................................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Lapse väärkohtlemise korral on tegemist korduva väärkohtlemisega. 34 Koolikiusamine (i.k. bullynig) eakaaslastevaheline Laose väärkohtlemine (abuse) pereliikme ja lapse vaheline. Kes on ahistaja kaks liiki: peresisene ja pereväline. Insest, kui seksuaalne väärkohtleja on lähedane sugulane. Ohver on alla 18 aasta vanune. Tavaliselt on täiskasvanu, kes on peresõber v tuttav naaber õpetaja, huvijuht, ema elukaaslane, võõrasisa, isa. Tavaliselt on mees. Kuid ka seksuaalne väärkohtleja saab olla ka naine tavaliselt ema. Oraalne stimulatsioon, lapse seksuaalne kallistamine v laps vaatab ema seksuaalkäitumist peal, ema stimuleerib poja suguorganeid.. Ohver tavaliselt arvab, et see on normaalne, tavaliselt alles täiskasvanuna saab aru, et teda on väärkoheldud. Algab mänguliselt müramine, suudlemine. Hiljem silitamine jms.
Õpetaja, kes on loominguline ja analüüsivõimeline ning täis indu toetamaks õpilase eneseteostust. Määravaks võib osutuda ürituse valdkond - see võib olla näiteks võõrkeeltenädala korraldamine sõpruskoolide vahel. Sellisel juhul võib koolipoolseks juhendajaks olla võõrkeeleõpetaja. Kui aga õpilane korraldab maakondlikku ansamblite konkurssi, tuleb kindlasti kasuks, kui juhendajaks on muusikaõpetaja. Samuti võib olla ürituse korraldamise juhendajaks kooli huvijuht. 34 Õpilasürituse korraldamist kui praktilist tööd võivad juhendada kõik õpetajad vastavalt oma ainevaldkonnale ning teha samas koostööd kooli huvijuhiga. Eelkõige puudutab see sotsiaalvaldkonna aineid: ühiskonnaõpetust, ajalugu, kirjandust, inimeseõpetust, psühholoogiat, aga ka oskusaineid: muusikaõpetust, kunstiõpetust. PRAKTILINE TÖÖ KOOLIEKSAMINA NÕUAB KINDLATE REEGLITE TÄITMIST
Kõige suuremaks ja ka õnnestunumaks ürituseks [email protected] saab nimetada viimases vahetuses toimunud rolli- Ivar Kaldam URUMARJA NOORTELAAGER Urumarja Noortelaager asub Pärnumaal Tori val- Kõige meeldivam tegevus lastele on õhtune ühis- las Pärnu jõe kaldal. üritus. Tööle on võetud huvijuht, kes aitab kas- Laager pakub 715-aastastele lastele meelelahu- vatajatel neid üritusi ette valmistuda. Toimusid: tuslikku ja sportlikku tegevust. näitemängud, playbox, tsirkus, tantsumaraton, moeshow, laagri missi ja misteri valimised jne. 2005. aasta suvel toimus üheksa laagrivahetust, igas vahetuses 150 last
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
