OVULATSIOON- nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe sügoodiks. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi sugurakkude liitumine. Toimub naise munajuhas. munaraku) vabanemist munasarjast. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab ONTOGENEES- ehk individuaalne areng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24
Sugulise paljunemise eripära: a) vajatakse enamasti kahte vanemat b) vajalikud on sugurakud ja viljastumine c) järglased üksteisest väga erinevad- see tagatakse- sugurakkude valmimisega meioosis ja sugurakkude ühinemisega viljastumisel. d) ............................................................................................................................. * Partenogenees sugulise paljunemise erandvorm, kus organismi areng saab alguse viljastumata munarakust Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. ÜLESANNE: võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Järglaste sarnasus vanematega: üksteisest Järglaste sarnasus vanematega:
· Viljastumine- on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine · Ontogenees- Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani). Ontogeneesi alusprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. · Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne
polotsüüti sobiv temp. alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb? Taimed Loomad lõpeb idu moodustumisega seemnes sünnimomendiga või munast
TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (ehk loomuliku surmani). Inimese ontogenees Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja 2) sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. Üsasiseseks nimetatakse arenguperioodi naise suguraku viljastamist (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni. Üsaväline periood vältab sünnist surmani. 34
mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad. 4. Paljunemine Paljunemine: Ämblikulaadsed on lahksugulised. Sugunäärmed, kas muna- või seemnesarjad, asuvad tagakehas. Sigimisbioloogia on neil väga mitmekesine ning paljudel liikidel eelneb paaritumisele omapärane pulmatants. Munade arv kookonis kõigub mõnest üksikust sadadeni. Mõnel lestaliigil täheldatakse partenogeneesi. Ämblikulaadsed on valdavalt munejad, kuid esineb ka sünnitajaid vorme. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha
munasarjas Menstruatsiooniperiood on Viljastumise mittetoimumisel menstruaaltsükli osa eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel Kehasisene viljastumine toimub Kahepaikse organism toodab enamusel kahepaiksetest suurel hulgal sugurakke Partenogeneesil areneb loode kahe Partenogeneesi esineb alamatel spermiga viljastatud munarakust loomadel Östrogeene toodavad nii folliikul Uute munarakkude küpsemine on kui kollakeha pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt takistatud Moorula rakud eristuvad kiiresti Põislootel puudub kobarlootele kudedeks ja moodustub blastotsüst iseloomulik õõs Kommentaar Paljunemine 11.
Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist (tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad ka suguliselt). Hermafrodiitsetel (mõlemasugulistel) loomadel on isas-ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. N: viinamäetigu, vihmaussid, kaanid. Lahksugulistel on emas-ja isassuguelundid eraldi organismides (selgroogsed). Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke
Aeg + ruum -> liigifond -> elurikkus (fülog ja funkt) -> liigiline mitmekesisus Liigisisene varieeruvus ja selle kolm põhilist tahku Jensens Inequality, Increased degree, Portfolio effect. Näidisküsimused: 2) Mis on vahet ontogeneesil ja fülogeneesil; kuidas need omavahel seotud on? Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu. Omavahel seotud nii et ontogeneesis läbib organism arenguetappe mis annab arvata et kõik organismid on omavahel seotud. 3) Kui palju on maailmas taimeliike? Üle 300 000 4) Mis on mükoriisa? Millal ja miks see välja arenes? ehk seenjuur on
6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10. Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada.
järku ootsüüt ja üks polaar- e. reduktsioonkeha (holotsüüt); II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (kõrgdiferentseerunud munarakk) ja üks reduktsioonkeha. Samuti jaguneb ka eelmise jagunemise käigus tekkinud reduktsioonkeha. Ovogeneesi käigus tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 reduktsioonkeha. Üldjuhul reduktsioonkehad taandarenevad ja kaovad. NB! teatud partenogeneesi erivormidel osalevad aga viljastumisel: n munarakk + n reduktsioonkeha = 2n organism Suguraku ja keharaku võrlus: · tuuma ja tsütoplasma suhe on muutunud · keharakkudes on kromosoomistik diploidne ja sugurakkudes haploidne · sugurakkudes on ainevahetus alla surutud · sugurakkude eluiga on väga lühike: munarakul:36h ja spermatosoidil: 72h · küpsed sugurakud on paljunemisvõimetud · sugurakud on kõrgelt diferentseerunud rakud Viljastumise võimalused looduses 1
Isamesilased ehk isased n (partenogenees) + lesed Emamesilase munemine a) viljastatud munad - neid muneb palju b) viljastamata munad - vähesel määral (100 - 200) Kas tuleb emamesilane või töölismesilane, tehakse vahe peale vastsestaadiumit: vastseid toidetakse erinevalt: töölised saavad toitu, mis teeb steriilseks. Töölised kaitsevad emamesilase vastseid vana emamesilase eest, kes tahab noored emad tappa. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus 1. Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise sugupoole kohtamine on vähetõenäoline (kõrbed, kõrgmäestikud). 2. Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt. 3. Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena (just selgroogsete seas: kalad, kahepaiksed ja roomajad) 4. Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes, nt lehetäid (suvel partenogenees, sügisel emased ja isased) 5
Lindudel suletud vereringesüsteem, süda pumpab vere läbi arterite mikroskoopiliste kapillaarideni, mis varustab ka kõige kaugemaid rakke; pärast liikumist läbi kapillaaride läheb veri veenide kaudu uuesti südamesse. Hapnik ühineb lõpustes või kopsudes verega, transporditakse punaste vereliblede abil, jääkproduktid eraldatakse neerudes. Enamusel selgroogsetel on isas- ja emasisendid, paljunemine suguline, ehkki mõnedes rühmades munad arenevad ilma viljastamiseta, partenogeneesi abil. Lindude väike-vereringe ja suur vereringe on teineteisest täielikult eraldatud, arteriaalse- ja venoosse vere segunemist ei toimu. Kopsudel on üle kogu keha ulatuvad pikendused- õhukotid-, mis loovad ainult ühes suunas kulgeva õhuvoolu. Miks see nii oluline on? Aga sellepärast, et linnud ei pea hingama nagu teised selgroogsed, aga kopsudes on neil ikkagi alati hapnikurikas õhk. Tänu sellele suudavad linnud lennata väga kõrgel, kus õhk sisaldab vähe hapnikku
tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Omnivoor - ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Ontogenees - on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Osooniaugud - on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Paleoendeem - kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu. Parasiit - on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline
tuubile on ZZ-Z0 tuup monedel liblikatel, kus emastel on ainult uks sugukromosoom (Z0) ja isastel molemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) maarab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata sellele, kas isendil on uks voi mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXY isendid on alati isased). Partenogenees on embruo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lahterakk on haploidne voi diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Toeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nahtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine
2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine. Erijuhud: I. Partenogenees neitsisigimine organismi areng viljastamata sugurakust. Esineb taimedel, selgrootutel, selgroogsetel, teatud kalkunitõugudel. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: 1) Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise soopoole kohtamine vähetõenäoline 2) Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt 3) Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena 4) Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes 5) Ühiselulistel putukatel võimaldab keerukaid rollijaotusi Partenogeneesi tagajärjel enamasti haploidsed, kuid esineb ka diploidseid II
tekivad sugurakud mitootiliselt. REK: äärmisel vähe. Elutsükleid ei küsita. Seente arengutsükleid samuti mitte. Tavaliselt küsitakse eostega paljunemise võrdlust teiste paljunemisviisidega. SUGULINE PALJUNEMINE: Sugulise paljunemise erivormid: 1) partenogenees ehk neitsisigimine. Sugulise paljunemise erivorm, mille puhul järglane areneb viljastamata munarakust. Esineb taimedel ja loomadel nii selgroogsetel kui selgrootutel. Kõrgem tase selgroogsetest farmikalkunid. Imetajatel partenogeneesi pole. Mesilased: tabel. Partenogeneesi tagajärjel võivad tekkida ka diploidsed isendid arenema hakkab munarakk, mis on läbinud ühe meiootilise jagunemise. Munarakk ühineb polotsüüdiga ja tekib diploidne sügoot pseudoviljastumine kõrbesisalikel. Umbes 20 liiki kõrbesisalikke mis eksisteerivad vaid emastena. Bioloogiline tähtsus: partenogenees on levinud äärmuslikes elutingimutses, kus asustus on
f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3
f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel. * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N: Maksa kakssuulane. 3
2) Sugu tekivad tavaliselt naissoost organismid (nt. kogu liik eksisteerib emastena), erandjuhtudel isased näiteks mesilastel. 3) Järjepidevus a. On liike, mis paljunevad ainult partenogeneetiliselt (nt. emased kõrbesisalikud) b. Tavaline paljunemine vaheldub partenogenees (mesilased, lehetäid) 4) Loomulik/kunstlik partenogenees võib olla loomulik (mesilased) või kunstiline (siidiliblikatel ja teatud kalkunitõudel) Partenogeneesi tähtsus 1) levinud paljunemisviis, kus esineb hõre asustatus ja kus teise soopoolega kohtumine on raskendatud. Nt. kõrbed, Antarktika. 2) Võimaldab energia kokkuhoidu ära jäävad kulutused partneri otsimiseks, paaritumiseks. 3) Partenogeneesil tagatakse pärilik muutlikkus, mis omakorda annab võimalusi kiiremaks evolutsiooniks 4) Teatud olukordades tagab partenogenees arvukuse järsu suurenemise ajas. Näiteks lehetäid suvel. Günogenees
Arenevad nii isased kui emased, nii haploidsed kui ka diploidsed isendid. Näited: a. Putukad:mesilased isasmesilased ehk lesed (n) b. Sisalikud u 20 liiki; ainult emastena: emased 2n (areng algab diploidsest munarakust) Tähtsus: 1. kasulik äärmuslikes tingimustes, kus on väga hõre asustus. 2. oluline energiakokkuhoid 3. teatut juhtudel tagab kiire masspaljunemised (suvised lehetäide põlvkonnad) Imetajatel partenogeneesi ei esine!!! Lindudel looduses ka mitte. 25.03.11 Mendelism -> G. Mendel Monohübriidne ristamine 2 alleeli A kollane a roheline P: AA x aa Sugurakud A <-> a haploidsed F1 Aa Mendeli I seadus: Homosügootide omavahelisel ristamisel on järglaspõlvkond genotüübilt ühtne. P: Aa x Aa Sugurakud Haploidsed A a A a
ootdüüdi küpsemisel, teise jagunemise profaasis, kuni viljastumiseni. Spermatogenees: meioos on embüoos pidurdatud; algab puberteediaias ja toimub seejärel pidevalt. Molekulid, mis kotrollivad meioosi käigust. Meiosi käivitab retinoolhape kõrvalasuvast neerust. Indutseeritakse Stras8, mis on raku sisene valk, vajalik meioosi käivitamiseks. Meioosi algust pidurdab Cyp26b1, ensüüm mis inaktiveerud retinoolhapet. CSF arestib embüo ootsüütides meioosi kuni puberteedini. Et vältida partenogeneesi arengut. Oogeneesi erijooni. Pole tüvirakke, surem osa sureb varakult; meioos teostub pika aja jooksul; kummagi meiootilise jagunemise tsütokinees toodad ebavõrdsed rakud; tohutu kasv, palude mRNAde, valkude jne talletamine valmis kujul areneva embrüo esma vajadusteks; kaitsvad kihid munaraku ümber: rebukest, cumulus oophorus;inimese gonaadi algmes munarakkude eellased jagunevad mitootiliselt 2-7 raseduskuul; ellujäänud
tüübile on ZZ-Z0 tüüp mõnedel liblikatel, kus emastel on ainult üks sugukromosoom (Z0) ja isastel mõlemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) määrab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata sellele, kas isendil on üks või mitu X-kromosoomi (sugukromosoomidega XY, XXY, XXXY isendid on alati isased). Partenogenees on embrüo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas lähterakk on haploidne või diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi. Tõeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis. Partenogenees on normaalseks nähtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude küpsemisel toimub neil muundunud meioos: esimesel jagunemisel satuvad kõik kromosoomid ühte rakku, tuumata pool hävib; teine
* sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad (selgroogsed(kalad-roomajad), selgrootud(ussid, putukad)) järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja diploidsed (kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine). Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N : Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid
Eestis umbes 10 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint IV Rühm: Lehetäilised Aphidoidea Lehetäid on väikesed (0,5-5 mm), õhukeste kehakatetega, pikkade jalgade, lühikeste tundlatega rohekad või sinakad putukad. Isased on tiivulised, emased sageli tiivutud. Tagakeha kuuendal lülil on paljudel liikidel eritustorukesed. Lehetäid on ovipaarid, ovovivipaarid või vivipaarid. Sageli toimub areng partenogeneesi teel või toimub komplitseeritud põlvkondade vaheldus. Osa lehetäidest tekitavad pahkasid. Nad on suure majandusliku tähtsusega taimekahjurid. Eritavad magusaid nõresid. Eestis on tavalisemad sinakas oatäi Aphis fabae ja õunapuu-lehetäi A. pomi. Jalaka lehtedel elavate jalaka- kublatäide elutegevuse tulemusena moonduvad jalaka lehed. Pahktäid tekitavad kuuskedel nn ,,ebakäbisid" rikkudes ära okka normaalse kasvu. Eestis 250 liiki. Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I
partenogeneetilisel kui tavalsielt). Tabel 3. Ploidsus mesilastel Ploidsus viljakus sugu Emamesilan 2n + nais e Tööline 2n - nais Lesk (isane) n - mees 37 Ühiselulisetel putukatel esineb soo määramine ploidsusega. Emane saab reguleerida, kas ta muneb viljastatud või viljastamata munad. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus. Levinud äärmuslikes tingimustes elavatel liikidel, kus asustus on hõre ja vastassoost paretneriga kohtumise tõenäosus väike. Võimaldab soodlsatel eluperioodidel isendite arvukuse väga kiire kasv (lehetäid). Koolis peab ütlema! Imetajad sh inimene partenogeneetiliselt ei paljune. Partenogeneesi erijuthumiks on günogenees (organismi areng toimub munaraku gen. info baasil,
harva leitud terve ühtse fülogeneetilise grupina. Seletatud sellega, et aseksuaalsed rühmad surevad kergemini välja ehk ei kesta piisavalt kaua, et saaks moodustuda üks ühtne fülogeneetiline rühm. 6. Millised on eukarüootide seas neli põhilist aseksuaalsusele viivat põhimehhanismi? Spontaansed mutatsioonid (rikuvad meioosi toimumise), aseksuaalsed geenid levivad kiiresti, bakteriaalne nakkus (feminiseerivad, partenogeneesi soosivad sümbiondid), hübridisatsioon eri liikide vahel viib allopolüploidsuseni. 7. Milline asjaolu võimaldab sugulisel paljunemisel olla sisuliselt uue varieeruvuse tekitaja? Geneetilise materjali homoloogiline rekombinatsioon võimaldab tohutult tekitada uusi varieeruvusi ja see ongi väga heaks substraadiks LV-le. Meioosis tekib selle abil uute DNA järjestuste teke Kui populatsioon oleks HW tasakaalus, siis realiseeruksid kõik genotüübid ka ilma
* sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad (selgroogsed(kalad-roomajad), selgrootud(ussid, putukad)) järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja diploidsed (kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine). Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. 2. Pedogenees - vastse neitsisigimine. Ühes vastse kehas moodustub suurem põlvkond vastseid. Pedogenees on oluline peremeesorganismi vahetusega arenevatele organismidele. N : Maksa kakssuulane. 3. Günogenees - Munarakk viljastatakse, kuid organismi areng toimub vaid
hulk elusast pole ülepea kahesuguline, miska muidu nii sobivana näiv liigi bioloogiline määratlemine ristumisvõime kaudu kaotab pinna jalge alt. Kas rakendada eri reegleid eri sorti (seksuaalsed ja mitteseksuaalsed) elusolendite liikideks jaotamisel teadlikult ja aktsepteerime, et liigi üleüldine määratlus bioloogia puudub? Partenogenees loomariigis pole küll massiline, kuid siiski piisavat tavaline nähtus. Vegetatiivne paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel juhtudest on tegu mingis liinis esineva tsüklilise fenomeniga - partenogenees asendub seksuaalse paljunemisega ja siis võib taas olla aeg, kus prevaleerub partenogenees. Pideva partenogenees (nii arvatakse) on harv. Artemia salina puhul olevat partenogeneetilisi rasse ja paralleelselt eksisteerivaid suguliselt paljunevaid variante. Näiteid on veel. Empiiriline tähelepanek viitab sellele, et partenogeneetilised liigid on hiljutise tekkega. Siit deduktiivne
annaabi.ee 
