· Chifferi poccoli rigati eelmise ribiline variant · Conchigliette väikesed teokarbid · Conchigliette rigati suured ribilised teokarbid · Ditali lühikesed torukesed · Ditalini väiksem variant eelmisest · Ditalini lisci pehme variant eelmisest · Elicoidali pikemad torukesed · Fagiolini aedoakauna kujuline pasta · Farfalle liblikakujuline pasta · Fusilli spiraalikujuline pasta · Fusilli integrali täisteranisuspiraalid · Fusillata casareccia kruvikujuline pasta · Gnocchi teokarbid · Gnocchi integrali täisteranisust teokarbid · Gnocchetti sardi sardiinia teokarbid · Lasagne doppia riccia sakilise servaga lasagneplaat · Lasagne verdi spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat · Lingue di passero jämedamad spagettid · Linguine, Bavettine eelmise peenem variant
Pastasorte on väga palju – Itaalias loetakse ligi 300 erinevat sorti. Mõned pastaliigid: Ditali – lühikesed torukesed Ditalini – väiksem variant eelmisest Ditalini lisci– pehme variant eelmisest Elicoidali– pikemad torukesed Fagiolini – aedoakauna kujuline pasta Farfalle – liblikakujuline pasta Fusilli – spiraalikujuline pasta (Joonis 2) Fusilli integrali – täisteranisuspiraalid Fusillata casareccia – kruvikujuline pasta Gnocchi – teokarbid Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid Gnocchetti sardi– sardiinia teokarbid Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat 7 Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat Lingue di passero – jämedamad spagettid
2. leida funktsiooni nullkohad X0 3. leida funktsiooni negatiivsuspiirkond X- ja positiivsuspiirkond X+ 4. leida funktsiooni ekstreemumkohad Xe ja ekstreemumid 5. leida kasvamispiirkond X ja kahanemispiirkond X 6. leida funktsiooni käänukohad Xk 7. leida kumeruspiirkond ja nõgususpiirkond 8. toetudes leitud andmetele, skitseerida funktsiooni graafik 15. Algfunktsioon ja määramata integraal 16. Määramata integraali omadused 17. Asendusvõte määramata integrali puhul. 18. Ositi integreerimine 19. Määratud integrali mõiste 20. Newton-Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused 22.Asendusvõte ja ositi integreerimine määratud integraali korral. 23. määratud integraali rakendusi: tasandilise kujundi pindala arvutamine, keha ruumala arvutamine. 24. differentsiaalvõrrandid. (DV). Lahendid, lahendite geomeetriline tõlgendus esimest järku DV korral.
xX. N. f(x)=xex+ex F(x)=xex F'(x)=ex+xex * Kui f(x) (xX) on 2 algfunktsiooni F1(x) ja F2(x), siis st, f(x) algfunktsioonid erinevad üksteisest vaid konstandi võrra. . F1(x)-F2(x)=C F1(x)=F2(x)+C (xX) Def2. f(x) kõikide algfunktsioonide hulka cX nim. F-ni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse ning kui F(x) on üks f(x)-i algfunktsioon, sel hulgal F(x), siis . Kui f(x) ja F(x) on integreeruvad punktis f(x) siis L1. Määratud integrali lineaarsuse omadused: 2.2 Määramata integraalide tabel 1.. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. x(-1;1) T.19 y=arshx x=shy . 2.3 Muutujate vahetus määramata integraalis F'(x)=f(x) (xX). x=(t). L1. (t)D(a,b) C[a,b] ja ka rangelt monotoonne Järeldus. . N. 2.4 Ositi integreerimine u=u(x), v=v(x), xX. d(uv)=(uv)'dx=u'vdx+uv'dx. d(uv)=vdu+udv. L
Kui funktsiooni y=f(x) argumendi kaugenemisel lõpmatusse või lähenemisel mingile piirvärtusele selle funktsiooni graafikuks oleva joone kaugus mingist sirgest läheneb nullile,siis seda sirget nimetatakse selle funktsiooni grafiku asümptoodiks. 77.Kuidas leitakse funktsiooni asümptoote? 78.Ühe muutuja funktsiooni algfunktsioon. Kui ühemuutuja funktsioon on y=2x Ja meile on vaja leida algfunktsion, leidmiseks me kasutame integrali siis võtame integralir ühe muutuja funktsioonist 79.Algfunktsioonide hulga üldkuju. Kui F(x) ja G(x) on kaks erinevat funktsiooni f(x) algfunktsiooni, siis nad erinevad teineteisest mitte rohkem kui konstandi võrra. 80.Määramata integraali mõiste Kui F(x) on funktsiooni f(x) algfunktsioon, siis avaldist F(x) + C, kus C on suvaline konstant, nimetatakse funktsiooni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse f(x)dx. 81
dx = a cos2 t ja k a2 x2 + k 2 = k 2 tan2 t + k 2 = cos t dx N¨ aide 9.4. Leiame integrali . Tehes siin muutuja vahetuse (9.20) x = 2 tan t x2 x2 + 2 saame, et 2dt 2 2+2 = 2 dx = , x 2 tan t + 2 = cos2 t cos t
annaabi.ee 
