PASTA JA MAKARONITOOTED Mitmed maad - Hiina, Jaapan, Prantsusmaa ja Itaalia - võistlevad õiguse eest nimetada end pasta leiutajaks. Ühtedele ajalooallikatele tuginedes tõi pasta 13. sajandil Itaaliasse Marco Polo, kes naasis Hiinast kodumaale. Leidub tõendeid sellegi kohta, et ammu enne Marco Polo rännakuid tarvitati Hiinas toiduks tatra-, riisi-, nisu- ja sojanuudleid. Itaalia 16. sajandi ajaloolaste väitel leiutanud täidetud pastaroa aga keegi itaalia talunaine. Kuigi andmed pasta tõelise päritolu kohta on jäänud ähmaseks, teatakse täpselt, et selle tööstuslikku valmistamist alustati Napolis 15. sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus. Pasta omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse. Pasta on spagettide, makaronid...
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherne...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Maile Nuut VILIKÖÖGIVILJAD Referaat Juhataja: Elle Möller SISUKORD Sissejuhatus Hiina kapsas Kurk Paprika Kokkuvõte Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Ma valisin Hiinakapse, sest ma olen seda väga palju kasutanud. Kurgi, sest seda olen teinud erinevalt ning paprikat olen ise kasvatanud. HIINA KAPSAS Hiina kapsas on aedsalatit meenutav köögivili. Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised. Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid...
Seep Mis on seep ja kuna hakati valmistama ? · Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe sooladest. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama suuremates kogustes umbes 2000 aasta eest, esialgu rasvast ja tuhast, hiljem rasvast ja seebikivist. · Seepi nimetati 16.saj e.m.a. esimest korda vana egiptuse papüüruskäsikirjades. Tuntud rooma kirjanik, loodusteadlane ja riigitegelane Plinius Vanem kirjutas oma entsüklopeedias "Looduslugu" 1.saj m.a., et seepi valmistakse kitserasvast ja pöögituhast. Kuidas seepi saadakse ? · Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide (estrite) reageerimisel naatrium või kaaliumhüdroksiidi lahusega. Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks. Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vo...
Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashall...
Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib olla isegi kuni 75%. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad....
Aceto balsamico - Palsamiveiniäädikas, kõige kvaliteetsem ja algupärasem on pärit Modenast Itaaliast. Kasutatakse kastmete, köögiviljade, salatite, marinaadide jm maitsestamiseks. Afrodisiaakum - Kirge, sensuaalsust rõhutav, seksuaalset erutust tekitav toiduaine. Nimetus pärineb Kreeka armastusjumalanna Aphrodite nimest ning kõige sagedamini seostatakse seda austrite, sparglite, šokolaadi ja viigimarjadega. Aioli - Lõuna-Prantsusmaa Provence’i rahvustoit, mis kujutab endast küüslaugumajoneesi, mida serveeritakse enamasti kuivatatud kala ja köögiviljadega. Al dente - Mõõdukalt pehmeks keedetud, teisisõnu poolkõvaks jäetud köögiviljad ja pastatooted, nii et toorainel on säilinud algne kuju ja tekstuur. Al fresco - Värskes õhus serveeritud eine. Alphabetti - Tähestikukujuline pastatoode. Amatriciana - Itaalia linnakesest Amatricest pärit pastakaste, mis valmistatakse peekonist, tomatitest ja oliividest ning maitsestatakse värskete ürtidega...
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari.........................................
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Ole...
Tartu Kutsehariduskeskus Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ik...
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1...
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
