Iseseisev töö nr 2 Üldgeograafia Kokk III kursus V teema: Pedosfäär Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine?
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist
ekvatoriaalsetes vihmametsades). -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv (näiteks kõrbetes- seal suur ööpäevane temperatuuri kõikumine). Samuti parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes, kus pluss- ja miinuskraadid sageli vahetuvad. 4.Mis on murenemiskoorik? Kuidas sõltub selle tüsedus laiuskraaditi ning milline on seos t* sademetega? Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. 5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist.
kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv
soojenevad ja kuivavad mullal kasvav taimestik, kiiremini, põhja-poolsemad mis määrab omakorda aeglasemalt. Järskudelt aineringe, orgaanilise nõlvadelt kantakse mullakiht aine kogunemise ja nõlva jalamile mineraliseerumise vahekorra Mullatekketegurid · Taimede lagunemisel tekib · Külmas ja niiskes kliimas, mulla orgaaniline osa kus mullateke on aeglane, huumus, mis sisaldab on mullad tundlikud taimekasvuks vajalikke inimtegevusele. elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad
tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O orgaanilise kõduhorisont koosneb lagunemises olevast vari T turvas vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt. Kliimas ja veereziimist lähtudes võib mullad jaotada kolmeks: Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale
määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga), viitmast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad a kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne siogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 4. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima
aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused
elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Mulla lõimis e mulla mehaaniline koostis näitab liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku
*Pedosfäär e. mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab
Mullatekketegurid Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullatekketegurid Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Mullatekketegurid Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline
Kliima.- sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, mullasisene bioloogiline aktiivsus. Sademetest ja temperatuurist sõltub taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine koostise ja hulga. Reljeef. - mõjutab vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed- Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad, eritavad ainevahetuse käigus mitmesuguseid aineid. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. (nt savidel on peened poorid, mis täituvad õhuga aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.) mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid
lagunemiselvabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Inimtegevus. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Mullahorisondid Muld jaotuv erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Sageli ei ole horisontide vahelised piirid selgelt eristatavad, sest üleminek toimub sujuvalt. A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogumine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont.
mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
liikuvate huumusosakeste kogunemine. Lähtekivim-on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Gleistunud lähtekivim Kujunemine: Lähtekivimist-annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused:mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. Aeg(mulla vanus)-aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima-kliima mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks.
Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ainete muundumise ja mullas toimuvad orgaanilis-mineraalse vastasmõjude iseloomu
Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid.
lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks
lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb
kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate- Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid
vaesed, kuid savid seevastu sisaldavad aga palju taimedel vajalikke toitaineid. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu tõttu jaotub murendmaterjal, mullaosakesed ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir
organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra