olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de facto õigust Konstantinoopoli patriarhi ametisse määrata. Niisugustel ajaperioodidel ei olnud kellelgi võimalik vastu keisri tahtmist patriarhiks saada või sellesse ametisse kauaks jääda. Bütsants päris oma eelkäijalt Rooma impeeriumilt piiramatu keisrivõimu ja kristluse. Bütsantsi kirik tegi 9.sajandil aktiivset misjonitööd slaavlaste hulgas.Patriarh valis selleks 2 kreeka munka kes olid vennad.Nad tõlkisid piibli vms slaavikeelde. Nii said ka slaavid ristiusust aru ja said oma keeles teenistusi kuulata.
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
linnast, kauni looduse rüpes maal. · Kristluse inimlikumaks muutumine- ehk humaniseeritud kristlus · Inimõigused- John Locke- kaitstakse inimeste loomulikke õigusi, nõutakse usuvabadust. · Mõõdukad- kes ülistasid eraomandit ja pooldasid monarhiat · Radikaalsed demokraadid- ? Voltaire (1694-1778) oli valgustajate põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi on Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane; tegeles isegi metsanduse ja ökoloogiaga. Ta võitles katoliku krikuga ja pidas seda peavaenlaseks. Ta on öelnud: ,,Kui jumalat ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda", mis tähendab, et ta uskus kõrgemasse võimu. Ta oli kindel, et ühiskond peab lähtuma loodusseadustest, õige ühiskonnakorra alusteks on vabadus ja omand. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud ideoloogia (valitsejate liit filosoofidega).
Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist, poeet, dramaturg ja ajaloolane. Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik. Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, millega mõtles valitseja liitu filosoofidega. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal,
aastal oli Aleksei Ridiger otsustanud mungaks astuda. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades eelistas ta ise kasutada eestlastele suupärasemat nimekuju Aleksius ja see traditsioon säilis ka tema patriarhiks olemise ajal.Mungaks pühitsemine avas talle õigeusu kirikus ka täiendavad karjäärivõimalused. Kuivõrd päevakorda oli kerkinud senise Tallinna ja Eesti piiskopi Joanni väljavahetamine, otsustati sellele ametikohale edutada ilmselt ka ilmalikele võimudele meelepärane noor munkpreester Aleksius.
Iseloomulikud joooned? V:Rajati kloostreid ja kirikuid. Tegeleti Vana-Kreeka kirjameeste teoste uurimise ja ümberkirjutamisega. Konstantinoopolis oli ka ülikool. Iseloomulikud jooned:- suurejooonelised ehitised,kirikud olid kuplitega,seest mosaiikidega ja ikoonidega. PATRIARH-õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis BULGAARIA-Balkani poolsaare põhjaosas asuv riik. Riigis elasid türgikeelt rääkivad rahvad bulgaarid. PHOTIUS-õpetlane kes tõusis Konstantinoopoli patriarhiks. Tema eestvõttel levitati ristiusku bulgaarlaste ja slaavi rahvaste seas.Juhtis antiikkirjanduse ja sõnastikkude koostamist. MICHAEL PSELLOS-filosoof ja ajaloolane, kroonikate kirjutamise kõrval tegeles ka riigiasjade juhtumisega. KUPLID-Poolkera kujulised dekoratsioonid mis asusid kirikute peal. Seest olid need kaunistatud MOSAIIKIDEGA, mis kujutasid ennast pühakuid,Kristust jne. IKOON-pühapilt Kuidas ja kuhu tekkisid esimesed Vana-Vene linnad?
Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli kõrgetele kohtadele riigiametis. Nii võis tõusta mõni õpeltane koguni patriarhiks. Patriarh Photiuse ettevõttel levitati ristiusku slaavi rahvaste seas. Ühteaegu juhtis Photius antiikkirjanduse kogumike ja sõnastike koostastamist. Nende kaudu teame me palju väärtuslikke üksikasju VanaKreeka kirjandusest. Silmapaistvaid õpetlasi kerkis ka keisrite hulgast. Bütsantsi õpetlastel on olnud oluline roll VanaKreeka ajaloos. Bütsantsi kunstis ja arhidektuuris ühinesid ühelt poolt muistse Kreeka ja Rooma ja teiselt poolt Idamaade, eriti Pärsia traditsioonid
Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Võitluses vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadsid valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism. Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Valgustajate vanema põlvkonna suur ideoloog oli Voltaire (Francois Maire Arouet) Voltaire on nim. ka filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. Peavaenlaseks katolik kirik. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus suur filosoof loodusõiguse teooriast mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema arvates on õiglane ühiskond kus on vabadus ja omand, vabadus on sõna ja trükivabadus ning sõltumine ainult seadustest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, valitseja liit filosoofidga. Charles Montesquieu
eeskuju. Uus humanism valgustusideoloogiale omane joon , milles seati esile inimene oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. 2.1. Voltaire (1694-1778) Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees , kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all. Tema tegelik nimi oli François Marie Arouet (1694-1778). Voltaire'i on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka poeet, kirjaniks, dramaturg , ajaloolane ja jurist. Kesksel kohal tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus peavaenlase ehk katoliku kirikuga. Tema usk kõrgema olevuse olemasolusse on küsitletav , kuna temalt on pärit nii lause ,, Purustage koletis!" , kui ka ,, Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peab inimühiskond lähtuma loodusseadustest
4. saj. hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks – keda ametissepühitsemine eraldas rahvast (ilmikuist). Hiljem hakati vaimulikkonnalt (esialgu kõrgemalt) nõudma tsölibaati (vallalisus e. abiellumise keeld). Kujunes kirikuhierarhia - varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskoppidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka uue pealinna Konstantinoopoli piiskoppi kutsuti patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkonnad jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter (preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid.
ning tekkisid suured tülid. Inimmõistust ja kriitilist mõtteviisi tähtsustas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes Aristotelese loogika vastu. Tema arvates on vaja kõiges kahelda, et teha tõeline otsus. Tema filosoofia põhiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma molten, järelikult olen olemas).Vanema põlvkonna üks silmapaistvamatest valgustajatest oli François Marie Arouet(Voltaire). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid tal oli ka mitmeid muid hobisid. Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik
Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid hakati nimetama vanausulisteks e. Raskolikuteks. Aegamööda kujunes erinev mentaliteet. Lääne-Euroopa mõjud Vahendajaks Lääne-Euroopa ja venemaa suhetes olid Ukrainast Moskvasse elama asunud haritlased, eeskätt vaimulikud. Nende hulgas oli mehi, kes olid omandanud hariduse katoliiklikes naabermaades
filosoof Immanuel Kant oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustusmeelsed ideed olid tekkinud juba varem. Üheks esimeseks valgustusideede avaldajaks oli filosoof Ren é Descartes (1596-1650), kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust. Tema põhiteos "Arutlus meetodist" 1637.a. Hakati väärtustama inimmõistust, kuid väärtustama hakati ka loodust, nagu seda arvas ka filosoofide patriarhiks kuulutatud Voltaire (1694-1778). Voltaire rõhutas isikuvabadust ja soosis eraomandi teket. Veel oli tema ideaalses maailmas trüki- ja sõnavabadus, ta nimetas seda valgustatud absolutismiks, kus ta pidas tähtsaks valitsejate kontakti filosoofidega. Liberalismi isaks peetud Charles Montesquieu (1689-1755) pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat ja vabariiklust soovitas ta ainult väikestele riikidele. Oma elu
Venemaal kui rahvalaulu. Nekrassovi loomingu väärikaks finaaliks sai poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada", mis näitas nii kujukalt venelaste rahvusliku enesetunnetuse kasvu. Üle maailma on kuulsad Fjodor Dostojevski (18211881) romaanid,,Kuritöö ja karistus" ning ,,Vennad Karamazovid". Fjodor Dostojevskile on püstitatud mälestusmärk ka Tallinnas Vene Kultuurikeskuse kõrvale. Lev Tolstoid (18281910) nimetatakse vene kirjanduse patriarhiks. Tolstoi loomingu tipuks peetakse romaani ,,Sõda ja rahu" eepilist teost, mis avab XIX sajandi esimese veerandi elu Venemaal, keskendudes nii ajaloosündmustele (1812. aasta Isamaasõda) kui ka tollastele inimsuhetele. Anton Tsehhov (18601904) on eelkõige tuntud kui suurepärane novellimeister, aga ka kui dramaturg. Tsehhovi näidendite lavastused püsivad maailma teatrilavadel tänaseni. Eriti
nende taotlemisele ja seega huvituma pk iseseisvuse säilitamisest ja tema mõju suurendamisest. Nn rõivastustüli-premonstraatlaste rüü ordumantliga sarnanev ja valge, augustiinlase rüü must. Ordu okup selle peale pp ja ta toomhärrade mõisad. Sel ajal sai pp-ks Johann von Sinten, kes jäi maale elama ametiaja lõpuni 1393, mida polnud kolmveerand saj jooksul söendanud ükski pp teha. Riia pp suudeti inkorporeerida Sks ordusse. Sinten siirdati Aleksandria patriarhiks ja tema asemele Riia pp-ks Johan von Wallenrode, kes pärast seda stus kohe ka Saksa ordusse. 10.märts 1394 paavsti määrus selle kohta, et edaspidi ei tohi saada Riia pp-s toomhärraks keegi, astumata Sks ordusse. NÜÜD: Kuramaa ja Riia ppk otseselt ordupiiskopkonnad Saare-Lääne piiskopitoolil ordule ustav mees Tln ppk pol tähtsusetu Ainult Trtu p iseseisev Vastu olud Wallenrode ja tema vasaalide vahel> Wallenrode sõjajõud okup vastuhakanud
Descartes.Tema põhiteoses "Arutlus meetodist" astub Descartes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu ning rõhutab, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Et jõuda tõsikindla teadmiseni on tema arvates vaja kõiges kahelda. Tema filosoofia põiprintsiip oli gogito, ergo sum (ma mõlten järelikult olen olemas).Valgustajate vanema põlvkonna silmapaistvaim ideoloog oli François Marie Arouet(Voltaire). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane. 4 Kesksel kohal Voltaire`i ühiskondlikus tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu, mida ta pidas peavaenlaseks. Poliitilise ideoloogia väljatöötamisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peab inimühiskond lähtuma loodusseadustest. Voltaire`i arvates
1071. aastal vallutasid türklased suure osa Väike-Aasiast ja nii jäi Bütsantsile ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellegipoolest püsis Bütsantsi riik veel üle 3 ja poole sajandi. Bütsants oli kultuurselt haritud maa. Seal oli palju õpetlasi ja haritlasi, kes tegelesid kreeka filosoofide teoste uurimistega. Keisrid koondasid oma õukonda kõrgeid õpetlasi ja sageli tõusid viimased ka riigiametisse. Üks neist õpetlastest oli Photius , kes tõusis õpetlasest patriarhiks. Tema levitas ristusku bulgaarlaste seas. Michael Psellos oli üks silmapaistev filosoof, kes uuris Platoni teoseid ja juhtis ka riigiasju. Kirikud olid kuplitega ja seest olid need kaunistatud mosaiikidega. Palju maaliti ka ikoone, millel kujutati samuti pühapilte. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased elasid algselt Doonau ja Visla jõe vahel. 6. sajandiks tunti juba 3 hõimu, kelleks olid: veneedid, sklaviinid ja antid. Neid hõime peetakse slaavlaste eelkäijateks
Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest. Aleksandria koolkond kõneles seevastu Kristuse monofüsiitlikust olemusest, nende arvates ei olnud Kristuses kahte lahutatavat poolt. Aleksandria Kürillos väitis, et Jumala sõna on üks lihaks saanud loomus. Antiooklastele jäi sellest mulje, et eitatakse Kristuse inimlikku loomust, kuid Aleksandria koolkond oponeeris, et kaks loomust on segunematul kujul olemas. Järgmine tüli puhkes vahepeal Konstantinoopoli patriarhiks nimetatud Nestoriuse väitest, et Neitsi Maarja on omandanud liiga suure tähtsuse, olles tegelikult vaid Kristuse sünnitaja, mitte jumalasünnitaja. See ei meeldinud Egiptuse munklusele, kelle jaoks Maarja oli saanud askeetliku elu eeskujuks. Aleksandrialased väitsid, et Maarja sünnitas Jumala, sest kaks loomust on lahutamatud. Kõike, mida saab inimese kohta öelda, saab öelda ka Jumala kohta. Antiooklaste arvates sünnitas Maarja inimese, sest inimene ei saa sünnitada Jumalat. 431
17.saj enam raamatuid trükkimata ei saanud, mida võtta aluseks? 37 Lunastuse küsimus, praktiline, millest sõltub igavene õndsus või igavene hukatus. Ühest küljest mõeldamatu, teisest küljest oluline. Milline tekst võtta aluseks? Patriarh Nikon (1652-1660) pidi selle tekstiküssa enda peale võtma. Tegi kiirelt vaimulikukarjääri. Oli väga pikka kasvu mees. Tema patriarhiks olemise ajal viidi läbi Nikoni patriarhi vorm. Aluseks võeti Kreeka eeskujud. See, et Kreeka võeti lähemale. Oluline tegelane munk Polotski Simeon (Leedu SVR vaimulik), aga ka jesuiitide juures õppinud. Nikoni reformid Kreeka eeskujul liturgia reformimist (jum. Teenistuse korra muutmist, uute kreekapärastega asendamist, muudatus ristimärgi tegemises). Vana vene tava oli risti ette löömine 2 sõrmega, Kreeka eeskujul võeti kasutusele 3 sõrmega ristimärgi tegemine
asutamisele. Tegeles kroonikate koostamisega nagu ka teiste dünastiate ajal. Riigi eksamisüsteem taastati 40 aastat pärast mongolite võimule tulekut. Taastati kujul kus hiina kandidaate ei soositud, pidid kõvasti pingutama. Kuna mongolid kontrollisid suurema osa siiditeest muutus kaubavahetus lihtsalt. Esimest korda toimus otse, ei olnud vahendajat. Usutunnistuselt olid mongolid Tiibeti budismi pooldajad. Üks tiibeti munk hiina patriarhiks. Kui Songi ajal budismi roll vähenes, siis mongolite ajal budism jälle parandas oma positsiooni. Muidugi tekkis see L-Hiina haritlaste seas pingeid. Ei eitanud seda aga ei arvanud, et see peaks riigi asjades olulisel kohal olema. Konfutsianismi mongolid ei soosinud. Hubilai ei osanud hiina keelt ja ei saanud tekstidest aru, ei tahtnud või ei osanud hiina keelde tõlkida. Konfutsianistidel parem oskus riikliku süsteemi üles ehitada
Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu, peapiiskop Zinten edutati Aleksandria patriarhiks - tiitel, ilma tegeliku piiskopkonnata. uueks peapiiskopiks määrati Johann von Wallenrode. Ka Riia toomhäärad, kes uut peapiiskopi ei aksepteerinud, asendatid välja. 1400 Damerow astus Tartu piiskopi ametist tagasi, talle lubati elu lõpuni sissetulekut. Konflikti lahenduseks 1397 Dansigis kokkulepe, kus Ordu vastased pidi tunnistama Riia peapiiskokonna inkorporeerimist Saksa Ordusse. Harju-Viru rüütelkonnale
Edukad läbirääkimised Poolaga kõrvaldasid mõneks ajaks välisohu. Rootsi vastu peetud võidukas sõda (159095) andis Venemaale tagasi Liivi sõjas kaotatud Ingerimaa linnused. Oluliseks Godunovi poliitika saavutuseks oli ka Konstantinoopoli patriarhilt nõusoleku saavutamine kuulutada senini Konstantinoopolile allunud Moskva metropoliitkond iseseisvaks patriarhkonnaks. Sellega muutus Vene õigeusu kirik 1589. aastal ka vormiliselt autokefaalseks. Esimeseks Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks sai endine metropoliit Hiiob. Fjodori surmaga lõppes Rjurikute dünastia Moskva troonil. Kokku kutsutud maakogu valis patriarhi toetusel uueks tsaariks Godunovi [15981605]. 1601. aastal puhkes Venemaal aastaid kestnud näljahäda, mis haaras kogu tollase Põhja- ja Ida- Euroopa. Nälgival maal alanud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks. Segaduste aega ( ) kasutas ära Poola pagenud seiklejast munk Grigori Otrepjev, kes saanud kuningalt ja
annaabi.ee 
